|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 115 artiklit, väljastan 100.
afekteeritult tehtult, ülepakutult, teeseldult. Räägib, naerab, käitub afekteeritult
akts`en't <22e: -sen'di, -s`en'ti> rõhk (sõnal, silbil, noodil); rõhumärk; võõrapärane hääldusviis; rõhutamine, rõhuasetus. Räägib tugeva vene aktsendiga
ametl`ik <25: -liku, -l`ikku> ofitsiaalne; rangelt asjalik, reserveeritud; argi tubli, korralik. Ametlik teadaanne. Välisminister ja teised ametlikud isikud. Ametlik tseremoonia (etiketikohane). Räägib ametlikul toonil. Nuttis ametliku peatäie argi. Mitte+ametlik eraviisiline, pool+ametlik ofitsioosne
apl`omb <22e: -lombi, -l`ombi> liialdatud eneseusaldus ja -kindlus esinemisel. Räägib aplombiga
arvustama <27> kritiseerima; kriitikuna hinnangut andma. Arvustab ülemust, valitsust. Arvustab etendust, romaani. Arvustav märkus, pilk (kriitiline). Räägib sõbrannast arvustavalt v arvustamisi
bassi+h`ääl madal mehehääl, bass. Räägib bassihäälega. Bassihäälne hüüd
dots`eerima <28: -s`eerida, -seerin> õpetlikus toonis seletama v arutlema; harv loenguid pidama. Räägib dotseeriva tooniga v dotseerivalt
habe <4: habeme, habet>. Ajab, kärbib, piirab habet. Habemesse kasvanud mees. Räägib, pomiseb midagi habemesse (ebaselgesti, omaette). Naerab, itsitab habemesse (kahjurõõmsalt). Talle ei julgenud keegi habemesse karata ülek (peale käratada). Habemega nali, lugu ülek (kulunud, äraleierdatud). Lõua+habe, moka+habe (alahuulel), nina+habe vmo vuntsid, põsk+habe. Kikk+habe = kitse+habe, rõngas+habe, täis+habe. ülek: piima+habe, sini+habe. Habeme+karv, habeme+kasv, habeme+konts <-kontsu>, habeme+nuga, habeme+tutt, habeme+tuust, habeme+ude; habeme+geel, habeme+palsam (habeme hoolduseks). bot: habe+nelk, habe+samblik = puu+habe. Habe+kotkas zool
h`ardumus <11: -e>, h`ardus <11 ja 9: -e> hardunud, harras olek v tunne. Räägib kadunust hardumusega v hardusega
haua+tagune. Usk hauatagusesse ellu. Räägib hauataguse häälega ülek (tumeda ja sünge)
h`ing2 <22i: hinge, h`inge; seisundivorm h`inges ja hinges>. Tolm matab hinge. Hais lõi, pani, võttis, mattis hinge kinni. Pidasin, hoidsin hinge kinni. Õlu on ankrus hinge all (õhutihedalt kinni). Pani kolm kannu õlut, kausitäie suppi hinge alla (jõi v sõi ära). Mehel on veel hing sees, mees on veel hinges (elus). Haige heitis hinge (suri). Jäta mu hing rahule! Sõnad läksid hinge. Hinge põhjas uskusin, et .. (südame põhjas). Kahetsen hinge põhjani (südamest). See patt on minu hingel, hinge peal. Räägib kõik viimseni hingelt, hinge pealt, hinge tagant ära. Tal pole sentigi hinge taga. Püüdsin ihust ja hingest, ihust-hingest (kõigest väest). Inim+hing, mees+hing, nais+hing. Orja+hing. Kaunis+hing (eluvõõras) esteeditseja. Hinge+sugulane = sugulas+hing. Hinge+ahastus, hinge+hoole, hinge+aur, hinge+õhk, hinge+elu, hinge+jõud, hinge+lähedane, hinge+rahu, hinge+valu, hinge+soojus, hinge+suurus, hinge+teadus psühholoogia
huvitav <2: -a>. Räägib, teeb ennast huvitavaks. Eba+huvitav. Huvitavalt
h`ääl <13: hääle, h`äält>. Hääle kõrgus, valjus, tämber. Tõstab, tasandab häält. Poiss murrab häält, poisil on hääle+murre. Hääl on ära. Räägib valju häälega, valjul häälel, valju hääli. Teeb kuke häält. Laulab kooris teist häält. Seab, paneb klaveri häälde (häälestab). Klaver on hääles, häälest ära. Lööb, paneb autole hääled sisse argi (käivitab). ülek: mõistuse hääl, südame+hääl, vere+hääl. Kelle poolt sa oma hääle annad? Ühel häälel üksmeelselt. Mehe+hääl, naise+hääl; vrd muus: mees+hääl, nais+hääl. Laulu+hääl, kaebe+hääl; pilli+hääl, loodus+hääl. Kurgu+hääl, nina+hääl, rinna+hääl. Poolt+hääl, vastu+hääl (hääletamisel). Hääle+allikas, hääle+kõla, hääle+toon, hääle+varjund, hääle+värin, hääle+kadu med. Hääle+laine helilaine. anat: hääle+jätke (kõris), hääle+kurd <-kurru>, hääle+pilu. muus: hääle+harjutus, hääle+partii, hääle+register, hääle+rühm (laulukooris), hääle+seade <-s`eade>. Hääl(t)e+magnet ülek = hääl(t)e+püüdja (valimistel). Hääl+juhis, hääl+käsk = hääl+käsklus, hääl+signaal
ida+murre. Räägib idamurret, idamurdes. Idamurdeline
igavesti. Keegi ei ela igavesti. Mälestus jääb igavesti kestma (igaveseks). Igavesti sinu Mari. Räägib igavesti üht ja sama (alalõpmata). Igavesti ilus pilt argi (väga ilus)
`ilkuvalt. Räägib, naerab ilkuvalt (ilkudes)
ilmast `ilma alatasa, ühtelugu, vahetpidamata. Räägib ilmast ilma sama juttu
jämedus <11: -e>. Puu kasvas jämedusse. Toru, jahu jämedus. Räägib emale jämedusi. Jämedus+kasv mets
k`eel <13: keele, k`eelt>. Hammustas keelde. Mehel on mitu keelt suus = mees oskab, valdab, räägib mitut keelt. Räägib inglise keeles = inglise keeli. Väleda, nobeda, terava, kurja keelega inimene. Kurjad keeled räägivad, et .. ülek (käivad jutud). ülek kõneraskuste kohta: keel on sõlmes; keel ei kuula sõna; keel ei paindu seda ütlema; hirm nöörib keele kinni; keel on pehme (joobnul). ülek lobisemise kohta: talitse, taltsuta oma keelt; hoia, pea keel hammaste taga; peksab, lõksutab keelt; teritab sõbra kallal keelt (nöögib). Kannab ülemusele kaaslaste peale keelt (kaebab). Vaidlejad ei leidnud ühist keelt. Toit viib keele alla ülek (on väga maitsev). Keel on kuiv v kuivab on janu, kastab keelt joob. Jookseb ringi, keel vesti peal v vestil ülek (väsinult, lõõtsutades). Ajab keelt kõrva argi, ülek lööb külge, teeb lähenemiskatseid; meelitab, üritab pehmeks rääkida. Loomulik keel, tehis+keel. Ema+keel, võõr+keel, sugulas+keel. Kirja+keel, murde+keel, luule+keel, oskus+keel. Kultuur+keel, rahvus+keel, riigi+keel. Mustlas+keel. Pudi+keel. Lähte+keel, tulem+keel. Formaal+keel, programmeerimis+keel = programmi+keel. Viipe+keel, sala+keel. ülek: hinge+keel, tunde+keel. Libe+keel meelitaja, lipitseja. Pilli+keel, reketi+keel. Tule+keeled tuleleegid. bot taimenimetustes: peni+keel, ussi+keel, õõs+keel. Keele+anne, keele+barjäär, keele+juhis = keele+reegel, keele+kasutus = keele+pruuk = keele+tarvitus, keele+oskus, keele+pädevus, keele+tunne = keele+vaist. Keele+mees, keele+tark, keele+teadlane. Keele+praktika, keele+tund, keele+õpetus, keele+õpik. Keele+arendus, keele+filosoofia, keele+geograafia, keele+poliitika, keele+statistika, keele+seadus. Keele+ala, keele+piir, keele+rühm. anat: keele+juur, keele+luu, keele+selg, keele+tipp. eh: keel+sarrus, keel+betoon keelsarrusega betoon, keel+tapp <-tapi>. Keel+uss zool (parasiit). Keelte+oskus, keelte+kool <-kooli>, keelte+hoidik muus (viiulil, kitarril)
k`iiksuma <28: k`iiksuda, kiiksun> (kõrge heliga, heledalt). Uks, põrand kiiksub. Räägib kiiksuva häälega
kinnitama <27>. Kinnitab riiuli naeltega seinale, seina külge. Faktid kinnitasid oletust. Kinnitas, et räägib tõtt. Kinnitab teiste jutule järele, takka. Allkirjaga kinnitatud dokument. Järgmise aasta eelarve on kinnitamata. Asub keha kinnitama hakkab sööma. On kanda kinnitanud ülek on püsima jäänud, sisse elanud; on pinda võitnud
kolmas <2: kolmanda, kolmandat ja kolmat>. Kahekümne kolmas. Võta kolmas osa vett (üks kolmandik). Kolmas seisus (feodaalsel Prantsusmaal). Võistleja tuli kolmandale kohale, kolmandaks. Kuulsin sellest kolmanda isiku kaudu. Räägib kolmandas isikus (tema-vormis). Kolmanda klassi kajut. Poiss käib kolmandas (klassis). Laps käib kolmandat (on kaheaastane). Kolmat aega vallavanem. Teab teist-kolmat (üht-teist, midagi). Kolmanda+järguline; keel: kolmanda+välteline = kolmandas vältes
k`umb <22i: kumma, k`umba>. Kumba teed tuleb minna? Kummale meist see pakk on? Ta räägib mõlemat keelt, kumba aga soovite. Tulgu ükskõik kumb v kumb tahes. Kummale poole te lähete? Emb-kumb. Kumba+pidi = kumba pidi
kuuli+p`ilduja sõj. Lasti v tulistati kuulipildujast. Räägib v paneb nagu kuulipildujast räägib kiiresti, vahetpidamata. Jalaväe+kuulipilduja, kerge+kuulipilduja, kiir+kuulipilduja, õhutõrje+kuulipilduja; püstol+kuulipilduja. Kuulipilduja+lint, kuulipilduja+pesa, kuulipilduja+tuli
k`uulma <33: k`uulda, kuulen>. Kuuleb ühe kõrvaga halvasti. Kuulsin hüüdeid. Kuulsin kedagi tulevat. Olen tema kohta v temast palju head kuulnud. Lase kuulda, mis uudist on (räägi). Räägib kõigi kuuldes. Ei võta kedagi ega midagi kuulda. Ei tee keelajat kuulmagi. argi: kuule v kuulge (kõnetlussõna), kuule (nüüd) asja v imet v juttu (üllatus- v tõrjumishüüatus)
kõlatu <1>. Räägib kõlatu häälega v kõlatul häälel. Kõlatult. Kõlatus
labasus <11: -e> labane olek; labane väljend. Jutu labasus. Räägib labasusi
lapsikus <11: -e>. Teeb, räägib lapsikusi
l`ill <22i: lille, l`ille>. ülek: ei liiguta lillegi ei tee mitte midagi; räägib läbi lillede (mõistu, vihjamisi). Lõike+lill, püsi+lill, kevad+lill, sibul+lill, kunst+lill, oskuskeeles täpsem tehis+lill. bot: saia+lill, tõrva+lill, vahu+lill. Lille+aed, lille+aednik, lille+bukett = lille+kimp, lille+istik, lille+kasvatus, lille+kauplus = lille+pood, lille+klump, lille+laps <-lapse> hipi, lille+lõhn, lille+lõhnaline, lille+neiu, lille+rikas = lille+rohke, lille+vanik; lille+kast, lille+pott, lille+vaas, lille+korv. Lill+hernes bot, lill+tikand (lillkirjaga, lillmustriga)
linnu+lennul lennul, lennates; linnulennult. Suvi möödub linnulennul. Räägib linnulennul oma plaanidest
lähemal keskv <algv lähedal>, lähemale, lähemalt. Mida lähemal kesklinnale, seda tihedam liiklus. Tule lähemale! Kas te tunnete seda härrat lähemalt? Räägib lähemalt oma tööst
lääne+murre. Räägib läänemurret, läänemurdes. Läänemurdeline
magedus <11: -e>. Toidu magedus. Räägib magedusi
mikrofon <19: -i, -i> elektroakustikaseade, mis muundab helivõnkumise elektrivõnkumiseks. Räägib, laulab mikrofoni (sisseü). Näo+mikrofon. Kondensaator+mikrofon. Mikrofoni+mees argi raadio- v telereporter
mõni <20: mõne, m`õnd ja eriti lauserõhu all m`õnda, mõnesse ja m`õnda>. Mõned räägivad v mõni räägib, et .. Tulen mõni teine kord. On jäänud kõigest mõni minut. Räägi mõne sõnaga (lühidalt). Mõnda kooliõde mäletan hästi, mõnda üldse mitte. Mõne aja pärast. Mõnel määral, mõnes mõttes, mõnes tükis, mõnest kohast. Mõnigi kord, mõnedki korrad. Mõni mees või asi! Mõnesid kaupu, parem mõnda kaupa saab siit odavamalt. Mõne+aastane, mõne+nädalane, mõne+päevane, mõne+minuti(li)ne, mõne+leheküljeline, mõne+realine
m`õttetu <1>. Mõttetu sonimine, vaev. Mõttetult. Räägib mõttetusi
n`aer <22e: naeru, n`aeru>. Kihistab, lagistab, pugistab naeru. Naer tuleb peale, jutt ajab naeru peale. Nägu läheb naerule, on naerul, on naeru täis. Räägib naerul suuga v naeru+sui. Sattus teiste naeru alla, jäi teiste naeruks, tegi end naeruks. Peab (peenikest) naeru rõõmustab sisimas. Paneb teise käitumist naeruks (peab naeruväärseks, pilkab). Hobuse+naer ülek. Naeru+himuline, naeru+kahin, naeru+kilge, naeru+kramp, naeru+kurd <-kurru>, naeru+lagin, naeru+lohk (põsel), naeru+muie muie, naeru+nägu, naeru+pahvak, naeru+tuju, naeru+turtsatus, naeru+vine, naeru+kajakas zool, naeru+lihas anat. Naeruks+panemine
naerukil veidi naerul, naerukile. Nägu tõmbub naerukile, on naerukil. Räägib naerukil sui. Pool+naerukil, pool+naerukile
nalja+t`oon'. Räägib naljatoonis v naljatoonil
nina+h`ääl. Räägib nohuse ninahäälega
n`urk <22i: nurga, n`urka>. Valgus langeb lauale vale nurga all. Nägi kõike uue nurga alt ülek. Bussipeatus on nurga taga, nurga peal. Poiss pandi pahanduse eest nurka (seisma). Räägib ümber nurga (kaude, ääri-veeri). Surus vastuvaidlejad nurka ülek (ajas kimbatusse). Viskas v heitis töö nurka ülek (jättis sinnapaika). Hulk+nurk, täis+nurk, kalde+nurk; vaate+nurk. Vastas+nurk, üla+nurk, laua+nurk, toa+nurk, elav+nurk, mängu+nurk, suu+nurk; nalja+nurk. Nurga+aken, nurga+diivan, nurga+kaitse <-k`aitsme>, nurga+poolne, nurga+stamp = nurga+tempel, nurga+torn (nt kindlusel), nurga+tugi. mat: nurga+kraad, nurga+minut, nurga+sekund, nurga+mõõt, nurga+poolitaja. eh: nurga+lukk <-luku> (nurkseotis puusepatöös), nurga+majakas, nurga+tapp <-tapi>. sport: nurga+löök (jalgpallis), nurga+vise (veepallis). Nurk+joonlaud = nurk+laud, nurk+seotis eh, nurk+suurus mat, nurk+kaugus astr, nurk+peegel. füüs: nurk+ava apertuur, nurk+kiirendus, nurk+kiirus. sport: nurk+iste <-`iste>, nurk+toeng. tehn: nurk+teras (täisnurkse profiiliga), nurk+ventiil
näide <6: n`äite, näidet>. Näide kasutuse kohta = kasutus+näide, parem kui näide kasutusest. Tõi eduka naise näiteks oma tädi. Räägib metallidest raua näite varal v raua näitel. Muster+näide, näpu+näide, stiili+näide. Näite+lause
p`aatos <11 ja 9: -e> kirglik vaimustus, pidulik kõrgelennuline hoogsus. Räägib suure paatosega v paatoslikult. Võlts+paatos
p`een <13: peene, p`eent, p`eende ja peenesse; keskv peenem, üliv kõige peenem ja peenim; 2: p`eene, p`eenet, p`eenesse; p`eenete, p`eeneid, p`eenetesse ja p`eeneisse; keskv p`eenem, üliv kõige p`eenem ja p`eeneim>. Peen kui niit = niit+peen. Peene mustriga = peene+mustriline riie. Peente jalgadega = peene+jalgne tool, peente kontsadega = peene+kontsalised kingad. Peeneks raiutud puud, peeneks hakitud sibul. Peen maitse, nali. Peened road ja viinad. Peen daam, peenem seltskond. Peab peent plaani, naeru. Räägib peene häälega. Vahetab raha peene(ma)ks. Võrdlustes: kiud+peen, jõhv+peen, nõel+peen, tolm+peen, tuhk+peen, udu+peen. Ime+peen, üli+peen. Peen+suhkur, peen+jahu. Peen+filter, peen+ketrus, peen+takud, peen+viil <-viili>, peen+linane. Peen+keemia, peen+raua+kaup. Peen+lihvitud peenelt lihvitud. Peen+häälestus täppishäälestus
perf`ektne <2: -f`ektse> täiuslik, täielik. Perfektne tõlge, vormistus. Räägib perfektset v perfektselt inglise keelt
p`ikkamisi, p`ikka+m`ööda aegamööda; vähehaaval. Räägib, astub pikkamisi v pikkamööda. Meri läheb pikkamisi v pikkamööda sügavamaks
p`il'tl`ik <25: -liku, -l`ikku>. Piltlik kujutlus, võrdlus (kujundlik). Räägib piltlikult. Jutustuse piltlikkus
p`ool1 arvs <13: poole, p`oolt>. Kolm ja pool aastat. Pool+sada aastat = pool sajandit. Kell on pool neli, tule poole kaheksaks. Poole hinnaga pilet. Laps on pool aastat vana = poole+aastane. Pool raha v rahast, üle poole raamatutest on minu. Poole aruga = poole+aruline, poole meelega = poole+meelne, pool+hull inimene. Räägib poole häälega, poolel häälel, pooli hääli v pooli+hääli; poole+häälne jutt. Pole poolt sõnagi öelnud. Pool kirjadest v pooled kirjad on kirjutamata. Sa ei tea pooli asjugi. Valas klaasi pooleni, poolest saadik täis. Pooles vardas lipp. Jutt jäi poole pealt katki. Sai poolest päevast tulema. Müts maksis poole rohkem kui kindad, kinnastest poole rohkem, müts oli poole kallim (kaks korda). Poole+kilone, poole+meetrine, poole+päevane, poole+tolline, poole+tunni(li)ne. Vt ka p`ool+
p`ool+vali. Räägib poolvalju häälega, poolvaljult v poolvaljusti
positsi`oon <22e: -ooni, -`ooni> asend, asetus, asupaik; sotsiaalne seisund; seisukoht, vaatepunkt. Rügement kaitses oma positsioone. On kõrgel positsioonil, on positsiooniga, positsioonikas inimene. Räägib asjast kõrvaltvaataja positsioonilt. sõj: tule+positsioon, laske+positsioon, kaitse+positsioon; positsioon+kaitse <-k`aitse>, positsiooni+sõda kaevikusõda (vastandina manöövrisõjale). Liidri+positsioon, juht+positsioon, võtme+positsioon ülek. Positsiooni+mäng (males, kabes)
pr`aalima <28: pr`aalida, praalin> hooplema, suurustama, kiitlema; prassima, pillama. Praalib oma sidemetega. Räägib praalides v praalivalt
pudi+k`eel ebaselge kõne. Laps räägib pudikeeles, pudikeelel, pudikeelt. Pudikeelne laps, kõne
pudistama <27> pudendama; pudinal rääkima. Pudistab kanadele teri. Pudistas kleidi täis (määris toiduga). Räägib kiiresti ja pudistades
puhas <7: p`uhta, puhast; keskv p`uhtam, üliv kõige p`uhtam ja p`uhtaim>. Puhas ja must vesi. Sai puhtama töö peale. Patust, süüst puhas. Puhtast südamest. Puhas äri. Puhtad riimid täisriimid. Köhatab hääle puhtaks. Puhas piiritus (segamata). Puhas kunst kunst kunsti pärast. Räägib puhast tõtt. Sada eurot puhast argi (puhastulu). Ime+puhas, üli+puhas, kristall+puhas, särav+puhas. Stiili+puhas, vormi+puhas. Sordi+puhas, tõu+puhas, parem kui puhta+sordiline, puhta+tõuline. Puhta+hingeline, puhta+veeline. Puhas+ neto-: puhas+kaal <-kaalu>, puhas+toodang. Puhas+kamber (talumajas)
p`ul't <22e: pul'di, p`ul'ti>. Kõnemees läks, tõusis pulti, räägib puldist. Kõne+pult, kirja+pult, lugemis+pult, dirigendi+pult, noodi+pult. Televiisori pult v teleri+pult. tehn: juht+pult, režii+pult. Pult+katus eh (ühepoolse kaldega)
põhi2 <24u: põhja, p`õhja; p`õhju ja p`õhjasid>. Pudelil on põhi peal pudel on tühi. Tee põhi peale joo kõik ära. Vaatab sageli pudeli v klaasi põhja ülek pruugib (ohtralt) alkoholi. Räägib nagu tõrre põhjast (kõmisevalt, madalalt). Puder kees põhja. Kaugel Siberi põhjas (pärapõrgus). Ohkab südame põhjast. Hinge põhjani solvunud. Põhjani aus inimene (täiesti, üdini). Näpud on põhjas ülek raha vm on otsas. Kirus, vandus mind maa v põrgu põhja. Punane rist valgel (taga+)põhjal. Sinise põhjaga riie (sinisepõhjaline). Kuuldusel ei ole (tõe+)põhja all. Sai ärile kõva põhja alla. Paja+põhi, sõela+põhi, vankri+põhi. Kurgu+põhi, silma+põhi, õie+põhi bot. Tordi+põhi, kastme+põhi, supi+põhi, borši+põhi; kirja+põhi. Liiva+põhi, savi+põhi, muda+põhi. Papp+põhi, vineer+põhi. Om-ga: põhja+hoovus geogr, põhja+miin sõj, põhja+muda, põhja+noot <-nooda> mer, põhja+õng. Os-ga: põhja+panev. Sisseü-ga: põhja vajunud = põhja+vajunud sade, põhja lastud = põhja+lastud laev, põhja+joonud mees
rahustus <11: -e>. Räägib seda enda rahustuseks. Rahustus+meetmed, rahustus+vahend
rahvas <7: r`ahva, rahvast>. Euroopa ja Aasia rahvad; soome-ugri rahvad; eesti rahvas eestlased. Rahva vara. Rahvas räägib, et .. (inimesed). Tehase rahvas (töötajad). Noorem rahvas v noor+rahvas noored. Kultuur+rahvas, mets+rahvas, põlis+rahvas, ränd+rahvas, sugulas+rahvas, suur+rahvas, väike+rahvas. Linna+rahvas, maa+rahvas, talu+rahvas, abielu+rahvas. Kodu+rahvas kodused, maja+rahvas majalised, ranna+rahvas randlased, talgu+rahvas talgulised. Meeste+rahvas, naiste+rahvas. Rahva+algatus, rahva+armee = rahva+vägi, rahva+liikumine, rahva+tõug argi = rahvas, rahva+valitsus, rahva+rikas = rahva+rohke, rahva+sõbralik, rahva+vaenulik. Rahva+hulk <-hulga> = rahva+mass = rahva+meri = rahva+murd = rahva+parv = rahva+summ <-summa>. Rahva+koosolek, rahva+matk, rahva+pidu, rahva+sport, rahva+üritus. Rahva+stseen teater massistseen. Rahva+haridus, rahva+park, rahva+raamat, rahva+raamatukogu. Rahva+looming, rahva+mäng, rahva+tarkus, rahva+viis <-viisi>, rahva+etümoloogia keel, rahva+kultuur. folkl: rahva+komme, rahva+pärimus = rahva+traditsioon, rahva+usund. Rahvaste+rändamine
r`ahva+s`uu rahvas, rahvapärimus. Rahvasuu räägib, et .. Rahvasuus säilinud, rahvasuust kuuldud laulud
r`oppus <11 ja 9: -e> rõvedus, nilbus; mustus. Jutu roppus. Räägib, teeb roppusi. Köök upub roppu(se)sse v roppuse sisse
rumalalt <keskv rumalamalt, üliv kõige rumalamalt ja rumalaimalt>, rumalasti <keskv rumalamini, üliv kõige rumalamini ja rumalaimini>. Räägib rumalalt v rumalasti ajab rumalat juttu; ropendab. Rumalamini ei saagi enam öelda
r`ääkima <28: r`ääkida, räägin> kõnelema. Rääkiv robot. Räägib eesti keeles, eesti keelt, eesti keeli. Räägi mulle uudiseid, tõtt. Räägin sõbraga suvest. Räägib kätega v käte abil. Millest film räägib v millest filmis räägitakse? Rääkis kaaslase pehmeks, nõusse, rääkis kaaslasele augu pähe. Räägime asja sirgeks klaarime lahkhelid. Räägib igaühe surnuks v tummaks (veenab ümber, saab nõusse). Hinnas on (kokku) räägitud (kokku lepitud). Oleme rääkinud! nõus, kõik on korras! Suuremgi laps ootab jõuluvana, mis seal v mis siis (veel) väiksemast rääkida. Ei jaksa ajalehtigi osta, raamatutest rääkimata. Edasi, ette, kaasa, läbi, maha, sisse, vahele, vastu, välja, ära, üle rääkima. Vt ka taga r`ääkima, ära r`ääkima
segaselt <keskv segasemalt, üliv kõige segasemalt ja segaseimalt>. Räägib segaselt
sord`iin <22e: -diini, -d`iini> vahend, mille abil tehakse pilliheli pehmemaks ja sumedamaks. Räägib sordiini all ülek (summutatult, tagasihoitult)
sula+tõsi. Räägib sulatõtt (puhast, sulaselget tõtt)
s`ül'g <22i: sülje, s`ül'ge>. Sülg tuleb suhu suu hakkab vett jooksma. Räägib, mis sülg suhu toob ei mõtle, mis räägib. Sülje+kauss, sülje+lärts, sülje+nõristus füsiol, sülje+nääre anat, sülje+piisk, sülje+tops <-topsi>, sülje+voolus med
taga+mõte. Räägib tagamõttega saada abi, abi saamise tagamõttega. Tagamõtteta viisakus. Luuletuse tagamõtted (alltekst)
taga r`ääkima klatšima. Räägib naabreid taga. Taga+rääkija, taga+rääkimine
tasa1 <keskv tasem(ini), üliv kõige tasem(ini)>. Räägib, sõidab tasa. Tasa ja targu. Pisi+tasa = tasa+pisi. Tasa+hääli
teine <12: teise, t`eist, teisesse ja t`eise; teiste, t`eisi, teistesse ja teisisse>. Kahekümne teine. Jäi teiseks, jäi teisele kohale. Teist korda, parem kui teistkordselt. Tule mõni teine kord, tule teinegi kord, vrd teine+kord. Teine sort (kaubal), teine hääl (duos, duetis, kooris), teine käik (autol). Läks v kolis teise ilma suri. Jüri armastab teist (kedagi muud). Räägib üht, aga teeb teist. Jäi üksi, kõik teised lahkusid. Mõtleb samuti kui iga teine (inimene). Pani teised riided selga. Elu on nüüd hoopis teisem (teistsugusem), on teiseks v teisemaks saanud. Läksid teine teisele poole v teine teise (III v) kanti, vrd teine+teise. Ostis arvuti, aga ei oska teist kasutada (seda). Rääkis üht(e) ja teist v üht-teist. Ühed, teised ja kolmandad. Poeg käib teises (klassis). Teise+laadiline = teist laadi, teise+usuline = teist usku, teise+sooline = teisest soost. keel: teise+välteline = teises vältes. Teist+kaudu
telefon <19: -i, -i>. Räägib telefoniga. Juhataja kutsuti telefonile v telefoni juurde. Helistage telefonil 631 3731. Sulle on telefon, võta telefon vastu. Meie telefon v telefoni+number on .. Kodu+telefon, töö+telefon, laua+telefon, seina+telefon, sise+telefon, satelliit+telefon, raadio+telefon, mobiil+telefon, nuti+telefon. Erootika+telefon, hädaabi+telefon, usaldus+telefon. Telefoni+abonent, telefoni+arve, telefoni+automaat taksofon, telefoni+helin = telefoni+tirin, telefoni+kaabel, telefoni+kaart, telefoni+kabiin = telefoni+putka, telefoni+kõne, telefoni+kõnelus, telefoni+liin, telefoni+post, telefoni+raamat, telefoni+rike, telefoni+seks, telefoni+teade <-t`eate>, telefoni+toru, telefoni+traat, telefoni+valve, telefoni+võrk, telefoni+ühendus
tobedus <11: -e>. Mõtete tobedus. Räägib, teeb tobedusi
t`oo+sama <0 + 17u: tolle+sama, toda+sama; n`ood+samad>. Räägib tollestsamast v tostsamast, millest eilegi. Nondessamades v noissamus kohtades käisime meiegi
tuhandes <2: tuhandenda>. Kahe tuhandes = kahe+tuhandes aasta. Räägib tuhandendat korda sama juttu (ei tea mitmendat korda)
tuline <10: -se>. Tuline ahi, hobune, vaidlus. Räägib tulist tõtt. Virutas teisele ühe tulise (hoobi), küttis teisel naha tuliseks. Tuhat ja tulist, (oh sa) tuhat ja tuline! Vandus tulist kurja. Jookseb tulise valuga v tulist+valu, tulisi jalu v tulist+jalu minema. Hõõguv+tuline. Tuliselt. Tulisus
t`ungiv <2: -a>. Räägib tungival häälel, tungiva häälega. Tungiv palve, nõue. Läbi+tungiv hääl (kime). Tungivalt
t`õrs <14: tõrre, t`õrt, t`õrde (ja tõrresse); tõrte, t`õrsi> suur puunõu. Kapsas pandi tõrde hapnema. Vilja hoiti tõrtes. Räägib nagu tõrre põhjast (kõmisevalt, madalalt). Kääri+tõrs = käärimis+tõrs, park+tõrs = parkimis+tõrs, suru+tõrs, õlle+tõrs. Tõrre+täis vett
tõsi <15: t`õe, t`õtt>. Jumala tõsi = jumala+tõsi, päris tõsi, sula+tõsi. Räägib tõtt. Kuuldus vastas tõele, osutus tõeks. Jutus ei olnud teragi tõtt, ei olnud tõe+teragi. (See) on tõsi, et .., tõsi ta on, et .. Tõsi mis tõsi, ta on tubli. Tõsi küll, oleks saanud veel paremini. Kas ta tõega tuleb (tõesti)? Mul oli minekuga tõsi taga. Tõsi tõeks ja nali naljaks. Tõsi+asi tõik, fakt, tõsi+olud tegelikud olud. Vt ka tõde
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|