Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 457 artiklit, väljastan 100.

abi+v`al'mis. Tunneme teda kui abivalmis v abivalmit inimest. Abivalmis v abivalmid müüjad. Oli abivalmina v abivalmilt aitamas

ahin <2: -a> õhin, rutt, tõtt. Oli esimese ahinaga valesti vastanud. Tõmbas ahinal mantli ülle

ahju+alune. Ahjualune oli puid täis. Ahjualune põrand

ainu+j`uhtija <1>. Tõusis maleturniiri ainujuhtijaks (esikohale). Endine direktor oli ainujuhtija (juhtis ainuisikuliselt). Ainujuhtimine

ainuke[ne] <12: -kese>. Ainuke(ne) laps, viga, lootus, säilinud eksemplar. Temavanuseid oli seal paar ainukest, mõni ainuke. Ema oli ainuke, kes teda mõistis. Üks+ainuke(ne)

ainult üksnes, ainuüksi, vaid. Ainult nädal aega veel. See oli ainult nali. Rõhutavalt: Proovi sa ainult vastu hakata. Kui ta ainult tuleks (ometi). Ühendsidendis: Naine polnud mitte ainult kaunis, vaid ka varakas. Tegi selle töö ära, ainult et üsna hooletult

ajend <2e: -i> midagi esilekutsuv (väline) mõjur, tõuge. Streigi ajend oli kahe töölise vallandamine

`algselt esialgu, esiotsa. See oli algselt, parem esialgu v esiotsa viilkatusega maja

`algus <11 ja 9: -e>. Teeb krohvimisega algust hakkab krohvima, alustab krohvimist. Tuli sai alguse suitsetamisest, naabermajast. Alguses oli igav (algul, esialgu). Mai alguses mai algul. Oli algusest peale tõsine. Oli kohal algusest lõpuni. Algus+salm <-salmi>, algus+rida; keel: algus+häälik, algus+silp. Algus+ alg-: algus+aasta, algus+aeg, algus+osa, algus+kümnend

`all. Laua all. Kuuri all kuurialuses. Põld on rukki all. Aparaat on voolu all. Mees on eeluurimise all. Oli kõva auru all oli tublisti purjus. Elas võõra nime all. Laev sõidab Eesti lipu all. Töötas onu käe all (juhatusel). Rääkis mulle, minuga nelja silma all. All orus. Kastil pole põhja all. Ulu+all varjul. All+ alumine, ala-, vastand ülemine, üla-: all+korrus, all+kõht, all+nurk, all+osa, all+äär; -alune: all+jää, all+maa, all+vee, all+tuule; suuremale alluv väiksem, alam-, ala-: all+asutus, all+ettevõte, all+organisatsioon, all+osakond, all+komisjon, all+rentnik, all+tüüp. All toodud = all+toodud tabel. Vt ka `alla, `alt

alus <9: -e>. Graniit+alus, puit+alus, liiv+alus; seebi+alus, kauba+alus, kuuma+alus. Vrd vilt+alus ja alus+vilt. Teoreetiline, seaduslik alus. Liigitus+alus. Lepingu alusel (põhjal, järgi). Töölepingu lõpetamise alus oli seaduse § 86 p 3. Filmi aluseks on põnevusjutt. Süüdistusel polnud alust. Panid aluse ülikoolile rajasid ülikooli. Filosoofia alused (põhitõed). Pook(e)+alus aiand. Rannasõidu+alus rannasõidulaev. keel: osa+alus, täis+alus. mat: astme alus astendatav, kolmnurga alus, trapetsi alused. keem: alused ja happed. Alus+kiht, alus+lause keel, alus+nurk mat, alus+turvas põllum, alus+sulestik zool, alus+talje vmo pihik, alus+põrand eh, alus+piste (tikkimisel); ka ülek: alus+tugi, alus+sammas, alus+tala. Aluse+panija rajaja

(`)ammu. Ammu kuuldud lugu (ammune, ammuaegne), ammu möödunud ajad (ammused). Ei kuulanud mind, ammugi siis veel sind (liiatigi). Ammu see oli, kui .. (alles, ammuks)

(`)ammuks. Ammuks see oli (alles). Ei oska sokki kududa, ammuks siis kampsunit (liiatigi)

`amps <22e: ampsu, `ampsu> argi (hammustatud) suutäis. Anna üks amps (õuna), anna ampsu (os). Amps! oli kook koera kõhus

anno ld aastal. See oli anno 1632

argi+päevane. Tuli argipäevases riietuses, oli argipäevaselt riides (argiriietuses). Argipäevasus

armetult viletsalt, väga kehvalt; haledasti, põhjalikult, väga. Oli armetult riides. Armetult väike palk, armetult vähe palka

armutu <1> halastamatu, halastusetu. Saatus oli mehe vastu armutu. Päike kõrvetas armutult. Armutus

arutu <1> ilma aruta, rumal, meeletu; tohutu, määratu. Arutu tegu, inimene. Vihast arutu. Arutu hulk rahvast. Laadalisi oli tulnud arutul hulgal. Tormab arutult ringi. Arutult rikas

arvestama mida, millega <27>. Naine arvestab mehe nõuandeid (võtab arvesse). Reisil tuleb arvestada ootamatustega (olla valmis ootamatusteks). Võid arvestada kolme või nelja töömehega (loota kolmele või neljale töömehele). Kontrolltöö on arvestatud (kordaläinult sooritatud). Lapsi arvestamata oli meid viisteist (kaasa arvamata). Arvestas igale inimesele, iga inimese peale v kohta kaks viinerit. Toodang ühe elaniku kohta arvestatult v arvestatuna. Arvestatav tulu. Vt ka `ümber arvestama

arvukas <2: -ka, -kat> arvurohke, arvurikas. Arvukad küsimused. Keldris oli arvukalt hiiri

arvuliselt. Vastaseid oli {arvuliselt rohkem} rohkem. Rohke+arvuliselt, parem arvukalt, rohkesti, hulganisti, palju

asja+t`un'dja asjatundlik inimene, spetsialist. Vastand võhik. Asjatundja statistika alal, parem statistika asjatundja. Asjatundja kõigis ilmaelu küsimustes. Jüri oli küla asjatundjamaid mehi (asjatundlikumaid)

asja+õiendus asjatoimetus, asjatalitus. Tal oli linnas asjaõiendusi, läks linna asjaõiendustele. Käis põõsastes asjaõiendusel (loomulikke vajadusi rahuldamas)

asumine <12: -mise>. Tööle asumine, maale elama asumine, ümber+asumine. Saadeti asumisele (karistuse kandmiseks ettenähtud piirkonda elama), oli v viibis asumisel, naasis asumiselt. Asumis+ala, asumis+õigus jur

`au+p`akl`ik <25: -liku, -l`ikku> austav, lugupidav. Oli ämma vastu aupaklik, suhtus ämmasse aupaklikult. Jäi aupaklikusse v aupaklikku kaugusse (ka: ohutusse). Aupaklikkus

`aur <22e: auru, `auru>. Vedur on auru all (töövalmis), laseb pahinal auru välja. Vesi muutub auruks (aurustub). Jüri oli kõva, paraja auru all, Jüril olid kõvad aurud sees v oli paras aur peal argi, ülek (oli vintis). Töötab täie auruga. Pane auru juurde, võta auru maha ülek (hoogu, pinget). Bensiini+aur, vee+aur, heit+aur, hinge+aur. Kondi+aur nalj. Vrd aur+pihusti (pihustatakse vedelkütust aurujoaga) ja auru+pihusti (pihustatakse auru). Auru+vasar, auru+lokid, auru+(keedu)pott, auru+pilv, auru+mootor, auru+rõhk füüs, auru+saun. Auruga, auru abil: aur+kümblus, aur+kuivatus, aur+küte tehn

`aus <2: `ausa>. Üdini, läbini, kristalselt aus. Olen sinu vastu aus. Aus nimi hea maine. Pidu oli aus argi (väärt). Eba+aus

ava+m`eelne aval, salatsematu, siiras. Avameelne inimene, kõnelus. Ema oli minuga, minu vastu avameelne. Avameelselt. Avameelsus

eba+soovitav soovimatu. Ministri osalemine oli ebasoovitav ei soovitud, et minister osaleks

eduline <12: -lise> edumeelne, progressiivne; ei soovita tähendustes: kasulik, soodus; edukas. Eduline inimene, mõte, tehnoloogia. {Eduline pakkumine} sooduspakkumine. Üritus oli igati {eduline} edukas

`ehk. Küsi, ehk ta teab (vahest, võib-olla). Seob samatähenduslikke sõnu ja väljendeid: tarind ehk konstruktsioon; 12 ha ehk veerand talu maadest. Nägu oli tõsine, ehk küll süda naeris (ehkki). Raamatud poissi ei huvita, ehk olgu siis seiklusjutud (või kui just)

`eht käändumatu omds ehtne. Naise üllatus oli eht, mitte teeseldud. Pesu+eht. Hrl nimisõnast lahku, omadus- ja määrsõnaga kokku: eht ameeriklane; eht+ameerikalik, eht+ameerikalikult

ennakult enne, ette (ära), ettehaaravalt. Asi oli ennakult otsustatud

(`)enne <keskv ennemalt, üliv kõige ennemalt>. Kus ta enne oli (varem)? Enne mõtle, siis ütle (esmalt). Enne kui kohtusse minna v enne kui kohtusse lähete, klaarige asja omavahel. Enne juba surm kui selline elu argi (ennem, pigem). Enne lõunat. Enne+kuulmatu, enne+nägematu, enne+olematu, enne+tundmatu

`ent aga, kuid. Jutt oli lühike, ent tabav

era+elu isiklik elu. Tungib teiste eraellu. Leitnant oli eraelus kooliõpetaja olnud

esma+järguline. Aparatuur oli esmajärguline (esmaklassiline). Esmajärguline vajadus esmavajadus, tähtsaim vajadus

`ette kavatsema. Põgenemine oli ette kavatsetud, vrd ette kavatsetud = ette+kavatsetud põgenemine, ette kavatsemata = ette+kavatsemata kuritegu. Ette+kavatsus, ette+kavatsetult, ette+kavatsematult, parem ette kavatsemata

h`aavus <11 ja 9: -e> solvang, solvus. Uus haavus oli kõige valusam

h`aige <1>. Haige laps. Jäin haigeks. Läksin haigest peast, haigena v haigelt tööle. Lamaja, surija haige. Arst kuulab haiget. Põlv teeb haiget, sain haiget. Oli haige selle mehe järele ülek. Pool+haige, puru+haige. Suhkru+haige, vähi+haige, oskuskeeles täpsemad suhkur-, vähktõbine. Gripi+haige, kopsu+haige, sugu+haige, vaimu+haige, mere+haige, nakkus+haige, voodi+haige. Astma+haige astmaatik, skisofreenia+haige skisofreenik. ülek: raamatu+haige, spordi+haige, televiisori+haige. Haige+kittel, haige+tuba, haige+ravitseja vmo = haige+talitaja vmo põetaja

haigestunu <1> (kes on haigestunud). Grippi haigestunuil oli kõrge palavik

h`aige+v`oodi. Istusin ema haigevoodi ääres. Jäi aastateks haigevoodisse, oli aastaid haigevoodis, tõusis lõpuks haigevoodist

halastamatu <1> (ilma) halastuseta, julm, karm, armutu. Vaenlaste vastu oli ta halastamatu. Halastamatult. Halastamatus

hammustama <27>. Hammustab leiba, õuna küljest suutäie. Hammustab huulde v huult. Oli valmis vastu hammustama ülek (teravalt vastama, salvama). Hammustas probleemi läbi ülek sai probleemist jagu

hane+kari <-karja>. Käis hanekarjas = oli hanekarjane

h`anguma <27> jahtudes tarduma, kõvastuma. Hangunud rasv, vaik. Keha oli külmast hangunud ülek (kangestunud). Hangumis+temperatuur

h`ea+s`oovl`ik heatahtlik, hästi suhtuv. Heasoovlik lugeja, pilk. Oli võõra vastu heasoovlik

hele <2: -da>. Hele tuli, kevadpäev. Hele lagi, nahk. Vaip oli heledaks pleekinud. Hele naer, kisa. Kere on hele argi kõht on tühi. Hele+blond, hele+roheline, hele+sinine, hele+valge säravvalge. Hele+kõrb <-kõrvi>, hele+raudjas, hele+võik hobune. Hele+laiksus (taimehaigus). Heledate juustega, silmadega, heleda häälega = heleda+juukseline, heleda+silmaline = heleda+silmne, heleda+hääleline = heleda+häälne. Heleda peaga = heleda+päine. Heledalt = heledasti

hernes+vesi higitilgad, higipisarad. Lehm oli hernesveel (vesihernes). Ihu kattus üleni külma hernesveega

h`iilima <28: h`iilida, hiilin>. Hiilib mehele järele. Hiilib tööst kõrvale. Haiguse kulg oli hiiliv. Hiilivalt. Vt ka m`ööda h`iilima

hilja+p`oole argi kaunis hilja. Lõpp oli hiljapoole sügisel

hiljemini pärast(poole), edaspidi. Hiljemini selgus, mis mees ta oli

hinge+häda hinge vaevav mure. See rohi aitab nii hinge- kui ka ihuhädas. Oli suures, viimases hingehädas

hingeline <12: -lise> elusolend; inimene; hingeeluline, psüühiline. Toas oli neli hingelist: naine, kaks last ja kass. Hingeline vapustus, kooskõla, tasakaal. Hella+hingeline, puhta+hingeline, õrna+hingeline, tuli+hingeline. Hingeliselt

hingetu <1>. Oli köhast, naerust hingetu. Laps karjus end hingetuks. Eit leiti hingetuna põrandalt (surnuna). Hingetu bürokraat, luule. Hingetult

h`ingus <11 ja 9: -e> hingamine, hingeõhk; õhuhoovus; vmo puhkus, rahu. Tundsin kuklas mehe sooja hingust. Mere soolane hingus. Kevade hingus. Tuule+hingus. Vanaisa sängitati igavesele hingusele vmo. Laulukoor oli ammu hingusele läinud (tegutsemast lakanud)

h`irmuma <27> kohkuma, ehmuma, hirmu tundma. Laps oli surmani hirmunud. Hirmunud nägu

h`irmus <2: h`irmsa, h`irmsat>, hirmus <3: h`irmsa, h`irmsat>. Hirmus näha, kuulda. Te meeldite mulle hirmsal kombel argi (väga). Jüri oli vihane mis hirmus argi

hirmutis <11: -e> hirmuäratav, peletav v inetu olend v ese. Öökull oli lapse meelest hirmutis. Aeda on pandud hirmutised. Herne+hirmutis, laste+hirmutis

hirmutus <11: -e>. Vanaisa jutt oli ainult laste hirmutuseks. Isa hirmutustest polnud kasu. Hirmutus+hüüe, hirmutus+vahend

h`olps <22e: holpsu, h`olpsu> hüpe, volks. Poiss oli ühe holpsuga toast kadunud

h`ooti hookaupa, hoo kaupa, ajuti. Krambid hakkasid käima hooti. Hooti oli tunda kõrbelõhna

hukatus <11: -e>. Saadab, tõukab, ajab mehe hukatusse v hukatusesse. Viisid mehe hukatuse äärele. Seisis hukatuse äärel. Viin oli tema hukatus, talle hukatuseks

hulgaliselt, hulgani <keskv hulgemini>, hulganisti rohkesti, hulga; hulgakaupa. Näitusel käis hulgaliselt rahvast. Linde hukkus hulgani(sti). Kuulajaid kogunes hulgemini, kui oli arvata

h`ulkvel hulkumas, h`ulkvele hulkuma. Oli mitu aastat hulkvel olnud. Jäi, läks hulkvele. Mis teid hulkvele ajab?

h`ull <22e: hullu, h`ullu; keskv hullem ja täh-s vaimuhaigem ka hullum, üliv kõige hullem ja hullim>. Hull vanamees. Vaikne, rahutu hull. Oli ärevusest hulluks minemas. Töötab kui hull. Kuhu sa hull v hull+vaim tormad! Hull tuju, lugu, aeg, köha, ilm. Hullud hinnad, parem odavad, soodsad hinnad. On hullematki nähtud. Ega hullu tea uskuda. Näeb hullu moodi välja, vrd hullu+moodi = hullu+pööra. Vaata hullu! ennäe imet! Lugu on hullemast hullem. Pool+hull, püsti+hull. Jooma+hull, usu+hull, suurus+hull. Raamatu+hull bibliomaan, spordi+hull spordifanaatik, arvuti+hull. Hull+ pööraselt: hull+tore, hull+veider. Hull+pea argi, vrd Hull peast! Hullu+särk, hullu+temp <-tembu> = hullu+tükk. Hullu+lehma+tõbi vet

huvitatus <11 (ja 9): -e> huvitatud olek. Asjast huvitatus oli vähene (huvi asja vastu). Materiaalne huvitatus, parem aineline huvi. Tõsta huvitatust (millestki) paberl suurendada huvi (millegi vastu)

h`õivama <29: hõivata, h`õivan> oma käsutusse, võimusesse võtma; okupeerima. Need kohad on hõivatud (kinni). Vaenlane hõivas linna. Oli oma mõtetest hõivatud. Oleme tööga väga hõivatud

hüpakil hüppeasendis, -valmis, hüpakile. Oli hüpakil, tõusis hüpakile

hüpe <6: h`üppe, hüpet>. Hüpe vasakule, õhku, üle aia. Lõvi on hüppel, hüppe+valmis. Oli ühe hüppega toast väljas. Hüpe teaduses, riigi arengus ülek (järsk üleminek). argi ajutise omavolilise lahkumise v puudumise kohta: läks hüppesse, käis v oli hüppes, tuli hüppest (tagasi). Kõrgus+hüpe, kaugus+hüpe, kolmik+hüpe, teivas+hüpe, suusa+hüpe, vette+hüpe; hark+hüpe, siru+hüpe, lahti+hüpe (korvpallis). Hüppe+pall, hüppe+pakk <-paku> äratõukepakk, hüppe+võrk batuut, (suusa+)hüppe+mägi. Hüppe+asend, hüppe+jalg zool, hüppe+liiges anat, hüppe+lina (tuleõnnetute päästmiseks), hüppe+nöör hüpits, hüppe+tants (nt polka)

hüpn`oos <22e: -noosi, -n`oosi> unetaoline seisund, psühhoteraapia menetlus. Viibis v oli hüpnoosi all, sügavas hüpnoosis. Hüpnoosi+nähtus, hüpnoosi+seanss, hüpnoosi+võte. Hüpnoos+uni, hüpnoos+ravi hüpnoteraapia, ravimine hüpnoosiga

h`üüs <14: hüüe, h`üüt, h`üüde (ja hüüesse); hüüte, h`üüsi> vmo vara(ndus), rikkus. Kaugel oli sinust hüüs ja õnn

iga+sugu argi igasugune. Kapis oli igasugu asju

iga+sugune. Kapis oli igasuguseid asju. Üle igasuguste ootuste hea saak. Käivad siin igasugused halv

iger`ik <25: -riku, -r`ikku> kidur, nigel, armetu. Igerik onn. Laps oli igerik kasvama

isa+m`aatu. Oli rändav isamaatu. Isamaatu inimene

j`aht1 <22e: jahi, j`ahti> jahipidamine, küttimine. Läheb jahile, käib jahil. Kass peab hiirtele jahti v hiire+jahti. Reporter on uudiste jahil. Oli mul kogu seda jahti tarvis argi (sekeldust, jändamist). Aju+jaht = klaper+jaht, peibutus+jaht, varitsus+jaht. Hundi+jaht, pardi+jaht. Kuulsuse+jaht, õnne+jaht. Jahi+hooaeg, jahi+järelevalve, jahi+koer, jahi+kull, jahi+maja, jahi+luba, jahi+sarv, jahi+trofee. Jahi+lind, jahi+loom <-looma>. Jahi+ala = jahi+pidamisala = jahi+piirkond. zool: jahi+faasan, jahi+pistrik. Jahil käik = jahil+käik

j`aoti osalt; paiguti, ositi, tükati. Su jutt on ainult jaoti õige. Park oli jaoti võssa kasvanud

j`okk1 <22e: joki, j`okki; seisundivorm j`okkis> argi vintis-olek, (kerge) joove. Tuli koju kenakese jokiga. Sul on veel väike jokk sees. Jäi jokki, oli õllest jokkis. Jokkis peaga = jokkis päi = jokkis+päi

j`omm <22e: jommi, j`ommi; seisundivorm j`ommis> argi purjus-olek, vintis-olek. Tuli koju paraja jommiga. Jäi jommi, võttis ennast jommi, oli jommis. Jommis mees, pea. Poru+jomm

joovastus <11: -e> joobumus, eneseunustus, vaimustus. Tundis joovastust, sattus joovastusse, oli joovastuses. Joovastus täidab, haarab, valdab mind. Armu+joovastus, rõõmu+joovastus, võidu+joovastus

jubestama <27> jubedaks tegema; jubedust tekitama. See mõtegi oli jubestav

j`ust. Päike oli just tõusnud (nüüdsama). Just parajal ajal. Minia pole just kiita (eriti). Kui just aega on, siis ..

jõhvilt, jõhvi+p`ealt täpselt, täpipealt, karvapealt. Oli kõik jõhvilt, jõhvipealt välja arvestanud

jõletu <1> jõle. Jõletu süüdistus, tegu. Poes oli jõletu saba argi (väga pikk järjekord). Jõletult

j`õnks <22e: jõnksu, j`õnksu> järsk liigutus v tõmme; kõverus. Hobune tõmbas paar jõnksu. Esimesel vaol oli jõnks sees

jäme <2: -da>. Jäme toru, liiv, vihm, bassihääl. Jämedad vead, näojooned. Oli vanemate inimeste vastu jäme. Jäme ots on peremehe käes ülek (juhtimine, võim). Jämedates joontes ülek üksikasjadesse laskumata. Jämeda+jooneline, jämeda+kiuline, jämeda+tüveline. Jämeda+teraline = jäme+terine. tehn: jäme+jahvatus, jäme+lihvimine, jäme+viil <-viili>. Jämedalt

jänes <9: -e>. Küll sa oled jänes (argpüks, pelgur)! Poisil oli jänes püksis, põues ülek (hirm nahas), poiss oli jänes+püks. Sõidab jänest, jänesena argi, ülek (piletita). Meri on valgetes jänestes (valges vahus laineharjadega). Mets+jänes, kodu+jänes (kodu)küülik. zool: hall+jänes, valge+jänes. ülek: katse+jänes, bussi+jänes, rongi+jänes. Elektri+jänes nalj ülienergiline inimene. Jänese+poeg, jänese+jaht, jänese+koer, jänese+liha. bot: jänese+kapsas, jänese+kõrv, jänese+käpp, vrd jänes+kastik, jänes+vill <-villa>

järjest üha, aina, ühtelugu; üksteise järel, ühtejärge. Järjest rohkem, paremini, suuremaks. Oli kolm aastat järjest merel

jäänu <6: j`äänu, jäänut>, j`äänu <1: j`äänu, j`äänut> (kes v mis on jäänud). Oli mures tegemata jäänu pärast. Alles+jäänu, ellu+jäänu, järele+jäänu, maha+jäänu, üle+jäänu

j`ää+purikas. Katuseräästas tilguvad jääpurikad. Mari oli Jüri vastu külm kui jääpurikas

ka. Ka sina sinagi. Lihtsad ja {ühtlasi ka} ühtlasi tõhusad vahendid. Taevas oli helesinine, {samuti ka} samuti meri

k`aas+`aegne kellegagi v millegagi samaaegne; ei soovita tähenduses: tänapäevane, praegusaegne, nüüdisaegne, uueaegne, ajakohane, moodne. Minu kaasaegsed. C. R. Jakobson oli Koidula kaasaegne. {Kaasaegne kunst} moodne kunst, {kaasaegne muusika} nüüdismuusika. {Kaasaegsed} moodsad v ajakohased seadmed, {kaasaegsed} tänapäeva v praegusaja meetodid. {Kaasaegsed} nüüdis- v uueaegsed olümpiamängud

kaasas. Kannab kohvrit (endaga) kaasas. Poisil oli koer kaasas (seltsis). Käib ajaga kaasas. Kaasas kantav = kaasas+kantav raadio kantav raadio. Vt ka k`aasa

k`aas+`autor. Mänd oli üks avastuse kaasautoreid. Mänd oli Kuuse kaasautor. Kaasautorsus

kadedus <11: -e>. Mine või kadedusest lõhki! Oli kadedusest roheline, tundis kollast kadedust ülek oli väga kade. Armu+kadedus, sala+kadedus

kadunuke[ne] <12: -kese> surnu, lahkunu. Tädi, kadunuke, v tädi-kadunuke oli hea inimene

kaheksane <12: -se>. Õde oli kaheksane (kaheksa-aastane), vend kümnene. Tehti kaheksased rühmad (kaheksast liikmest koosnevad). (Kella) kaheksane seanss, rong

kahu1 <17> kerge külm. Hommikuks oli maa kahus

kaine <6: k`aine, kainet>, k`aine <1: k`aine, k`ainet>. Kainena, kaine peaga, kainest peast oli mees mõistlik. Magab end kaineks. Peol oli vähe kaineid (inimesi). Kaine arvestus, ellusuhtumine. Puru+kaine, eba+kaine paberl joobnud

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur