|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit
k`iin1 <22e: kiini, k`iini> zool (putukas); kiinijooks. Loomad jooksid v kargasid kiini (püüdes kiinide käest pääseda), olid palavaga kiinis. Kiini+jooks, kiini+muhk, kiini+muhktõbi vet
k`iin2 <22e: kiini, k`iini> terariist okste ja hagude raiumiseks, peergude kiskumiseks
l`iin <22e: liini, l`iini> (ka pikkusmõõt); mer peenike nöör. Tegutseb mitmes liinis (mitmel alal). Tal on oma liin tal on iseseisev tegevussuund v -viis. Sõidab Tallinna-Pärnu liini (III v) v liinil. Pataljon saadeti liinile vmo (rindele). Bussi+liin, lennu+liin, linna+liin, lähi+liin, kaug+liin, ring+liin. Kaitse+liin sõj, sport. Ees+liin = tule+liin. Jahil: aju+liin, küti+liin. Juhtme+liinid: elektri+liin, telefoni+liin. tehn: automaat+liin, voolu+liin, pakke+liin. mer: logi+liin, viske+liin. Mees+liin, nais+liin (suguluses); tegevus+liin (nt romaanis). põllum: aretus+liin; liin+aretus. Liini+lend, liini+lennuk, liini+rong, liini+vedu, liini+tööline (raudteel, sides jm). el: liini+lüliti, liini+pinge, liini+trafo. Liinide+vaheline aretus põllum
m`iin <22e: miini, m`iini> kestas olev sütikuga lõhkekeha; liik mürske. Maa+miin, mere+miin, uju+miin, ankur+miin; tanki+miin, jalaväe+miin, peibutus+miin; viit+miin, hetk+miin, suund+miin, süüte+miin, kild+miin. Miini+kild <-killu>, miini+panek, miini+laev, miini+traaler, miini+tõke, miini+väli
n`iin <13: niine, n`iint>. Pärna+niin, paju+niin. Niinest (punutud) matt = niin+matt <-mati>. Niine+puu murdes pärn, niine+riba, niine+kiud bot, niine+ürask zool (mardikas)
p`iin <22u: piina, p`iina>. Hingeline piin = hinge+piin. Põrgulikud piinad = põrgu+piinad. Hing on piinas. Hinges on piin. Iga samm teeb, valmistab piina. Vaevles surma+piinades. Suri piina+surma. Armu+piin, armukadedus+piin = kiivus+piin, loome+piin, nälja+piin, sise+piin, süüme+piin. Piina+kamber, piina+riist
R`ein <22e: Reini, R`eini>, Rhein sks, Rhin pr, de Rijn holl jõgi Lääne-Euroopas
Riia <16: kuhu R`iiga>, Rīga [r`iiga] läti Läti pealinn; Riia l`aht Liivi laht
r`iid <22e: riiu, r`iidu> tüli. Poisid läksid tüdrukute pärast riidu, on riius. Kes teid riidu ajas? Kisub naabritega riidu. Riiu+norimine. Riidu+ajamine, riidu+minek. Riius+olek
riie <6: r`iide, riiet>. Käteräti+riie (materjal), vrd käterätikangas (riidetükk v -rull). Müügil on villane riie, parem kui villased kangad. Paneb lapsele riided (rõivad) selga = paneb lapse riidesse. Võtab (end) riidest lahti. Käib hästi riides. Kerge, väikese riidega kergeis rõivais. Gaas+riie, laus+riie, siid+riie, vaha+riie; kleidi+riie, telgi+riie, voodri+riie. Põranda+riie. Hrl mitm: era+riided, leina+riided, rahva+riided, selja+riided, talve+riided, valmis+riided, voodi+riided, vormi+riided, üle+riided. Riide+hari, riide+kapp <-kapi>, riide+nagi = riide+varn, riide+puu. Riide+kangas kangas, riide+liik <-liigi> = riide+sort, riide+materjal = riie, riide+muster, riide+proov, riide+rest, riide+riba, riide+trükk tkst, riide+vabrik, riide+viga, riide+värv. etn: riide+ait, riide+kirst. zool: riide+koi, riide+täi. Riie+filter
r`iik <22e: riigi, r`iiki>. Riigile kuuluv maa = riigi+maa, vrd era-, linnamaa. Sõidab riigist riiki. Riigi teaduspreemia. Juhib riiki; ülek: juhib riigi+laeva, riigi+vankrit, on riigi+tüüril. Feodaal+riik, keisri+riik, kuning+riik, liikmes+riik, liit+riik, linn+riik, lääne+riik, mere+riik, naaber+riik, nuku+riik, osa+riik, rahvus+riik, saare+riik, satelliit+riik, suur+riik, tööstus+riik, vaba+riik, väike+riik, välis+riik. Jumala+riik, varju+riik = surnute riik. biol: looma+riik, seene+riik, taime+riik. Riigi+amet, riigi+asutus, riigi+ettevõte, riigi+haigla, riigi+hümn, riigi+kirik, riigi+lipp <-lipu>, riigi+maantee, riigi+maks <-maksu>, riigi+meditsiin, riigi+mets, riigi+pank, riigi+piir, riigi+reetmine, riigi+tegelane, riigi+vapp, riigi+vargus, riigi+võlg. maj: riigi+hange, riigi+laen, riigi+lõiv, riigi+tulud. Riigi+juht <-juhi> = riigi+pea = riigi+isa ülek. Riikide+vaheline
r`iil <22e: riili, r`iili> (Šoti-Iiri tants)
r`iim1 <22e: riimi, r`iimi; seisundivorm r`iimis ja riimis>. Seab tervituse riimi, ütleb riimis tervituse. Kõneleb riimi(de)s. Ahel+riim, alg+riim, ird+riim, lõpp+riim, mees+riim, nais+riim, paaris+riim, rist+riim, sega+riim, sise+riim, süli+riim, täis+riim. Riimi+nõue, riimi+paar, riimi+tehnika. Riim+kõne, riim+proosa kirj, riim+sõna riimuv sõna
r`iis2 <22e: riisi, r`iisi> (teravili). Kultuur+riis. bot: mets+riis, vesi+riis. Riisi+jahu, riisi+paber riisitainaleht, riisi+puder, riisi+põld, riisi+tangud, riisi+tera, riisi+tärklis, riisi+vein sake, riisi+viin arrak
r`iit <22u: riida, r`iita>. Riit telliseid = tellise+riit. Toolid on seina ääres riidas, on riita laotud. Hao+riit, pae+riit, puu+riit; tule+riit. Riida+tagune
r`iiv1 <22e: riivi, r`iivi>. Paneb ukse riivi, lükkab uksele riivi ette. Uks on riivis. Tegi ukse riivist lahti. Hoiab luku ja riivi taga hoiab vangis; ülek varjab hoolsalt, peab salajas. Akna+riiv, värava+riiv; kaitse+riiv, liht+riiv, pöörd+riiv, serva+riiv = kant+riiv. Riiv+side <-sideme> (suusal). eh: riiv+kremoon (ukse v akna sulus), riiv+lukk <-luku>
s`iin. Seisa siin, tule siia, otsi siit. Mis siin kahetseda. Siit moraal: tuleb .. Siin kandis, siia kanti, siit kandist. Siin ja seal = siin-seal, siia ja sinna = siia-sinna, siit ja sealt = siit-sealt. Siin+kirjutaja, siin+kirjutatu, siin+olek, siin+olija, siin+viibija. Siia+jäämine, siia+sõit, siia+tulek, siia+tulija
ur`iin <22e: uriini, ur`iini> kusi. med: uriini+peetus, uriini+pidamatus
v`iin <22u: viina, v`iina>. Mehed võtavad, viskavad viina. Kartuli+viin, kadakamarja+viin, marja+viin vmo marjavein, ploomi+viin, riisi+viin. Pipra+viin. Kosja+viin, kiriku+viin, laua+viin, riigi+viin, sala+viin. Peen+viin. Viina+hais, viina+himu, viina+jumal müt, viina+kauplus = viina+pood, viina+kompress, viina+lõhn, viina+müük, viina+piiritus, viina+pits = viina+klaas, viina+pudel, viina+raha, viina+sokid, viina+tilk, viina+uim <-uima>, viina+vaat <-vaadi>, viina+vabrik, viina+voor <-voori> aj. Viina+ajamine, viina+meister, viina+põletaja, viina+põletamine. keem: viina+kivi, viin+hape
V`iin <22e: Viini; kuhu V`iini>, Wien [v`iin] sks Austria pealinn
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|