|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit
aksi`aal+, aksi`aalne <2: -`aalse> teljesse puutuv, telje-; teljesihiline, telg-. Aksiaal+jõud füüs telgjõud
bas`aal+, bas`aalne <2: -s`aalse> aluseks olev, alusel v aluse pool asetsev
fok`aal+, fok`aalne <2: -k`aalse> füüs fookusesse puutuv; med koldeline, kolde-. Fokaal+infektsioon kollenakkus, fokaal+tasand füüs. Mono+fokaalsed ja bi+fokaalsed läätsed (prillidel)
k`aal <22e: kaalu, k`aalu> (keha) raskus; kaalumisseade, kaalud; tähtsus, väärtus, mõju; vmo 10 puuda (linade kaaluühik). Koorma, kauba kaal. Võtab kaalus v kaalu (os) juurde, kaalust maha. Kaaluta olek kaalutus. Kaaluga, kaalu+kaubana müüdav kangas = kaalu+kangas. Paneb oma elu, saatuse kaalule (seab ohtu). Kaalul on eluõnn (otsustamisel v ohus). Sõnal on kaalu (väärtust, mõju). Keha+kaal, oskuskeeles täpsem kehamass. {Aatom+kaal, molekul+kaal} → aatom-, molekulmass. sport: helves+kaal, sulg+kaal, kerge+kaal, raske+kaal. Kang+kaal(ud), osuti+kaal(ud), vedru+kaal(ud). Apteegi+kaal(ud). Tasa+kaal, vastu+kaal, üle+kaal. Kaalu+iive, kaalu+kadu, kaalu+ühik, oskuskeeles täpsemad massiiive, -kadu, -ühik. Kaalu+kang, kaalu+kauss, kaalu+keel, kaalu+maks <-maksu> = kaalu+raha, kaalu+pomm, kaalu+viht <-vihi>. Kaal+iste <-`iste> sport
k`aal'2 <22e: kaali, k`aali> kaalikas
kr`aal <22e: kraali, kr`aali> geogr Lõuna-Aafrika küla
lok`aal <22e: -kaali, -k`aali> restoran, peenem kõrts. Öö+lokaal
lok`aal+, lok`aalne <2: -k`aalse> paikne, kohalik, paik-, koht-. Lokaal+anesteesia paikne tuimastus, paiktuimastus, lokaal+koloriit kohalik värving, lokaal+patriotism kolkapatriotism. Lokaalsus
nas`aal <22e: -saali, -s`aali> ninahäälik
oksatu <1> oksteta. Oksatu männitüvi
oks`ool <22e: -sooli, -s`ooli> tehn poollooduslik värnits
okt`aan <22e: -taani, -t`aani> (küllastunud süsivesinik). Oktaani+arv vedelkütuse plahvatuskindlust iseloomustav suurus
op`aal <22e: opaali, op`aali> (poolvääriskivi). Opaal+klaas tehn, opaal+loom <-looma> zool (viburloom)
or`aal <22e: oraali, or`aali> suuhäälik
or`aal+, or`aalne <2: or`aalse> suu-; anat suumine; keel suuline. Oraal+seks suuseks
ov`aal <22e: ovaali, ov`aali> munakujuline kõverjoon
ov`aal+, ov`aalne <2: ov`aalse>. Ovaalne nägu. Piklik+ovaalne. Ovaal+auk anat (südames). Ovaalsus
s`aal' <22e: saali, s`aali>. Kohtu+saal, teatri+saal, kontserdi+saal, tantsu+saal, näitus(e)+saal. Kuulde+saal, vaate+saal, lugemis+saal. Kamina+saal, peegli+saal, sammas+saal. Oote+saal, sageli parem ooteruum, operatsiooni+saal, sageli parem operatsioonituba. Saali+teenindaja, saali+täis. Saal+kirik ühe lööviga kirik
vok`aal <22e: -kaali, -k`aali> täishäälik; (inim)laul v laulupartii bändis. keel: tüve+vokaal, side+vokaal, ees+vokaal, kesk+vokaal, taga+vokaal, pool+vokaal; vokaali+järjend, vokaali+pikendus, vokaali+vaheldus
vok`aal+ täishääliku-: vokaal+harmoonia, vokaal+lõpuline, vokaal+tüvi, vokaal+ühend; hääle-; laulu-: vokaal+ansambel lauluansambel, vokaal+kvartett nelja laulja ansambel, vokaal+muusika muusika lauluhäälele, vokaal+solist laulusolist, vokaal+-sümfooniline helitöö, vokaal+tehnika laulutehnika, vokaal+teos = vokaal+helind = vokaal+helitöö
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|