Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

`ealine <12 (ja 10): -lise>. Laste ealine eripära. Ala+ealine, murde+ealine, täis+ealine, kesk+ealine. Töö+ealine, pensioni+ealine töö-, pensionieas. Lühi+ealine, pika+ealine

halin <2: -a> halisemine. Naiste halin. Tasase halina saatel, tasasel halinal. Nutu+halin, palve+halin

lalin <2: -a>. Lapse, joobnu lalin

pabin <2: -a> argi ärevus, ähm. Sattus, läks pabinasse. Võistlus+pabin

padin <2: -a>. Poiss jooksis padinal v (suure) padinaga tuppa. Vihma+padin, kõne+padin jutuvada

pagin <2: -a> pagi; kerge plagin; hoog, vahk. Vihma sadas paginate kaupa. Ööliblika tiibade pagin. Vihma+pagin, tormi+pagin, jää+pagin järsk tugev jääminek. Kire+pagin

pahin <2: -a> kohin, kahin. Hingab pahinaga v pahinal. Tormas suure pahinaga v pahinal minema. Tule+pahin, tuule+pahin, vee+pahin

p`ain <22e: paini, p`aini> tehn painimisvedelik

p`aind+ painduv: paind+ühendus, paind+kaabel; painutatud: paind+puit, paind+mööbel

paine <6: p`aine, painet> surve, rõhumine. Hingeline, murede paine = hinge+paine, mure+paine. Vabanes, pääses painest

paine <6: p`ainde, painet> paindumine; painutamine; paindekoht. Paindel töötav tarind. Vits on paindes. Nina+paine sport (suusal). tehn: painde+pinge, painde+teim, painde+tugevus

palang <2: -u> põlemine, põleng; lõõm. Metsa+palang, koidu+palang, armu+palang, vaimustus+palang

pali <17> puust pesupesemisnõu, kolmjalg. Pesu+pali

palitu <1>. Talve+palitu, meeste+palitu. Palitu+krae, palitu+nööp, palitu+riie

+palline <10: -se>. Kolme+palline tuul. Kuue+palline maavärin

palling <2: -u> sport serv (servi), palli mängupanek. Tegi pallingul vea = pallingu+vea. Pallingu+joon, pallingu+tõrje

parin <2: -a>. Lapsed tormasid parinal, parinaga tuppa. Räägib parinal paristab

p`ealine <12 (ja 10): -lise>. Mitme tuhande pealine kari, rahvahulk. Saja+pealine, tuhande+pealine. Kahe+pealine, kolme+pealine, mitme+pealine. antr: pika+pealine, kesk+pealine, lühi+pealine. Suure+pealine, pisi+pealine, lameda+pealine. Valge+pealine, kräsu+pealine, lokkis+pealine valge-, kräsu-, lokkispäine

p`ea+l`inn. Eesti Vabariigi pealinn Tallinn. Mulgimaa pealinn Viljandi. Suve+pealinn Pärnu

pl`ink1 <22e: plingi, pl`inki> tihe, sile, sitke. Plink riie, pinnas. Plink+aine anat

pl`ink2 <22e: plingi, pl`inki> plinktule välgatus

pl`in'n. Plinn! katkes pillikeel. Tegi kandlel plinn-plõnn

põline <10: -se>, põlis+. Põline mets, puu, asukas, elanik, vaenlane = põlis+mets, põlis+puu, põlis+asukas, põlis+elanik, põlis+vaenlane. Põline, elu+põline tartlane. Sai maa põliseks, igi+põliseks kasutuseks. Laev sai põline (vastupidav). Põlis+aadel, põlis+kodu, põlis+põld, põlis+rahvastik, põlis+rent aj, põlis+talu, põlis+valdus. Põlis+laul v põlis+viis <-viisi> traditsionaal. Põliselt. Põlisus

valing <2: -u> hoog. Valing vihma = vihma+valing. Sõimu+valing, sõna+valing

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur