Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

aksi`aal+, aksi`aalne <2: -`aalse> teljesse puutuv, telje-; teljesihiline, telg-. Aksiaal+jõud füüs telgjõud

bas`aal+, bas`aalne <2: -s`aalse> aluseks olev, alusel v aluse pool asetsev

fok`aal+, fok`aalne <2: -k`aalse> füüs fookusesse puutuv; med koldeline, kolde-. Fokaal+infektsioon kollenakkus, fokaal+tasand füüs. Mono+fokaalsed ja bi+fokaalsed läätsed (prillidel)

k`aal'1 <22e: kaali, k`aali> etn linane naiste õlarätt

k`aal'2 <22e: kaali, k`aali> kaalikas

k`aal <22e: kaalu, k`aalu> (keha) raskus, oskuskeeles täpsem mass; kaalumisseade, kaalud; tähtsus, väärtus, mõju; vmo 10 puuda (linade kaaluühik). Koorma, kauba kaal. Võtab kaalus v kaalu (os) juurde, kaalust maha. Kaaluta olek kaalutus. Kaaluga, kaalu+kaubana müüdav kangas = kaalu+kangas. Paneb oma elu, saatuse kaalule (seab ohtu). Kaalul on eluõnn (otsustamisel v ohus). Sõnal on kaalu (väärtust, mõju). Keha+kaal, oskuskeeles täpsem kehamass. {Aatom+kaal, molekul+kaal} aatom-, molekulmass. sport: helves+kaal, sulg+kaal, kerge+kaal, raske+kaal. Kang+kaal(ud), osuti+kaal(ud), vedru+kaal(ud). Apteegi+kaal(ud). Tasa+kaal, vastu+kaal, üle+kaal. Kaalu+iive, kaalu+kadu, kaalu+ühik, oskuskeeles täpsemad massiiive, -kadu, -ühik. Kaalu+kang, kaalu+kauss, kaalu+keel, kaalu+maks <-maksu> = kaalu+raha, kaalu+pomm, kaalu+viht <-vihi>. Kaal+iste <-`iste> sport

kr`aal <22e: kraali, kr`aali> geogr Lõuna-Aafrika küla

lok`aal <22e: -kaali, -k`aali> restoran, peenem kõrts. Öö+lokaal

lok`aal+, lok`aalne <2: -k`aalse> paikne, kohalik, paik-, koht-. Lokaal+anesteesia paikne tuimastus, paiktuimastus, lokaal+koloriit kohalik värving, lokaal+patriotism kolkapatriotism. Lokaalsus

nas`aal <22e: -saali, -s`aali> ninahäälik

oksatu <1> oksteta. Oksatu männitüvi

oks`ool <22e: -sooli, -s`ooli> tehn poollooduslik värnits

okt`aan <22e: -taani, -t`aani> (küllastunud süsivesinik). Oktaani+arv vedelkütuse plahvatuskindlust iseloomustav suurus

okt`aav <22e: -taavi, -t`aavi> oktav

op`aal <22e: opaali, op`aali> (poolvääriskivi). Opaal+klaas tehn, opaal+loom <-looma> zool (viburloom)

or`aal <22e: oraali, or`aali> suuhäälik

or`aal+, or`aalne <2: or`aalse> suu-; anat suumine; keel suuline. Oraal+seks suuseks

ov`aal <22e: ovaali, ov`aali> munakujuline kõverjoon

ov`aal+, ov`aalne <2: ov`aalse>. Ovaalne nägu. Piklik+ovaalne. Ovaal+auk anat (südames). Ovaalsus

pok`aal <22e: -kaali, -k`aali> jalaga (joogi)nõu. Veini+pokaal, salati+pokaal

s`aal' <22e: saali, s`aali>. Kohtu+saal, teatri+saal, kontserdi+saal, tantsu+saal, näitus(e)+saal. Kuulde+saal, vaate+saal, lugemis+saal. Kamina+saal, peegli+saal, sammas+saal. Oote+saal, sageli parem ooteruum, operatsiooni+saal, sageli parem operatsioonituba. Saali+teenindaja, saali+täis. Saal+kirik ühe lööviga kirik

vok`aal <22e: -kaali, -k`aali> täishäälik; (inim)laul v laulupartii bändis. keel: tüve+vokaal, side+vokaal, ees+vokaal, kesk+vokaal, taga+vokaal, pool+vokaal; vokaali+järjend, vokaali+pikendus, vokaali+vaheldus

vok`aal+ täishääliku-: vokaal+harmoonia, vokaal+lõpuline, vokaal+tüvi, vokaal+ühend; hääle-; laulu-: vokaal+ansambel lauluansambel, vokaal+kvartett nelja laulja ansambel, vokaal+muusika muusika lauluhäälele, vokaal+solist laulusolist, vokaal+-sümfooniline helitöö, vokaal+tehnika laulutehnika, vokaal+teos = vokaal+helind = vokaal+helitöö

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur