[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

burl`akk <22e: -laki, -l`akki> endisaegne laeva- v lodjavedaja Venemaal

kulak <2: -u> nõuk suurtalunik. Peremees tehti v tembeldati kulakuks. Kulaku+talu

ÕS 1918 murrak

murrak <2: -u> keel murdest piiratum allkeel. Idamurde Kodavere murrak

pilak <2: -u> etn peerupiht, raudklamber, mis hoidis põlevat peergu. Pilaku vahele, pilakusse pistetud peerg. Pilaku+jalg

pollak <2e: -i> zool (kala)

ÕS 1918 praak¹

pr`aak <22u: praaga, pr`aaka> loomasöödana kasutatavad viinapõletusjäätmed

ÕS 1918 praak²

pr`aak <22e: praagi, pr`aaki> alaväärtuslik toode v toodang. Praagi+tegija. Praak+kaup, praak+loom <-looma> põllum, praak+materjal, praak+toode, praak+töö

ÕS 1918 publikum

publik <2: -u> kuulajas- v vaatajaskond; avalikkus, seltskond. Kino+publik, kontserdi+publik, ooperi+publik, teatri+publik. Publiku+magnet ülek, publiku+menu

pul'a <17> argi tühi loba. Ajab niisama pula

ÕS 1918 pulk

p`ulk <22i: pulga, p`ulka; seisundivorm p`ulkas>. Sirge, kange nagu pulk = pulk+sirge, pulk+kange. Pea on pulki täis ülek (segaduse v erutuse kohta). Silmad on pulkas peas (jõllis). Raud+pulk. Reha+pulk, trummi+pulk, huule+pulk, teate+pulk, pesu+pulk, keedu+pulk, tolli+pulk. Higi+pulk = pulk+desodorant. Söögi+pulgad = söömis+pulgad. Kala+pulgad, maisi+pulgad, köömne+pulgad. argi: asja+pulk, jonni+pulk. Pulga+jäätis, pulga+kujuline, pulga+vahe <-vahe> (nt redelil). Pulk+bakter, pulk+kinnitus

ÕS 1918 pura

pura <17> zool. Meri+pura

ÕS 1918 purask

purask <2e: -i> suur peitel

purg`aa <26> tugev lumetorm Venemaal

Purila <1: kuhu -sse>

ÕS 1918 purk

p`urk <22e: purgi, p`urki; seisundivorm p`urkis ja purgis>. On omadega purkis v purgis ülek (täbaras olukorras). Klaas+purk, plast+purk, plekk+purk. Moosi+purk, konservi+purk, õlle+purk. Purgi+avaja, purgi+kaas, purgi+supp, purgi+õlu, purgi+täis mett

pussak <2: -u>, pussakas <2: -ka, -kat> etn lai kootud meestevöö; argi saamatu, vilets, kehv

p`uusl`ak <22e: -laki, -l`akki> murdes (hobuste) hingeldustõbi. Puuslakis hobune, vanamees

pärak <2: -u> anat seedekulgla lõppava. Päraku+küünal, päraku+nääre zool (nt tuhkrul), päraku+sulgur anat (lihas), päraku+uim <-uime> zool (kaladel), päraku+vähk med

uurak <2: -u> geogr jääraku arengu lõppjärk