|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit
`ah. Ah kui tore! Ah soo, olgu nii. Mis sa nüüd ütled, ah?
`ehk. Küsi, ehk ta teab (vahest, võib-olla). Seob samatähenduslikke sõnu ja väljendeid: tarind ehk konstruktsioon; 12 ha ehk veerand talu maadest. Nägu oli tõsine, ehk küll süda naeris (ehkki). Raamatud poissi ei huvita, ehk olgu siis seiklusjutud (või kui just)
`ette r`uttama. Ette rutates, ette+ruttavalt olgu öeldud, et ..
kahe+k`ordselt. Olgu täna öösel kahekordselt valvas. Saak ületas keskmise kahekordselt, parem kaks korda. Kahekordselt nähtud vaev, parem topeltvaev
k`eerd <22e: keeru, k`eerdu; keskv keerum, üliv kõige keerum> nimis: looge; keerutus, tiir; omds keerdus, keeruga. Spiraali, jõe keerd. Sattus sõdade keerdu, läks kaduma sõdade keerus. Kampsunilõng olgu lauge, mitte keerd. Keerd inimene (riuklik, keerutav). Aja+keerd, elu+keerd, tuule+keerd, voolu+keerd. Soole+keerd. Keerd+trepp, keerd+sarv (nt kitsel), keerd+silmus, keerd+ülesanne keeruline ülesanne, keerd+laul kaanon. Keerd+lehisus (taimehaigus). Keerd+viburlane (viburloom). Keerd+sammas (nt barokkstiilis). tehn: keerd+vedru, keerd+puur, keerd+puurimine. Keeru+koht, keeru+kuju (lastemäng), keeru+sai palmiksai
k`ohtu+m`õistja ka: valitseja vanaaja Iisraelis. Oma südametunnistus olgu sulle kohtumõistjaks ülek. Igavene, suur, viimne kohtumõistja jumal
k`ui tahes, k`ui+tahes. Olgu ta kui tahes v kuitahes väsinud, tulema ta peab. Söögu nii palju kui tahes
kus. Kus (kohas) sa käisid? Siin on parem kui kus tahes v kus+tahes mujal. Olgu kus tahes. Kus sa lähed argi (kuhu )? Raamat, kus ei ole pilte (milles). Tuleb aeg, kus olukord muutub (millal). Kus maal v kus+maal sa oma tööga oled (kui kaugel)? argi tunderõhuliselt: Kus oli (alles) pidu! Kus mul tarkpea! Kus sa sellega!
kus tahes, kus+tahes. Võime mis tahes v mistahes päeval kus tahes v kustahes kohas kokku tulla seda asja arutama. Olgu kus tahes
l`auge <1> veerjas, kallakas, libajas; vähese keeruga, nt lõng; leebe. Üks kallas on lauge, teine järsk. Kampsunilõng olgu lauge, mitte keerd. Lauge loomuga naine. Lauge+veeruline org. Laugelt = laugemisi
m`ainima <28: m`ainida, mainin> nimetama, märkima, ütlema (hrl põgusalt). Ajalehes on ainult nimi mainitud, juhtunust lähemalt ei ole midagi. Muu hulgas {mainib ta ära} → mainib ta, et .. Täiteväljendid kõnes: peab mainima, ei saa jätta mainimata, olgu mainitud, mainitagu, et .. Eespool mainitud = eel+mainitud. Mainimis+väärne = mainimis+väärt
m`eel <13: meele, m`eelt>. Kõik meeled on ärevil. Kuues meel mingi eriline vaist. Äkilise meelega inimene (äkilise loomuga, äkiline). Poole meelega vanamees (poolearuline). Meel läheb kurvaks. Muheleb heast meelest v hea+meelest. Miski pole sulle meele järele, meele järgi, meelt+mööda v meelt mööda, meele+pärast. Õpetused ei jää meelde. Jäta meelde, tuleta meelde. Torkas, turgatas, kargas meelde, et .. Kas sul on kõik meeles? Pea meeles! Mul läks meelest (ära) mul ununes. Olgu sul pikka meelt (kannatlikkust). Ära heida meelt. Tõttab meelt lahutama (puhkama, lõbutsema). Kuulmis+meel, nägemis+meel, huumori+meel, ilu+meel. Paha+meel = meele+paha. Mehe+meel, lapse+meel. Ohvri+meel, üks+meel. Meele+rahu, meele+sõgedus, meele+teravus, meele+tusk, meele+ärevus, meele+ülendus. Meele+rakk <-raku> anat, zool. Meelt+liigutav tegu. Meeli+segav jutt. Meelte+väline taju (parapsühholoogias)
m`ood' <22e: m`oe, m`oodi; m`ood'e ja m`oodisid>. Moodi tulema, moes olema, moest minema. Käib moega kaasas, järgib moodi. Oled moest maha jäänud. Mis vasturääkimise mood see on v olgu (komme)! Kummalisel moel on pilt kadunud. Mitmel, mingil, muul moel = mitut, mingit, muud moodi = mitut+moodi, mingit+moodi, muud+moodi. Sel moel = selle moega. (Seda)sama moodi = sama+moodi. Mil moel = mis moel = mis+moodi. Veab roppu moodi = roppu+moodi. Kaht(e) moodi = kaht+moodi. Vana moodi = vana+moodi. Ise+moodi, kuidagi+moodi, nii+moodi = nõnda+moodi. Juukse+mood = soengu+mood, kübara+mood, mantli+mood, meeste+mood, naiste+mood, maksi+mood, mini+mood, sügis+mood, talve+mood, tegu+mood, suur+mood. Pinna+mood reljeef. Moe+ajakiri = moe+leht, moe+ateljee, moe+daam, moe+demonstratsioon, moe+karje ülek = moe+röögatus ülek = moe+liialdus, moe+kunstnik, moe+lava, moe+looja, moe+maja, moe+nädal, moe+salong, moe+sõna, moe+tants, moe+tööstus, moe+värv, moe+vool <-voolu>
m`uu+hulgas muuseas, muide. Olgu muuhulgas öeldud, et .. Muuhulgas, ma kavatsen mehele minna. Vrd Kõige muu hulgas oli kastis veel vana nukk
m`ärkima <28: m`ärkida, märgin> tähistamiseks märki tegema v panema; märgiks olema, tähistama; nentima, mainima. Suusarada on lippudega märgitud. Pearaputus märgib eitust. Märgi vead üles. Ära (sa) märgi, poisist on mees saanud argi (vaata aga vaata, kas sa näe)! Täiteväljendid kõnes: peab märkima, ei saa jätta märkimata, olgu märgitud, märgitagu, et .. Märkija. Vt ka maha m`ärkima, ära m`ärkima
n`eedma <34: n`eeda, n`ean, n`eame, n`eedsin, n`eedis, n`eetakse, n`eetud>. Neab saatust. Needis vaenlase maa põhja. Olgu ta neetud! Kirumisel: Neetud kärbsed!
olema <36: `olla, olen, olnud, ollakse, `oldud; ains ja mitm 3. p `on, eitus: pole, polnud, p`oldud>. Lakkas olemast. Tüli oleks võinud olemata olla. Olgu olla! Raha pole ollagi. Ta olevat haige olnud v ta olnuvat v ta olnud haige. Ta olevat haige, vrd ta olla haige argi. Eks ole v on ju? Mis see olgu! Olemas olev = olemas+olev, olemas olek = olemas+olek = olemas+olu. Vt ka `olnu, p`olda, p`oldaks, p`oldavat, p`oldud, pole, poleks, polevat, polnud, polnuks, polnuvat; jalul olema, laual olema, t`eada olema, ära olema
patune <10: -se>. Patune hing, inimene. Patused mõtted, teod patumõtted, -teod. Issand olgu talle vaesele patusele armuline! Patusus
p`eale. Laua peale. Läks linna peale (linna). On (hea) järje peale saanud. Selle töö peale kulub kaks päeva. Pandi vee ja leiva peale. Ärkas kära peale (üles). Kobina peale, ehku peale = ehku+peale, hea õnne peale. Sai käima peale jäi rasedaks. Pika ootamise peale (järel). Mis sa selle peale kostad? Oli minu peale tige. Mängiti raha peale kaarte. Päeva peale läheb soojemaks (päeva poole). Selle aja peale on kõik unustatud. Tegi eksami viie peale. Sai naha v kere peale sai peksa. Tänasest, lapsest peale, siit+peale, sealt+peale (alates). Peale minu, parem kui lisaks minule on veel teisi. Kõik peale sinu olid kohal. Peale lõunat, pühi (pärast). Andis kaubale peoga kommi peale v andis peoga kommi peale+kauba. Uni kipub v tikub peale. Tegime saarele ringi peale. Jõi õlut peale. Auto sõitis jalakäijale {peale} → otsa. Olgu peale, jäägu peale (pealegi). Koha+peale, pika+peale, see+peale, mis+peale, kust+peale, tihti+peale. Peale+ehitis, peale+kasv, peale+trükk, peale+tõstja, peale+võtt. Vt ka p`eal, p`ealt; p`eale ajama, p`eale h`akkama, p`eale h`üppama, p`eale j`ääma, p`eale k`aebama, p`eale k`äima, p`eale minema, p`eale panema, p`eale p`assima, p`eale pr`essima, p`eale s`un'dima, p`eale tulema, p`eale t`ungima
p`ealegi. Olgu (siis) pealegi. Tassivad asju pealegi ühest kohast teise (muudkui). Tark tüdruk ja ilus pealegi (peale selle)
rahu2 <17>. Maailmas, metsas, hinges valitses rahu. Rahu olgu teiega! Elab naabritega rahus. Rahu majas (kui miski on korda aetud). Surnule: Puhka rahus! Sõlmiti, tehti rahu. Tartu rahu = rahu+leping. Hinge+rahu, meele+rahu, kodu+rahu, une+rahu, öö+rahu, haua+rahu. Eraldi+rahu = separaat+rahu, relva+rahu, sise+rahu, vahe+rahu. Rahu+aeg = rahu+põli = rahu+põlv, rahu+aegne, rahu+armastus, rahu+ettepanek, rahu+liikumine, rahu+läbirääkimised mitm, rahu+olukord, rahu+plaan, rahu+poliitika, rahu+pooldaja, rahu+sobitaja, rahu+vahendaja, rahu+tuvi, rahu+vastane. Vt ka rahul
tahes. Otsib mis tahes v mis+tahes tööd v mis tööd tahes. Tehku mis tahes, öelgu mida tahes, rääkigu millest tahes. Tulgu kes tahes, kellega tahes, millal tahes. Siin on parem kui kus tahes v kus+tahes mujal. Olgu kus tahes, milline tahes. Otsi kust tahes. Võta kui tahes v kui+tahes palju v kui palju tahes. Söögu nii palju kui tahes. Tahes või tahtmata = tahes-tahtmata paratamatult. Iga+tahes
õpetus <11: -e> õpetamine, õpe; teadus, käsitlus; juhatus, nõuanne. Õpetus käis, õpetust anti ladina keeles, õpetus oli ladinakeelne. Immunoloogia on õpetus immuunsusest, immuunsus+õpetus. Õpetus heast ja kurjast. Tegin arsti õpetust mööda, õpetuse järgi (nõuannete järgi). Olgu see sulle õpetuseks (õppetunniks). Alg+õpetus, kooli+õpetus, keele+õpetus, kunsti+õpetus, töö+õpetus, usu+õpetus. Loodus+õpetus, perekonna+õpetus, pärilikkus+õpetus, tugevus+õpetus, vormi+õpetus, ühiskonna+õpetus. Armu+õpetus relig evangeelium, eksi+õpetus, vale+õpetus = väär+õpetus. Tarvitus+õpetus, valmistus+õpetus, lõhna+õpetus odoroloogia, jälje+õpetus trassoloogia. Õpetus+iva ülek õpetlik juhtmõte
`üks <22: ühe, `üht ja eeskätt rõhuliselt `ühte, `ühte ja ühesse; `ühtede, `ühtesid, `ühtedesse>. Õhusooja on pluss üks kraad. Üks neljandik. Kakskümmend üks. Üks tuhat ükssada. Kell sai, on pool üks. Saabus enne (kella) ühte, (kella) ühe paiku. Osta üks-kaks pliiatsit, osta üks pliiats või kaks. Võttis kaasa ühed püksid. Kolm paari jalatseid ühe inimese kohta. Laud on kaetud ühele. Jätkuks siit ühelegi. Lehekülg (number) üks esimene lehekülg. Sai füüsikas ühe. Ühel (heal, ilusal) päeval kunagi. Oled ikka üks rumaluke. Sega purgi sisu veega vahekorras üks ühele (1 : 1). Sattusime ühtede välismaalastega kokku (mingite). Sinna on üks kolm kilomeetrit maad (umbes). Üks kahest emb-kumb. Anna pakk ühele tulijale v ühele tulijaist. Üks Eesti tuntuim poliitik v tuntuimaid poliitikuid. Ta on (üks) klassi nõrgemaid õpilasi. Üks on selge ‒ minna tuleb. Üks ja teine käis abi otsimas. Vaatas ühele ja teisele poole (mõlemale). Ei näinud üht ega teist (kumbagi). Üks ei saanud ühest ega teine teisest aru. Üks töö ajab teist taga. Olime ühel arvamusel (samal). Riis on tatraga ühes hinnas, riis ja tatar on ühe hinnaga (sama). Juhtusime olema ühel ja samal ajal ühes ja samas kohas. Üks ja (see)sama lugu. Teeb ühe välja, kas ta tuleb või mitte (on ükskõik). Viimane kui üks olgu kohal (kõik ilma erandita). Üks+liige mat monoom. Vt ka ühe+, `ükski
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|