|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
ilus <2: -a>. Ilusaim naine maailmas. Valetada ei ole ilus (ei sobi). Ühel ilusal päeval kunagi, ükskord, ühel päeval. Teenis ilusa raha (üsna suure). Ime+ilus, pilt+ilus. Ilusa+kõlaline kaunikõlaline
kus tahes, kus+tahes. Võime mis tahes v mistahes päeval kus tahes v kustahes kohas kokku tulla seda asja arutama. Olgu kus tahes
mis <0: mille, mida ja mis, millesse, milles, millest, millele, millel ja mil, millelt (ja milt), milleks, milleni, millena, milleta, millega (ja m`iska); mitm mis, mille ja millede, mida, millesse ja milledesse>. Asi, mis .. Instituut, mis asub Roosikrantsi tänavas. Vrd Instituut, kes on lõpetamas suurt uurimiskava. Mis v mis asi siin kukkus? Mis mees ta on (milline)? Mis kell on (kui palju)? Mida v mis teha? Ajamääruse puhul millel-vormi ei kasutata: Aeg, mil .. Aasta, mil .. Õng on konks, miska rumalaid kalu püütakse. Mida teame, mida mitte mõnda asja teame, mõnda ei tea. Mida aasta edasi, seda raskemaks läks. Tulge mis tahes v mis+tahes päeval v mis päeval tahes. Tehke mis tahes. Mida tahes, millest tahes. Ei olnud teab mis raske (mitte eriti raske). Tõsi mis tõsi. Saagu mis saab
p`äev <22i: päeva, p`äeva>. Päeval, päise päeva ajal. Nagu öö ja päev vastandlikult erinevad. Ootab päev(ad) otsa v läbi, päevad ja ööd (läbi), terve päev(a). Jäi terveks päevaks, päevaks otsaks. Magab poole päevani. Keset päeva. Ei tea ööd ega päeva (mitte midagi). Head päeva! Haige jäi iga päevaga, päev-päevalt nõrgemaks. Päevast päeva, päev päeva järel v kõrval üks ja seesama. Päeva jooksul. Mõni päev tagasi, mõne päeva eest. Neil päevil. Käis siin iga päev. Ühel (heal, ilusal) päeval, ükspäev argi kunagi. Sööb kolm korda päevas. Homne päev, vrd tee seda homme+päev (homme). Tänane päev, vrd täna+päev. Seitsmenda päeva adventistid. Kahe päeva teekond (kahepäevane). Päevade kaupa v viisi. Üks päev korraga = päeva+kaupa v päeva+viisi = päeva kaupa v viisi. Hoiab mustadeks päevadeks = häda+päevadeks. (Pahad) päevad argi menstruatsioon. Lahtiste uste päev. Adamsonide suguvõsa päevad. Peetakse vanalinna päevi. Tuttav ülikooli päevilt. Meie päevil praegusajal. Elab mõtetega eilses päevas (minevikus). Päev on juba suures kõrges (päike). Pole ammu selget v valget päeva näinud (kaine olnud). Talve+päev, suve+päev, sügis+päev, vihma+päev, pakase+päev, polaar+päev, öö+päev, kesk+päev = süda+päev. Töö+päev: inim+päev, masina+päev, normi+päev nõuk; mõisas: teo+päev, jala(mehe)+päev, hobuse+päev. Argi+päev = äri+päev, puhke+päev, nädala+päev, esmas+päev, kalendri+päev, kuu+päev, pööri+päev; haigus(e)+päev, kohtu+päev, kooli+päev, palga+päev, puhkus(e)+päev, sauna+päev, laulu+päev, spordi+päev, pere+päev, avamis+päev, ärasõidu+päev, nälja+päev, rõõmu+päev. Elu+päevad, noorus+päevad. Täht+päev: aasta+päev, au+päev, leeri+päev, nime+päev, pidu+päev, pulma+päev, sünni+päev, surma+päev; jaani+päev, kadri+päev, kolmekuninga+päev, emade+päev, naiste+päev. Päri+päeva ja vastu+päeva. Päeva+ päevane: päeva+kuumus, päeva+kool <-kooli>, päeva+õpe, päeva+teenistus, päeva+toodang; aktuaalne: päeva+teema, päeva+mure <-mure>; päikese-: päeva+tõus, päeva+paiste, päeva+vari <-varju>, päeva+poolne. Päev+selge. Vt ka päeva lõpuks, p`äevi nägema
sulatama <27>. Sulatab maagist rauda. Päike sulatab jää, lume. Päeval sulatab, öösiti külmetab (päeval on sula). Sulatatud või, juust sulavõi, -juust. Sulatab suhkrut vees, oskuskeeles täpsem lahustab. Kokku, üles, ümber sulatama
v`induma <27> vintskeks minema v jääma; midagi vaevaliselt tegema. Vindunud liha (vintske, halvasti keenud). Toored lepahalud vinduvad lõkkes. Tšehhi sõidu asi vindub (ei edene, ei võta vedu). Öösel ei maga, siis päeval vindub (uimleb)
õnnistus <11: -e>. Lapsed on jumala õnnistus. Kirikuõpetaja pani, tõstis käed õnnistuseks armulaualiste kohale. Üritus toimus kiriku õnnistusel (heakskiidul). Vanemad andsid meie abielule oma õnnistuse (kiitsid heaks). Milline õnnistus on palaval päeval vette minna! Oota nagu issanda õnnistust (pikisilmi). Hinge+õnnistus, taeva+õnnistus. Õnnistus+rikas = õnnistus+rohke
`öö <26i: `öösse ja öhe>. Ööl ja päeval, ööd ja päevad (läbi), ööd kui päevad (läbi). Möödunud ööl. Ööl vastu pühapäeva. Vastu ööd. Hommiku poole v poolt ööd. Hilja v hilise ööni = hilis+ööni. Jäi öö peale. Öö läbi v otsa, kogu öö. Oli minu juures ööd. Kadus öhe, öö+pimedusse. Head ööd! Esimese öö õigus aj. Nagu öö ja päev (vastandid). ülek: ei teadnud ööd ega ilma, ööd ega päeva, ööd ega mütsi, ööst ega ilmast, ööst ega päevast ei teadnud mitte kõige vähematki. Suve+öö, sügis+öö, jaani+öö, jõulu+öö, uusaasta+öö; polaar+öö; kesk+öö = süda+öö. Öised üritused: ostu+öö, muuseumi+öö, teadlaste öö. Öö+aeg, öö+elu, öö+hääl, öö+istung, öö+kapp <-kapi>, öö+kassa, öö+korter, öö+kreem, öö+kuub, öö+laager, öö+lahing, öö+lamp, öö+lind, öö+loom <-looma>, öö+müük, öö+pott, öö+särk, öö+tund, öö+töö, öö+vahetus, öö+vaht <-vahi>, öö+vaikus, öö+valgustus, öö+valve. zool: öö+ahv, öö+jooksik (mardikas), öö+vaksik (liblikas); bot: öö+vilge (rohttaim)
`üks <22: ühe, `üht ja eeskätt rõhuliselt `ühte, `ühte ja ühesse; `ühtede, `ühtesid, `ühtedesse>. Õhusooja on pluss üks kraad. Üks neljandik. Kakskümmend üks. Üks tuhat ükssada. Kell sai, on pool üks. Saabus enne (kella) ühte, (kella) ühe paiku. Osta üks-kaks pliiatsit, osta üks pliiats või kaks. Võttis kaasa ühed püksid. Kolm paari jalatseid ühe inimese kohta. Laud on kaetud ühele. Jätkuks siit ühelegi. Lehekülg (number) üks esimene lehekülg. Sai füüsikas ühe. Ühel (heal, ilusal) päeval kunagi. Oled ikka üks rumaluke. Sega purgi sisu veega vahekorras üks ühele (1 : 1). Sattusime ühtede välismaalastega kokku (mingite). Sinna on üks kolm kilomeetrit maad (umbes). Üks kahest emb-kumb. Anna pakk ühele tulijale v ühele tulijaist. Üks Eesti tuntuim poliitik v tuntuimaid poliitikuid. Ta on (üks) klassi nõrgemaid õpilasi. Üks on selge ‒ minna tuleb. Üks ja teine käis abi otsimas. Vaatas ühele ja teisele poole (mõlemale). Ei näinud üht ega teist (kumbagi). Üks ei saanud ühest ega teine teisest aru. Üks töö ajab teist taga. Olime ühel arvamusel (samal). Riis on tatraga ühes hinnas, riis ja tatar on ühe hinnaga (sama). Juhtusime olema ühel ja samal ajal ühes ja samas kohas. Üks ja (see)sama lugu. Teeb ühe välja, kas ta tuleb või mitte (on ükskõik). Viimane kui üks olgu kohal (kõik ilma erandita). Üks+liige mat monoom. Vt ka ühe+, `ükski
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|