Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 165 artiklit, väljastan 100.

`aasta+k`aup argi aastaleping. Teeme ruttu, ega meil siin aastakaupa ole (pole palju aega)

adekv`aatne <2: -v`aatse> täiesti vastav, võrdne, sisult kattuv. Lepingu eestikeelne tekst on adekvaatne ingliskeelse originaaliga. Tõlke adekvaatsus. Reageerib, hindab adekvaatselt (õigesti, asjakohaselt). Sõber ei ole adekvaatne argi (on väsinud, joobnud, ärritunud vm). Eba+adekvaatne

alandl`ik <25: -liku, -l`ikku> kuulekalt alistuv ning leplik. Alandlik naine, iseloom, palve. Ole tema vastu alandlik. Alandlikult. Alandlikkus

anal`oogia <1> samataolisus, sarnasus; loogika analoogiajäreldus; keel sarnastav mõju. A ja B vahel ei ole analoogiat. Analoogia alusel kujunenud keelend = analoogia+keelend

armas <3 ja 5: `armsa, `armsat ja armast>. Mu armas! Armas sõber! Ole nii armas ja käi poes ära. Väga armas sinust, et .. Armas kuulda, et .. Oh sa armas aeg! Ime+armas, üli+armas, hale+armas

arvatagi argi arusaadav, endast mõista. Arvatagi, et enne palgapäeva raha ei ole

`ei. Kas ei või jaa? Ei söö ja ei joo, parem ega joo. Ei Jüri ega Mari pidanud tõenäoliseks, et .. Kas sa torti ei taha? ‒ Miks ei taha, tahan küll. Mida ma ka ei tee, ikka ei ole hea (mida ma ka teen v ükskõik, mida ma teen). Annaks ei tea mis, et tööd saada. Ei iial mitte iial. Ei-sõna

`eilne <2: `eilse>. Eilne päev. Ega ta eilne (ei) ole (eile sündinud, lihtsameelne). Ootab eilsest saadik. Eilsed tõed ülek (endised). Tuna+eilne = üle+eilne

`ei+n`oh. Einoh, ega mina vastu (ei) ole

`eks. Eks see paranda(b), kes lõhkus. Eks me vaata. Päris ilus, eks v eks ole v eks ju? Eks te näe, et .. te ju näete, kas te ei näe, et ..

ep vmo ei. Tal ep ole nägu ega tegu

`ette. Vabatahtlikud astugu ette. Kraav jäi teele, tee peale ette. Teine ostja jõudis minust ette. Kell käib ette. See ei tulnud mulle ettegi ma ei tulnud selle pealegi, see ei tulnud mul pähegi. Ema teeb tütrele kõik ette ja taha ära (kõik viimseni valmis, kõik ära). Toit viidi sigade ette. Muheleb enese ette, oma+ette (endamisi). Kui võid ei ole, käib margariin asja ette (ajab asja ära, on asja eest, asjaks). Ette aimama, hoiatama, lugema, näitama, rääkima, teadma, tundma. Raha on ette makstud, vrd ette makstud = ette+makstud raha. Ette ulatuv = ette+ulatuv rida eendrida. Ette+küsimine, ette+maksmine, ette+kallutus, ette+kalle, ette+nihe. Vt ka `ees, `eest; `ette `andma, `ette h`eitma, `ette k`andma, `ette kavatsema, `ette kujutama, `ette kuulutama, `ette l`ööma, `ette nägema, `ette panema, `ette r`uttama, `ette t`eatama, `ette t`ellima, `ette v`aatama, `ette val'mistama, `ette v`õtma

h`ea+t`ahtl`ik sõbralik, heasoovlik. Vastand pahatahtlik. Ole oma kaaslaste vastu pisut heatahtlikum. Heatahtlikkus

häbemata argi: häbematu; väga, häbematult. Häbemata inimene. Ära ole häbemata. Häbemata kõrge hind

häbi <17: h`äppi ja häbisse>. Tunneb poja pärast häbi. Teeb endale v enesele häbi, saadab ennast v end häbisse. Häbi vaadata, öelda. Ei (ole) au ega häbi, pole häbi+raasugi. Vajuks häbi pärast maa alla. Teeb lapsele häbi-häbi. Vale+häbi. Häbi+ häbiväärne: häbi+asi, häbi+lugu, häbi+tegu. Häbi+puna, häbi+tunne

`ilmas[ki] iialgi, kunagi. Ei ole seda (mitte) ilmaski kuulnud. Elu+ilmas(ki)

ilus <2: -a>. Ilusaim naine maailmas. Valetada ei ole ilus (ei sobi). Ühel ilusal päeval kunagi, ükskord, ühel päeval. Teenis ilusa raha (üsna suure). Ime+ilus, pilt+ilus. Ilusa+kõlaline kaunikõlaline

iva <17> (vilja)tera, seeme; raas. Kana nokib ivasid. Ei ole ivagi söönud. Mitte ivagi tarkust = mitte tarkuse ivagi v tarkuse+ivagi. Herne+iva, odra+iva, sinepi+iva, umbrohu+iva. Iva+kaupa = iva kaupa

ivake[ne] <12: -kese>. Ei ole ivakestki süüa (raasugi). Kas sul on ivake aega (natuke)? Tuli ivake v ivakese hilja. Tangu+ivake, vilja+ivake

j`oht vmo teps, küll mitte (eitavas lauses). See talv, see kange talv ei ole joht nii halv (G. A. Oldekop)

jutu+m`ees jutukas, sõnaosav inimene, jutupuhuja. Ei ole suurem jutumees ei ole jutukas, on vähese jutuga

j`uut' <22e: juudi, j`uuti> juudi rahva liige. Ma ei ole selle töö juut ülek (selle töö oskaja). Valge juut ülek hea ärivaimuga inimene. Igavene Juut Jeruusalemma Ahhasveros

j`õustama <27> seadusjõudu andma, kehtima panema. Seadust ei ole veel jõustatud

j`ärsku. Hüppas järsku püsti. Ega ta järsku haige ei ole (võib-olla)?

k`aebama <29: kaevata, k`aeban>. Kaebas väsimust v väsimuse üle, kaebas, et on väsinud. Ähvardas naabri kohtusse kaevata. Ei ole ilus teise peale kaevata. Kaebas kõik emale ära. Itkes ja kaebas kadunud poega (taga) vmo. Vt ka edasi k`aebama, p`eale k`aebama

kallis <7e ja 5e: k`alli, kallist; kalliste ja k`allite, k`al'leid, kallistesse ja k`allitesse ja k`al'leisse>. Maksab kallist raha. Läheb kalliks maksma ka ülek (põhjustab midagi halba). Hea nõu on kallis (kulub hädasti ära). Kallil pühade ajal vmo. Kallist rahu! Kallid sugulased! Ole kallis, ära tüüta mind. Oota mind, kallis! Kulla+kallis. Kallis+kivi vääriskivi. Kalli+hinnaline, kalli+võitu. Kalliks pidamine = kalliks+pidamine

k`andev <2: k`andva, k`andvat> ka: tugev, kanduv; hrl paberl tähtis, keskne, peamine. Kandev hääl. Ühiskonna kandev jõud. Teosel ei ole kandvat ideed

k`eegi <0: kellegi, kedagi, kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kelleltki, kellekski, kellenigi, kellenagi, kelletagi, kellegagi; argi ka kellegisse, kellegis, kellegist jne>. Kedagi oodatakse (üht tulijat). Anna pakk kellelegi tulijaist (ühele tulijaist). (Mitte) kedagi ei oodata. Keegi Jüri otsis sind (rääkijale tundmatu). Keegi ei ole veel kohal (üks määratud hulgast). (Mitte) kedagi ei ole veel kohal. Ei keegi = mitte keegi, ei+keegi tühine, positsioonita inimene. Need pole kellegi kombed; jutt või kedagi halv. Pole häda kedagi argi (midagi). Ega (siis) kedagi argi mis siis ikka

kena <17i: kenasse; keni ja kenasid; keskv kenam, üliv kõige kenam ja kenim>. Näeb kena välja. On alati kõigi vastu kena. Ole kena ja tee see asi ära! Teenis kena kopika. Ime+kena

k`indel <2: k`indla, k`indlat>. Kindla käega = kindla+käeline laskur, ülemus. Kindlate põhimõtetega = põhimõtte+kindel. Selle mehe peale võib kindel olla. Jäi oma otsuses, otsuse juurde kindlaks. Olen selles enam kui kindel. On kindel, et .. Ei ole kindel, kas .. Läheb alati kindla peale välja. Kindla peale on ta siin (kindlasti). Rooste suhtes kindel = rooste+kindel. Kemo+kindel keemilistele mõjuritele vastupidav. Haigus+kindel, kuuli+kindel, kuuma+kindel = kuumus+kindel, lolli+kindel, pihke+kindel, purunemis+kindel purunematu, tule+kindel, töö+kindel. Enese+kindel, otsuse+kindel, järje+kindel, sihi+kindel. Eba+kindel, kalju+kindel, raud+kindel, surm+kindel. Meele+kindel = kindla+meelne. Kindla+kujuline, kindla+palgaline, kindla+piiriline

kl`aas' <22e: klaasi, kl`aasi>. Ega sa klaasist ei ole argi (öeldakse, kui keegi valguse ees seisab). Vulkaaniline klaas (kivim). Klaasist kauss = klaas+kauss. Klaasidega riiul. Klaas = klaasi+täis piima. Vaatab sageli klaasi põhja ülek pruugib (ohtralt) alkoholi. Kristall+klaas, matt+klaas, suitsu+klaas, lubi+klaas, silikaat+klaas, akna+klaas, pudeli+klaas, sula+klaas. Vrd tahvel+klaas ja klaasi+tahvel. Joogi+klaas, rohu+klaas, katse+klaas, kella+klaas, kraadi+klaas, prilli+klaas, suurendus+klaas. Klaasi+liiv <-liiva>, klaasi+kild <-killu>, klaasi+nuga. Klaasi+lihvija, klaasi+lihvimine. Klaasi+klirin, klaasi+alune pind. tehn: klaasi+piip, klaasi+vann. kunst: klaasi+maal (vitraažikunstis), klaasi+kunst = klaas+ehistöö, klaasi+kunstnik. Klaas+helmes, klaas+kate, klaas+kompvek, klaas+mosaiik, klaas+niit <-niidi>, klaas+silm <-silma>, klaas+taara, klaas+plokk eh, klaas+toode. Klaas+paber (klaasipuruga kaetud), klaas+plast keem, klaas+riie tkst. Klaas+libe = libe nagu klaas, klaas+selge, klaas+sile. zool: klaas+angerjas tõusuangerjas, klaas+käsn, klaas+tiib (liblikas). Klaas+keha anat (silmas), klaas+kirss aiand

kl`aas'+s`epp. Ega sa klaassepa poeg ole ega sa läbi ei paista (öeldakse valguse ees seisvale inimesele)

kompet`entne <2: -t`entse> asjatundlik, pädev; võimkondlik. Ma ei ole selles küsimuses kompetentne, ei ole kompetentne vastama. Valiti kompetentne juhatus

k`ooner <2e: -i> kitsipung, ihnur; kitsi, ihne. Anna teistele ka maitsta, ära ole kooner! Perenaine oli rahaga väga kooner

kopikas <2: -ka, -kat> (rahaühik). Teenis kena v priske v hea v kõva kopika. Veeretab iga kopikat näppude vahel on ihne. Pole kopikatki väärt ei ole midagi väärt. Tal ei ole aru (mitte) kopika eest(ki). Kõik olid kohal nagu viis kopikat. Nälja+kopikas, sandi+kopikas

kuidagi+m`oodi, kuidagi+pidi, kuidagi+v`iisi. Kuidagimoodi v kuidagipidi v kuidagiviisi elati ära. Jüri ei ole selle looga kuidagimoodi v kuidagipidi v kuidagiviisi seotud

k`uigi. Raha ei ole kuigi palju. Mari ei tulnud kaasa, kuigi kutsuti

kunagi. Teen seda kunagi hiljem. Ma olen seal kunagi käinud (millalgi), ei ole seal (mitte) kunagi käinud (mitte iialgi). Käivad nagu sõbrad kunagi

kuri <24e: kurja, k`urja; k`urje ja k`urjasid; keskv kurjem, üliv kõige kurjem>. Õpetajad said kurjaks. Ära ole lapse peale v lapse vastu v lapsele v lapsega kuri. Oli kuri vaasi lõhkumise pärast. Näeb kurja vaeva (suurt). Proovis küll heaga, küll kurjaga oma tahtmist saada. Jookseb, nagu oleks kuri kannul (kurat). Vannub (tulist v musta) kurja. Nüüd on kuri karjas v lahti asi on hull, pahandust on palju. Nii palju süüa on kurjast (halb, kahjulik). Vana+kuri

kus. Kus (kohas) sa käisid? Siin on parem kui kus tahes v kus+tahes mujal. Olgu kus tahes. Kus sa lähed argi (kuhu )? Raamat, kus ei ole pilte (milles). Tuleb aeg, kus olukord muutub (millal). Kus maal v kus+maal sa oma tööga oled (kui kaugel)? argi tunderõhuliselt: Kus oli (alles) pidu! Kus mul tarkpea! Kus sa sellega!

kusagil kuskil. Elab kusagil maal. Kodus on parem kui kusagil mujal (kus tahes mujal, ükskõik kus mujal). Raamatut ei ole (mitte) kusagil. {Kusagil kümme(kond) inimest} kümmekond inimest, umbes v ligikaudu kümme inimest, kümne inimese ringis. {Kusagil kell viis} umbes kell viis, kella viie paiku v ringis. {Kusagil} millalgi pärast tööd

k`us'kile kuhugi. Lähme kuskile mujale. Ei ole kuskile kiiret. See jutt ei kõlba (mitte) kuskile. {Viime kokkusaamise kuskile järgmisse nädalasse} saame kokku millalgi järgmisel nädalal

k`õik <22i: kõige, k`õike, k`õike ja kõigesse; mitm k`õik, kõigi ja k`õikide, k`õiki, k`õikidesse ja kõigisse>. Kõik on kohal. Kõik kohad on kinni. Tirib kõigest jõust (kogu jõust). {Kõik kaup, kõik mööbel} kogu kaup, kogu mööbel. See pilt on üle kõige (kõige parem). Kõik ei saanud aru mõni ei saanud aru, vrd ükski v keegi ei saanud aru. Millest kõik argi = millest kõigest ei räägitud! Selgus, et kõik ei ole nii lihtne, parem asi ei ole nii lihtne, asjalood ei ole nii lihtsad. Kõike+haarav, kõike+mõistev. Kõike+teadev inimene = kõige+teadja = kõik+teadja. Vt ka kõige

kõne+v`äärt. Ei ole kõneväärt ei vääri jutuksvõttu. Kõneväärt sündmus

kõrvaline <12: -lise>. Kõrvaline küsimus (teisejärguline). Kõrvaline koht (kõrvale jääv, eemal asuv). Kõrvaline abi kõrvalabi. Kõrvalisi (isikuid) siin ei ole (võõraid)

kõvadune <12: -se>. Ole oma isa kõvadune. Teemandi+kõvadune, ühe+kõvadune sama kõva

k`äidav <2: -a>. Käidav tee. Rada ei ole käidav rajal ei käida v ei saa käia

kübe <4: kübeme, kübet>. Jutus on kübe tõtt; ei ole tõe kübetki. Mitte üks kübe sugugi, raasugi, teragi. Lume+kübe, tolmu+kübe, lootuse+kübe. Kübe+rooste (taimehaigus)

laevatama <27> laevaga sõitma. Madal väin ei ole laevatatav, on laevatamatu

l`aitma <34: l`aita, laidan>. Laidab miniat lohakaks. Laitis mu plaani maha. Ei ole laita mees

laiuke[ne]2 <12: -kese> lai. Ei ole Suur väingi teab kui laiuke

lammas <7: l`amba, lammast; mitm sisseü lammastesse ja l`ambaisse ja l`ambu, seesü lammastes ja l`ambais ja l`ambus, seestü lammastest ja l`ambaist ja l`ambust>. Eksinud, (ära)kadunud lammas ülek halvale, laiale teele sattunu. Must, kärnane lammas ülek (kes millegi normiks peetava poolest teistest hälbib ja keda seetõttu halvaks peetakse). Ära ole lammas (tossike)! Lahutab sikud lammastest ülek (patused, halvad headest). On lambus murdes (lambakarjas), läheb lambu, tuleb lambust. Jämevilla+lammas, liha-villa+lammas, villa+lammas, tõu+lammas, uluk+lammas. Loki+lammas nalj lokkispäine inimene. Lamba+laut, lamba+liha, lamba+rasv, lamba+tall <-talle>, lamba+pügamine

laulu+h`ääl. Ei ole head lauluhäält

l`eidma <34: l`eida, leian>. Leidis võtme kätte v üles. Leidis mehe kodunt eest, leidis süüa tegemast. Ei leia (head) nõu. Leidis uue ravimi (leiutas). Leiab kolmnurga pindala (arvutab). Leiab aega v mahti kinos käia. Mis talle süüks leiti? Leiab emalt, ema juurest tröösti. Leidis abi maarohtudest (sai). Sõnavõtus leiab kajastamist .. paberl sõnavõtt kajastab .. Kirjutis leidis toimetaja silmis armu. Leidis oma otsa sai surma. Leidis minuga ühise keele. On teineteist leidnud on teineteisesse armunud. Õnnetusest saadik ei ole ta end leidnud. Leidmis+rõõm. Vt ka aset l`eidma

ligidane <12: -se> lähedane. Ligidane pood. Tal ei ole ühtki ligidast (inimest)

ligidus <11: -e> lähedus. Mere ligidus. Ole siin ligiduses!

loogika <1> teadus mõtlemise vormidest ja seadustest; sisemine seaduspärasus. Ühiskonna arengu loogika. Tema mõttekäigus ei ole loogikat, ta(l) loogika lonkab. Formaal+loogika. Loogika+märk <-märgi>, loogika+puudus, loogika+tehe, loogika+vastane, loogika+viga

l`us't <22e: lus'ti, l`us'ti>. Lausa lust vaadata, kuidas töö edeneb. Sõidavad niisama lusti pärast, oma lustiks ringi. Elu on üks lust ja lillepidu. Noorel inimesel on ihu lusti täis. Ei ole lusti sinuga vaielda. Elu+lust elurõõm. Töö+lust, tegutsemis+lust, rännu+lust. Lusti+pidu, lusti+sõit. vmo: lust+aed iluaed, lust+hoone = lustla aiamajake, lust+mäng komöödia, naljamäng

lähik`ond <22i: -konna, -k`onda> lähiümbrus, lähim ümbruskond; lähedased isikud. Lähikonnas ei ole ühtki järve. Kuulub presidendi lähikonda

m`ahti <ainult ains os> aega, võimalust. Ei ole mahti lugeda. Kui vähegi mahti saan, siis tulen. Anna mahti mõelda. Ei saa mahti ninagi nuusata ülek on väga kiire

m`ainima <28: m`ainida, mainin> nimetama, märkima, ütlema (hrl põgusalt). Ajalehes on ainult nimi mainitud, juhtunust lähemalt ei ole midagi. Muu hulgas {mainib ta ära} mainib ta, et .. Täiteväljendid kõnes: peab mainima, ei saa jätta mainimata, olgu mainitud, mainitagu, et .. Eespool mainitud = eel+mainitud. Mainimis+väärne = mainimis+väärt

m`ees <13: mehe, m`eest, mehesse; meeste, mehi, meestesse ja mehisse>. Kust(poolt) mehi olete? Mari läks noorelt mehele, on ammu mehel. Nagu üks mees kõik korraga, ühel meelel. Kogu varandus on mehele pandud ülek (läbi). Ole meheks aitäh! Peig+mees, poiss+mees, naise+mees = abielu+mees, lesk+mees. Ameti+mees, aida+mees, esi+mees, kala+mees, kaup+mees, koja+mees, pere+mees, põllu+mees. Vikati+mees ka ülek surm. Asja+mees, au+mees, elu+mees, härras+mees, mustakuue+mees ülek. Käli+mees, väi+mees väi. Lööma+mees, saama+mees. Noor+mees, vana+mees, suur+mees, väike+mees, täitsa+mees. Mehe+hakatis, mehe+juurikas, mehe+kolakas, mehe+mürakas, mehe+näss, mehe+volask. Mehe+jõud. Mehe+jämedune, mehe+kõrgune, mehe+pikkune, mehe+vääriline = mehe+väärne. Meeste+jalatsid, meeste+pesu, meeste+mantel, meeste+saun, meeste+töö, meeste+vaheline, meeste+vihkaja. Mees+isik, mees+kodanik, mees+laulja, mees+õpetaja, mees+pere; sport: mees+paarismäng, mees+üksikmäng. Vrd mees+juuksur mees juuksurina ja meeste+juuksur. Mehele+panek, mehele+saamine

meeste+sugu kõik mehed, meessugu. Ega meestesugu ole maa pealt otsas

mure <16>. Must, ränk, raske, suur mure. Mure tervise pärast = tervise+mure. Mis sulle muret teeb, mis mure sul on, miks sa mures oled? Muret tekitav asjaolu, kõige rohkem muret tekitav asjaolu. Hakkas murest, murega jooma. Ole mureta! Jäta see minu mureks (hooleks). Argi+mure, elu+mure, kõhu+mure = leiva+mure, maailma+mure, pisi+mure, raha+mure, riide+mure, sala+mure, töö+mure. Mure+joon = mure+korts = mure+kurd <-kurru>, mure+mõte, mure+päev

mõte <6: m`õtte, mõtet>. Istub sügavas mõttes, on mõttesse vajunud. Mis sul mõttes mõlgub? Tegi oma mõtte teoks (kavatsuse, plaani). Ei tule mõttessegi, ei ole mõtteski alla anda (ei kavatse). Vahelduse mõttes vahelduseks. Laiemas, kitsamas mõttes (tähenduses). Mis mõtet on v mis mõttega tühja tööd teha? Juht+mõte, põhi+mõte, taga+mõte, kinnis+mõte, luulu+mõte, sala+mõte, sund+mõte, mure+mõte, patu+mõte, surma+mõte, uit+mõte, äkk+mõte. Elu+mõte. Mõtte+järg <-järje>, mõtte+kordus, mõtte+kramp ülek, mõtte+mõlgutus, mõtte+pilt, mõtte+pinge, mõtte+raas, mõtte+salm <-salmi>, mõtte+seos, mõtte+sähvatus = mõtte+vilksatus = mõtte+välgatus, mõtte+tegevus, mõtte+töö. Mõtte+aher = mõtte+vaene, mõtte+lage = mõtte+tühi, mõtte+rikas = mõtte+rohke, mõtte+erk = mõtte+ergas, mõtte+värske

mängu+k`ord järjekord mängida; mänguks korrasolek. Kelle mängukord on? Klaver ei ole mängukorras

m`ääraja <1>. Mina ei ole sinu palga määraja. Käsiraamatud: liblika+määraja, linnu+määraja, mardika+määraja, seene+määraja, taime+määraja, väli+määraja

naeru+asi. Teise äpardus ei ole naeruasi

naiste+sugu kõik naised, naissugu. Ega naistesugu ole maa pealt otsas

nali <24u: nalja, n`alja; n`alju ja n`aljasid>. Teeb, heidab, viskab nalja. Peol sai nalja. See oli muidu naljaks v nalja+pärast v nalja pärast öeldud. Ei mõista nalja ei saa naljast aru; on karm v järeleandmatu. Nali naljaks v aitab naljast v ilma naljata, nüüd räägime tõsiselt. See töö ei ole nali, selle tööga ei ole nalja. Sai kõigega hakkama nagu nalja (kergesti, hõlpsasti). Kae nalja! ets kae, vaat kus lugu! Pulma+nali, võlla+nali. Nalja+armastaja, nalja+film komöödiafilm, nalja+jutt <-jutu> (nt ajalehes), nalja+laul, nalja+nurk, nalja+pilt, nalja+sõna, nalja+temp <-tembu>, nalja+tuju. Nalja+tegija = nalja+viskaja argi = nalja+hammas. Nalja+mees = nalja+nina argi = nalja+sell argi = nalja+tilk argi = nalja+vend argi naljategija; veidrik

naljatama <27> nalja tegema. Naerdi ja naljatati. Tõsise asjaga ei naljatata. Ole ettevaatlik, tuli ei naljata ülek (ei ole naljaasi)

n`ehkugi argi. (Mitte) nehkugi ei ole kuulda. Majas ei olnud inimestest v inimeste nehkugi

nimelt. Tahab nimelt v just nimelt v just+nimelt rohelist mantlit. Mind ei ole õhtul kodus, lähen nimelt teatrisse. Kas kogemata või nimelt (nimme, meelega)?

norm`aal+, norm`aalne <2: -m`aalse> normile vastav, loomulik, harilik; psüühiliselt terve. Normaalne inimene. Olukord ei ole normaalne, on eba+normaalne. Normaal+aeg, normaal+asend, normaal+kiirus, normaal+kuju, normaal+maht, normaal+mõõde <-m`õõtme>, normaal+pikkus, normaal+suurus, normaal+olud, normaal+tingimused, normaal+kasv, normaal+nägevus med, normaal+pinge tehn, normaal+rõhk füüs, normaal+tasand mat. Normaalselt

nuusutama <27>. Nuusutab lilleõit. Ma ei ole seda tööd, raamatut nuusutanudki ülek (mul ei ole sellest mingit ettekujutust). Nuusutaja argi toksikomaan, sissehingatava joovasti kasutaja

n`õudmine <12 (ja 10): -mise>. Mul ei ole kellegi vastu v kellelegi mingeid nõudmisi mul ei ole kelleltki midagi nõuda. Nõudmine juristide järele, kauba järele. Nõudmiseni (saadetud) kiri. Nõudmiseni hoius nõudehoius

nägema <28: näha, n`äen, näeme, nägin, nägi, n`ähku, nägev, näinud, nähakse, n`ähtud>. Näeb lugeda. Rõõm teid näha. Ei näinud selles midagi imelikku. Põrand ei ole ammu luuda näinud ülek põrandat pole ammu pühitud. Saab näha v eks (me) näe, mis juhtub. Homme näeme (kohtume). Näeb kadu (aimab). Keda sa näed oma järglasena? keda sa tahad oma järglaseks? Näe imet! Näed (sa) v näe, mis välja tuli. Muudkui lobiseb, ei näe vait jääda argi. Vt ka `ette nägema, läbi nägema, p`ealt nägema, p`äevi nägema, v`älja nägema

nägu <18: n`äo, nägu, n`äkku ja n`äosse>. Näost kahvatu. Kurb nägu peas. Manab naeratuse näole v näkku. Pani suitsu näkku argi. Ajas toitu näost sisse argi. Kolm õuna näo peale argi (igaühele). Ühte nägu kaksikud. Kunstnikul on oma nägu ülek (isikupära). Näo ees kiidab, selja taga kirub. Teeb näo, nagu ei kuuleks (teeskleb), teeb halva mängu juures hea näo. Teeb nägusid (grimasse). Ei ole ammu koolis nägu näidanud, (ennast) näole andnud. Tee tööd nii et seda nägu argi (palju). Sõimas mul näo täis, kargas mulle näkku, ütles tõtt näkku. Vaatab ohtudele näkku ülek (ei karda). Nägin teda esimest korda näost näkku. Tüdrukul ei olnud nägu ega tegu (head väljanägemist). Nägudeni argi nägemiseni. Silm+nägu = nägu. Kahva+nägu, kirve+nägu, naeru+nägu, nuku+nägu, varga+nägu. Näo+ilme, näo+joon, näo+jume = näo+värv, näo+kate, näo+krimpsutus, näo+moonutis = näo+vigur argi grimass, lõust, näo+moonutus, näo+nahk, näo+pool <-poole>, näo+kolju anat. Näo+hooldus, näo+puhastus, näo+kreem. Vt ka n`äol

n`ähtavasti nagu näha. Ei ole tulnud, jääb nähtavasti hiljaks

n`üüd. Enne ja nüüd, nüüd ja tulevikus. Nüüd (lõpuks) on asi korras. Väljendites: jäta nüüd, mine nüüd, ole nüüd, mis sa nüüd, said nüüd, näed nüüd, (no) ütle nüüd

olema <36: `olla, olen, olnud, ollakse, `oldud; ains ja mitm 3. p `on, eitus: pole, polnud, p`oldud>. Lakkas olemast. Tüli oleks võinud olemata olla. Olgu olla! Raha pole ollagi. Ta olevat haige olnud v ta olnuvat v ta olnud haige. Ta olevat haige, vrd ta olla haige argi. Eks ole v on ju? Mis see olgu! Olemas olev = olemas+olev, olemas olek = olemas+olek = olemas+olu. Vt ka `olnu, p`olda, p`oldaks, p`oldavat, p`oldud, pole, poleks, polevat, polnud, polnuks, polnuvat; jalul olema, laual olema, t`eada olema, ära olema

oma+`ette. Lähevad kumbki omaette. Laulab omaette (endamisi). Omaette elu (iseseisev). Omaette tuba (eraldi, isoleeritud). See ei ole omaette eesmärk v eesmärk omaette

ometi, ometigi ikka(gi), siiski; küll, vaid. Ilus ja ometi odav asi. Kes see ometi(gi) on? Tuleks ta ometi(gi)! Ega ometi midagi lahti ei ole? Viimaks, lõpuks ometi(gi)!

p`aari. Panin sokid paari. Jüri ja Mari läksid, heitsid, pandi paari v Jüri läks, heitis, pandi Mariga paari. Ei ole mind selle taluga paari pandud (igaveseks seotud). Paari+hakkamine = paari+minek, paari+panek

pada <18u: paja, pada, p`atta ja pajasse; padu ja padasid>. Ei ole midagi patta panna pole millestki süüa teha. Pada leidis kaane ülek kaks üheväärset inimest said kokku. Ajab, paneb, taob pada ülek luiskab. Pani, heitis kõik ühte patta ülek käsitles eri asju ühtviisi. Malm+pada, supi+pada, pudru+pada, raha+pada, vrd rahapaja. Paja+kindad, paja+lapp, paja+praad, paja+roog <-r`oa> = pada, paja+täis; etn: paja+ahelad ja paja+kook <-koogu> (paja ülesriputamiseks), paja+krants ja paja+raud (paja alla asetamiseks)

p`ai <26> paitus; hea, armas. Tee kassile pai paita kassi. Pai, pai, kiisu! Kulla+pai perenaine! Pai laps, poiss, vrd pai+laps <-lapse>, pai+poiss. Ole pai ja tule! Kuku+pai. Naeratas pailt (armsasti)

p`akk2 <22e: paki, p`akki> vmo pakil-olek; argi rutt. Kõht pakki täis. Ega sellega pakki ole. Unustas suure pakiga prillid koju

peenike[ne] <12: -kese>. Peenikese kondiga, pihaga; pihast v keskelt peenikene. Sajab peenikest vihma. Peenikest kirja silm ei seleta (kirbukirja). Peenikene proua (noobel). Peenike pere lapsed. Mul ei ole peenikest (raha) tagasi anda (peenraha). Peenike on peos puudus v häda on käes

pika+m`eelne kannatlik, leplik; aeglane. Ole haigega pikameelne. On pikameelne nii tegudes kui ka mõtlemises. Pikameelsus

pikuke[ne] <12: -kese>. Pikuke see inimese elu siis ära ei ole. Päka pikuke (pikkune) poisike = päka+pikuke

pireke[ne] <12: -kese> murdes natuke. Ole pireke tasem. Läks pirekeseks (ajaks) puhkama

{+p`oolselt}. {Kahe+poolselt, mõlema+poolselt} mõlemale poolele kasulik tehing. Hoolimata {kolme+poolselt saavutatud} kolmepoolsest kokkuleppest. {Kliendi+poolselt} kliendi poolt, kliendil pretensioone ei ole

põhi2 <24u: põhja, p`õhja; p`õhju ja p`õhjasid>. Pudelil on põhi peal pudel on tühi. Tee põhi peale joo kõik ära. Vaatab sageli pudeli v klaasi põhja ülek pruugib (ohtralt) alkoholi. Räägib nagu tõrre põhjast (kõmisevalt, madalalt). Puder kees põhja. Kaugel Siberi põhjas (pärapõrgus). Ohkab südame põhjast. Hinge põhjani solvunud. Põhjani aus inimene (täiesti, üdini). Näpud on põhjas ülek raha vm on otsas. Kirus, vandus mind maa v põrgu põhja. Punane rist valgel (taga+)põhjal. Sinise põhjaga riie (sinisepõhjaline). Kuuldusel ei ole (tõe+)põhja all. Sai ärile kõva põhja alla. Paja+põhi, sõela+põhi, vankri+põhi. Kurgu+põhi, silma+põhi, õie+põhi bot. Tordi+põhi, kastme+põhi, supi+põhi, borši+põhi; kirja+põhi. Liiva+põhi, savi+põhi, muda+põhi. Papp+põhi, vineer+põhi. Om-ga: põhja+hoovus geogr, põhja+miin sõj, põhja+muda, põhja+noot <-nooda> mer, põhja+õng. Os-ga: põhja+panev. Sisseü-ga: põhja vajunud = põhja+vajunud sade, põhja lastud = põhja+lastud laev, põhja+joonud mees

pädev <2: -a> asjatundlik, kompetentne; võimkondlik. Juhatus ei ole selles asjas pädev (ei tunne seda asja), vrd see asi ei ole juhatuse pädevuses (ei kuulu juhatuse võimkonda). Õigus+pädev jur

pädevus <11: -e> asjatundlikkus, kompetentsus; võimkond, võimupiirid, kompetents. Piirangute kehtestamine ei ole meie pädevuses meil ei ole võimu piiranguid kehtestada. Keele+pädevus, õigus+pädevus jur

p`äike[ne] <12 (ja 10): p`äikese ja p`äikse, p`äikest, p`äikesesse ja p`äikesse ja p`äiksesse; p`äikeste, p`äikesi ja p`äikseid ja p`äikeseid, p`äikestesse ja p`äikseisse ja p`äikesisse ja p`äikeseisse>. Nimena Päike. Kui kaugel asub Päike Maast? Päike tõuseb, paistab, loojub v läheb looja; päike särab, lõõmab, lõõskab. Poissmeeste päike nalj kuu. Ei ole midagi uut siin päikese all (maailmas). Päikeses, päikese+paistes v päikese+kullas sädelev meri. Kass peesitab päikese käes, läks varjust päikese kätte. Võtab päikest päevitab. Esimene päikese+võtt. Päikesest pruun = päikese+pruun ihu. Päikesest soojad = päikese+soojad kivid. Sa mu päike, päikese+kiir <-kiire> hellitl. Aprilli+päike, kevad+päike, hommiku+päike, mäestiku+päike, tehis+päike, troopika+päike. Meri+päike zool (okasnahkne). ülek: elu+päike, vabadus+päike. Päikese+kera, päikese+ketas, päikese+tera; päikese+lõõsk, päikese+puna, päikese+sära, päikese+valgus. Päikese+kaitse <-k`aitse>, päikese+kiiritus med insolatsioon, päikese+prillid mitm, päikese+põletus, päikese+vann (üldkeeles) = päikese+kümblus med. Päikese+kollane, päikese+lembene, päikese+rikas, päikese+vaene. astr: päikese+aasta, päikese+aeg, päikese+kalender, päikese+konstant, päikese+seisak

päris+kodu tegelik, tõeline kodu. Lastekodulapsel ei ole päriskodu. Armeenia rahva päriskodu. Kõrvitsa päriskodu

p`ääs <22e: pääsu, p`ääsu>. Õnnetusest, õnnetuse eest ei ole pääsu. Pääs tänavale. Edasi+pääs, juurde+pääs, ligi+pääs, läbi+pääs, sisse+pääs, tagasi+pääs, välja+pääs, üle+pääs. Jutule, mõjule pääs = jutule+pääs, mõjule+pääs

p`üks <23e (ja 22e): püksi, p`üksi; p`ükste (ja p`ükside), p`ükse ja p`üksisid, p`ükstesse (ja p`üksidesse); hrl mitm>. Kolmed püksid. Paar pükse = püksi+paar. Pane särk püksi, särk on püksis. Püksata poisike (vrd püksteta ei ole ülikonda). Istub pükste väel. Tegi v lasi püksi, püksid täis. Sisseü-ga: püksi+tegemine. Nagu sipelgad püksis (rahutu). Sai vastu v mööda pükse ülek sai tüssata. Triibulised püksid ülek nahatäis. Peres on püksid naise jalas ülek (võim naise käes). Püksid sõeluvad püüli ülek (kartmise kohta). Nahk+püksid, siid+püksid, alus+püksid, dressi+püksid, fraki+püksid, golfi+püksid, karu+püksid, kints+püksid, kuke+püksid, põlv+püksid, laste+püksid, madruse+püksid, mängu+püksid, puhv+püksid, päevitus+püksid, ranna+püksid, ratsa+püksid, spordi+püksid, sipu(tus)+püksid, sukk+püksid, ujumis+püksid, viigi+püksid, võimlemis+püksid. Ainsuses: vesi+püks meteo, kikka+püks murdes nurmenukk; ülek: jänes+püks = arg+püks pelgur; kehken+püks, keks+püks, pasa+püks. Püksi+auk, püksi+haak, püksi+haru = püksi+säär, püksi+kandja mees, püksi+lapp = püksi+paik, püksi+lukk <-luku>, püksi+põlv, püksi+reis <-reie>, püksi+rihm, püksi+tagumik = püksi+perse argi, püksi+traksid mitm, püksi+värvel. Särk+püksid. Püks+kleit, püks+kostüüm, püks+mähkmed, püks+saapad, püks+seelik

r`aadius <11: -e> mat keskpunkti ringjoone v kerapinnaga ühendav lõik, tähis r; ülek kaugus ümberringi. Kahe kilomeetri raadiuses ei ole ühtki hoonet

r`aas <22e: raasu, r`aasu> kild, kübe, iva. Raas leiba = leiva+raas. Ei ole raasugi aru v aru raasugi v aru+raasugi (peas). See ei meeldi mulle raasugi, ei meeldi mitte üks raas. hellitl: lapse+raas, venna+raas. Raasu+kaupa = raasu kaupa = raas+haaval

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur