|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit
h`ea+m`eel, h`ea m`eel. Heameel v hea meel tehtud tööst. Tundis külaliste üle heameelt v head meelt. Tegi heameelega v hea meelega kõik ise. Suurest heameelest. Mul oleks hea meel, kui .. Liturgias: .. ja maa peal rahu ja inimestest hea meel
hullu+m`eelsus. Hullumeelsuse tundemärgid. Oleks hullumeelsus sõitmata jätta
j`õudu+m`ööda, j`õudu m`ööda jõukohaselt; jõukohane. Tõmba jõudumööda = jõudu mööda. Kas see luuletus oleks sulle jõudumööda = jõudu mööda?
k`as's <22e: kassi, k`assi>. Nende vahelt oleks nagu must kass läbi jooksnud nad on tülli läinud. Elavad nagu kass ja koer (pidevalt tülis). Käib nagu kass ümber palava pudru (keerutab v venitab millegagi). halv: mine kassi saba alla; see ei kõlba kassi saba allagi! Isa+kass kõuts, hulkur+kass. zool: kodu+kass, mets+kass; stepi+kass, kalju+kass ahm, tsiibet+kass = kärp+kass. Kassi+auk (nt ukses), kassi+kusi, kassi+liiv <-liiva>, kassi+pidaja, kassi+poeg, kassi+toit, kassi+tõug. halv: kassi+mait, kassi+reo, kassi+roju. ülek: kassi+kõnnak = kassi+samm vaikne, hiiliv astumine, kassi+küür. bot: kassi+käpp, kassi+naeris, kassi+saba. Kassi+ratas, oskuskeeles täpsem maajalg
k`atk1 <22e: katku, k`atku> (haigus); ülek nuhtlus, õnnetus, häda. Suri katku (sisseü), katku kätte. Küla tühi, nagu oleks katk üle käinud. Kardab teda nagu katku (väga). Sea+katk. Kopsu+katk, naha+katk, muhk+katk. ülek: pruun katk fašism, punane katk kommunistlik totalitarism; viina+katk. Vesi+katk bot (veetaim). Katku+kolle = katku+pesa, katku+muhk, katku+pisik, katku+tõbi = katk, katku+tõbine, katku+surm. Katku+juur bot (rohttaim)
kuri <24e: kurja, k`urja; k`urje ja k`urjasid; keskv kurjem, üliv kõige kurjem>. Õpetajad said kurjaks. Ära ole lapse peale v lapse vastu v lapsele v lapsega kuri. Oli kuri vaasi lõhkumise pärast. Näeb kurja vaeva (suurt). Proovis küll heaga, küll kurjaga oma tahtmist saada. Jookseb, nagu oleks kuri kannul (kurat). Vannub (tulist v musta) kurja. Nüüd on kuri karjas v lahti asi on hull, pahandust on palju. Nii palju süüa on kurjast (halb, kahjulik). Vana+kuri
küünar+p`uu küünrane mõõdupuu. Nagu oleks küünarpuu alla neelanud jäiga seisu v rühiga
nagu. Sile nagu peegel peegelsile. Kadus nagu tina tuhka. Kadus, nagu ei oleks teda olnudki. Hakkaks nagu sadama hakkab vist sadama. Nagu tellimise peale tuli buss. Nagu koitis, (nii) asuti teele. Mõned poisid, nagu (näiteks) Peeter ja Tõnu, puudusid koolist. (Sellised) poisid nagu Peeter ja Tõnu saavad kõigega hakkama. Just nagu, nii nagu, nõnda nagu. Nagu võtab kõnelt kindluse: Ma tahaks nagu teiega abielluda
n`ui <22e: nuia, n`uia; n`uie ja n`uiasid>. Istub kodus kui nui. Midagi ei taipa, nagu oleks nuiaga pähe saanud. Peab oma tahtmise saama, kas või nui neljaks v pooleks (igal juhul). Kummi+nui, raud+nui, pudru+nui, sõja+nui, uhmri+nui; hundi+nui bot; tuku+nui. Nuia+hoop, nuia+kujuline, nuia+mees. Nui+kapsas aiand, nui+vetikas bot, nui+vähk zool
n`äima <27: n`äida, n`äin, n`äime, n`äisin, n`äis, n`äigu, n`äiv, n`äinud, n`äidakse, n`äidud> paistma, tunduma. Näib väsinud olevat, näib väsinud v väsinuna. Sul näib õnne olevat. Mulle näis, nagu oleks koputatud v näis, et koputati. Vt ka n`äiv
olema <36: `olla, olen, olnud, ollakse, `oldud; ains ja mitm 3. p `on, eitus: pole, polnud, p`oldud>. Lakkas olemast. Tüli oleks võinud olemata olla. Olgu olla! Raha pole ollagi. Ta olevat haige olnud v ta olnuvat v ta olnud haige. Ta olevat haige, vrd ta olla haige argi. Eks ole v on ju? Mis see olgu! Olemas olev = olemas+olev, olemas olek = olemas+olek = olemas+olu. Vt ka `olnu, p`olda, p`oldaks, p`oldavat, p`oldud, pole, poleks, polevat, polnud, polnuks, polnuvat; jalul olema, laual olema, t`eada olema, ära olema
p`att <22e: patu, p`attu>. Patt sõnas, mõttes v teos = sõna+patt, mõtte+patt, teo+patt. Patu+mõte, patu+tegu, patu+sõna. Tegi pattu patustas. Patust puhas. Oleks patt v patu+asi nuriseda. Patuga pooleks kuidagiviisi, vaevaliselt. Päris+patt relig, sala+patt, surma+patt, kuri+patt (kirumissõna). Patu+elu, patu+himu vmo lihahimu, patu+koorem = patu+register, patu+kustutus(kiri) indulgents, patu+vili. ülek: patu+juurikas = patu+kott <-koti> = patu+ori
p`ea+`aegu peagu. Peaaegu kõik olid kohal. Oleks peaaegu, parem kui peaaegu et unustanud
t`akk <22e: taku, t`akku> kiu-sasi. Ketrab takku. Juuksed on nagu takud (pulstunud). On nagu kana takus v nagu takus kana (hädas, saamatu). Tõttab, nagu oleks tuli takus. Lina+takud, kanepi+takud, ropsi+takud, suge+takud. Taku+hark (vokil takukoonla hoidmiseks), taku+kiud, taku+koonal, taku+riie, taku+tort = taku+tuust
tuli <20: tule, t`uld, t`ulle ja tulesse>. Elus, lahtine tuli. Pane tuli põlema lülita elektrivalgustus sisse. Päevavalgel ja tulega v tule+valgel. Süütas, tegi kaminasse tule. Pani paja tulele. Viskas paberid tulle. Tuledes linn. Läks rohelise tulega üle tee. Jäädi vaenlase tule alla. Astus, läks võistlus+tulle. Selg on (nagu) tuld täis, lööb tuld välja (valutab). Tuleb (nagu) tuld tooma tuleb korraks külla, astub sisse. On kahe tule vahel ülek (kahepoolses ahistuses). Tal on mitu rauda korraga tules ülek (mitu võimalust varuks). Mehed on läbi tule ja vee käinud, tulest ja veest läbi käinud ülek (palju kogenud, karastunud). Mängib tulega ülek riskib. Viha püsis nagu tuli tuha all (varjatult). Tormab nii et tuli takus, nagu oleks tuli taga. Elektri+tuli, gaasi+tuli, kulu+tuli, lae+tuli, tiku+tuli, kolde+tuli, küünla+tuli, lõkke+tuli; ahtri+tuli, ilu+tuli, märgu+tuli, stopp+tuli, suuna+tuli; jaani+tuli, olümpia+tuli, õitsi+tuli; suurtüki+tuli, kiir+tuli, rist+tuli, turm+tuli, tõkke+tuli. ülek: elu+tuli, noorus+tuli. Puhastus+tuli relig, põrgu+tuli. Tule+ase, tule+haav, tule+juga = tule+jutt <-juti>, tule+keel = tule+leek, tule+kera, tule+kuma, tule+loit, tule+lont vmo tõrvik, tule+lõke <-l`õkke> lõke, tule+lõõm, tule+meri, tule+möll <-möllu>, tule+ohver, tule+pesa, tule+puu küttepuu, tule+riit, tule+sammas, tule+surm, tule+sära, tule+tangid mitm, tule+tukk <-tuki>, tule+tungal. Tule+haldjas, tule+jumal. Tule+kardetav vmo = tule+ohtlik. mer (hoiatustulega): tule+paak <-paagi>, tule+poi. sõj: tule+joon, tule+juhtimine, tule+jõud (relval), tule+kaart (lahingudokument), tule+liik <-liigi>, tule+löök, tule+manööver, tule+positsioon, tule+riba, tule+toetus. Tuli+punane = punane kui tuli. Tuli+hapu, tuli+kuiv, tuli+kuum, tuli+palav, tuli+soolane, tuli+uus, tuli+valus, tuli+vihane. Tuli+oks mets (puidurike). bot: tuli+liilia (ilutaim), tuli+ohakas, tuli+nelk, tuli+pilvik, tuli+ürt. zool: tuli+part, tuli+rull (helendav mantelloom). Vt ka t`uld `andma, t`uld v`õtma
t`unduma <27>. Tundub rõõmus olevat, tundub rõõmus v rõõmsana. Jutt tundub vennale meeldivat. Mulle tundus, nagu oleks koputatud v tundus, et koputati
tõsi <15: t`õe, t`õtt>. Jumala tõsi = jumala+tõsi, päris tõsi, sula+tõsi. Räägib tõtt. Kuuldus vastas tõele, osutus tõeks. Jutus ei olnud teragi tõtt, ei olnud tõe+teragi. (See) on tõsi, et .., tõsi ta on, et .. Tõsi mis tõsi, ta on tubli. Tõsi küll, oleks saanud veel paremini. Kas ta tõega tuleb (tõesti)? Mul oli minekuga tõsi taga. Tõsi tõeks ja nali naljaks. Tõsi+asi tõik, fakt, tõsi+olud tegelikud olud. Vt ka tõde
vanne <6: v`ande, vannet> tõotus, lubadus; needmine, kirumine. Andis vande v tõotas vandega, et vaikib, andis vande vaikida, andis vaikimis+vande. Mehelt võeti vanne, et .. mehel lasti vanduda, et .. Kinnitas oma sõnu vandega. Tunnistas kohtus vande all. Ketser pandi kiriku+vande alla. Nagu vanne oleks peale pandud, kõik veab viltu. Arsti+vanne, ameti+vanne, truudus(e)+vanne, ustavus+vanne, vale+vanne. Vande+alune, vande+andmine, vande+murdja, vande+tekst, vande+tõotus. Vande+sõna kirumissõna. Vande+advokaat, vande+kohtunik, vande+tõlk
vere+vahetus. Vastsündinule tehti verevahetus. Osakonnas oleks vaja verevahetust ülek (vanade töötajate väljavahetamist)
v`iima <38: v`iia, v`iin, viime, viisin, v`iis, viigu, v`iiv, viinud, viiakse, v`iidud>. Viis lapse lasteaeda, kingad parandada. Suurvesi viis silla minema. Tuul viis kaabu peast. Mehe viis vähk mees suri vähki. Tee viib mäkke (läheb). Vii kodustele terviseid! Töö viidi lõpule, parem lõpetati nädalaga. {Viige} → sirutage käed ette, {viige} → ajage jalad harki. Asjaolu, mis {viis ettevõtte sulgemiseni} → põhjustas ettevõtte sulgemise. Otsus {viiakse töötajateni} → tehakse töötajatele teatavaks. Vahejuhtum, mis oleks võinud {viia õnnetuseni} → lõppeda õnnetusega. Omanikud {viisid panga pankrotini} → ajasid panga pankrotti. Kaasa, kohale, kokku, tagasi, ära viima. Vt ka edasi v`iima, `ellu v`iima, läbi v`iima, s`isse v`iima, v`älja v`iima, üle v`iima
vähe <keskv vähem, üliv kõige vähem ja vähim>. Vastand palju. Vähe tööd, inimesi. Kulutab nii vähe kui võimalik, kulutab võimalikult vähe. (Nii)sama vähe. Poiss on vähe aeglane (natuke). Kõik, mis vähe paremat on, viiakse näitusele. Vähe puudus, et oleks peksa saanud. See on vähe usutav v vähe tõenäoline. Vähe sõitnud auto, vähe arenenud maa arengumaa, vähe kasutatud õmblusmasin, vähe kantud rõivad, vähe tuntud teos, vähe uuritud ala, vähe käidav koht. Vähe+aktiivne, vähe+efektiivne = vähe+tõhus, vähe+oluline, vähe+rentaabel = vähe+tasuv ettevõte, vähe+tulus, vähe+viljakas, vähe+väärtuslik. Vt ka vähe+minev, vähe+`ütlev
väheke[ne] <12: -kese>. Oleks väheke rääkimist. Vaata väheke ringi. Vala mulle väheke(ne). Heida vähekeseks (ajaks) pikali
`õlg <22u: õla, `õlga>. Vaatas üle õla tagasi. Tõmbas pea õlgade vahele. Kehitas vastuse asemel õlgu. Õlgadest kitsaks jäänud mantel. Töötasime õlg õla kõrval ülek (üheskoos, üksmeeles). On alati valmis õlga alla panema ülek (aitama). Kodused tööd jäid minu õlgadele v õlule (minu teha), olid minu õlgadel v õlul. Tal oleks nagu koorem õlgadelt v õlult langenud. Kraana, kangi õlg, kaalu õlad. Õla+lihas, õla+nukk <-nuki>. anat: õla+liiges, õla+põimik. Rõival: õla+kaar, õla+osa, õla+volt, õla+õmblus. Õlg+puu (kaaludel)
ääre+p`ealt peaaegu; hädavaevu. Varas oleks äärepealt kätte saadud. Jõudsin äärepealt filmi alguseks kohale
`ükski <0: ühegi, `ühtki ja eeskätt rõhuliselt `ühtegi, `ühtegi ja ühessegi>. Toas ei olnud ühtki v ühtegi hinge (mitte kedagi). Ühelgi juhul ei tohiks alla anda. Ühelgi reisijal v ühelgi reisijaist ei olnud palju pakke. Oleks ükski neist kohal olnud. Kõik on kohal, (mitte) ükski ei puudu. Suudab rohkem kui ükski teine inimene (kui teised)
üle k`äima. Ema käis põranda märja lapiga üle. Linnast oleks nagu katk üle käinud. Ojast käib üle purre. Minu jõud ei käi temast üle
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|