Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

panev <2: -a>. Mõtlema panev = mõtlema+panev, halvaks+panev, imeks+panev, pahaks+panev, põhja+panev

pidev <2: -a> lakkamatu, katkematu, sidus. Pidev ootus, joon, funktsioon mat. Pidev numeratsioon (läbiv, ühtne). Järje+pidev. tehn: pidev+toime+masin (vastand tsükkeltoimemasin), pidev+valu. Pidev+õpe ped elukestev õpe. Pidevalt

pinev <2: -a>. Pinev õhkkond, vaikus, heitlus. Pinevalt

pudev <2: -a> pude (pudeda)

puhev <2: -a> kohev. Puhevaks klopitud padi

põlev <2: -a>. Põlevad söed, küünlad. Põlev maavara. Vaatab põlevate silmadega, põlevi silmi. Põlevus

põnev <2: -a>. Põnev film, matk. Põnev kübar argi (omapärane). Põnevalt

pädev <2: -a> asjatundlik, kompetentne; võimkondlik. Juhatus ei ole selles asjas pädev (ei tunne seda asja), vrd see asi ei ole juhatuse pädevuses (ei kuulu juhatuse võimkonda). Õigus+pädev jur

p`äev <22i: päeva, p`äeva>. Päeval, päise päeva ajal. Nagu öö ja päev vastandlikult erinevad. Ootab päev(ad) otsa v läbi, päevad ja ööd (läbi), terve päev(a). Jäi terveks päevaks, päevaks otsaks. Magab poole päevani. Keset päeva. Ei tea ööd ega päeva (mitte midagi). Head päeva! Haige jäi iga päevaga, päev-päevalt nõrgemaks. Päevast päeva, päev päeva järel v kõrval üks ja seesama. Päeva jooksul. Mõni päev tagasi, mõne päeva eest. Neil päevil. Käis siin iga päev. Ühel (heal, ilusal) päeval, ükspäev argi kunagi. Sööb kolm korda päevas. Homne päev, vrd tee seda homme+päev (homme). Tänane päev, vrd täna+päev. Seitsmenda päeva adventistid. Kahe päeva teekond (kahepäevane). Päevade kaupa v viisi. Üks päev korraga = päeva+kaupa v päeva+viisi = päeva kaupa v viisi. Hoiab mustadeks päevadeks = häda+päevadeks. (Pahad) päevad argi menstruatsioon. Lahtiste uste päev. Adamsonide suguvõsa päevad. Peetakse vanalinna päevi. Tuttav ülikooli päevilt. Meie päevil praegusajal. Elab mõtetega eilses päevas (minevikus). Päev on juba suures kõrges (päike). Pole ammu selget v valget päeva näinud (kaine olnud). Talve+päev, suve+päev, sügis+päev, vihma+päev, pakase+päev, polaar+päev, öö+päev, kesk+päev = süda+päev. Töö+päev: inim+päev, masina+päev, normi+päev nõuk; mõisas: teo+päev, jala(mehe)+päev, hobuse+päev. Argi+päev = äri+päev, puhke+päev, nädala+päev, esmas+päev, kalendri+päev, kuu+päev, pööri+päev; haigus(e)+päev, kohtu+päev, kooli+päev, palga+päev, puhkus(e)+päev, sauna+päev, laulu+päev, spordi+päev, pere+päev, avamis+päev, ärasõidu+päev, nälja+päev, rõõmu+päev. Elu+päevad, noorus+päevad. Täht+päev: aasta+päev, au+päev, leeri+päev, nime+päev, pidu+päev, pulma+päev, sünni+päev, surma+päev; jaani+päev, kadri+päev, kolmekuninga+päev, emade+päev, naiste+päev. Päri+päeva ja vastu+päeva. Päeva+ päevane: päeva+kuumus, päeva+kool <-kooli>, päeva+õpe, päeva+teenistus, päeva+toodang; aktuaalne: päeva+teema, päeva+mure <-mure>; päikese-: päeva+tõus, päeva+paiste, päeva+vari <-varju>, päeva+poolne. Päev+selge. Vt ka päeva lõpuks, p`äevi nägema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur