|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit
`eks. Eks see paranda(b), kes lõhkus. Eks me vaata. Päris ilus, eks v eks ole v eks ju? Eks te näe, et .. te ju näete, kas te ei näe, et ..
h`omne <2: h`omse>. Homne ajaleht. Ei näe enam homset (päeva) ei ela enam järgmise päevani. Mure homse pärast ka ülek (tuleviku pärast). Homseni! Üle+homne
k`orsten <2: k`orstna, k`orstnat>, korsten <8: k`orstna, korstent>. ülek: Jüri on igavene korsten, suitsetab v tõmbab nagu korsten (suitsetab palju). Hulk raha lasti, lendas korstnasse (kaotsi, tuulde). Selle summa võib korstnasse kirjutada, seda me enam ei näe. Mantel+korsten, räbu+korsten, tellis+korsten, vabriku+korsten. Korstna+jalg, korstna+lõõr, korstna+pea seadis tõmbe suurendamiseks, korstna+pits üle katuse ulatuv korstna osa, korstna+suu, korstna+pühkija
m`ets <22i: metsa, m`etsa>. Mine metsa oma jutuga! On natuke metsa poole on nupust nikastanud. Ei näe puude tagant v taga metsa ülek (pisiasjade taga tervikut). Leht+mets, okas+mets, sega+mets, kase+mets kaasik, männi+mets männik; nõmme+mets nõmmik, lodu+mets, mägi+mets, vihma+mets, põlis+mets, ürg+mets; riigi+mets, talu+mets; marja+mets, seene+mets, palgi+mets. Metsa+hari, metsa+viir, metsa+võlv, metsa+lagendik, metsa+padrik, metsa+tihnik, metsa+kolgas = metsa+nurk = metsa+kuru, metsa+salu salu, metsa+tukk <-tuka>. Metsa+maa, metsa+heinamaa = metsa+niit <-niidu>, metsa+lill, metsa+mari <-marja>, metsa+seen, metsa+taim, metsa+and, metsa+rada, metsa+tee, metsa+vahetee, metsa+siht. Metsa+istandik, metsa+kasutus, metsa+kuivendus, metsa+mesindus aj, metsa+parvetus, metsa+külv, metsa+lank, metsa+põleng = metsa+tulekahju. Metsa+poolne, metsa+tagune, metsa+äärne, metsa+rikas, metsa+vaene. Mets+, vastand kodu-: mets+eesel, mets+hobune, mets+part. zool: mets+hiir <-hiire>, mets+-karihiir, mets+kass, mets+kurvits, mets+-lehelind, mets+nugis, mets+vint. Mets+, vastand aed-: mets+maasikas, mets+vaarikas. bot: mets+kannike, mets+-kibuvits, mets+pipar, mets+putk, mets+vits
nina+`ots. Ei pista külmaga ninaotsagi toast välja. Ei näe oma ninaotsast kaugemale ülek ei näe midagi ette, ei saa maailma asjust aru
nägema <28: näha, n`äen, näeme, nägin, nägi, n`ähku, nägev, näinud, nähakse, n`ähtud>. Näeb lugeda. Rõõm teid näha. Ei näinud selles midagi imelikku. Põrand ei ole ammu luuda näinud ülek põrandat pole ammu pühitud. Saab näha v eks (me) näe, mis juhtub. Homme näeme (kohtume). Näeb kadu (aimab). Keda sa näed oma järglasena? keda sa tahad oma järglaseks? Näe imet! Näed (sa) v näe, mis välja tuli. Muudkui lobiseb, ei näe vait jääda argi. Vt ka `ette nägema, läbi nägema, p`ealt nägema, p`äevi nägema, v`älja nägema
p`uu <26i>. Puu juured, tüvi, võra, oksad ja latv. Istuvad põlis+puude = põlis+puie all. Saeb ja lõhub puid. Vend on hoopis teisest puust (teistsugune). Riputab pintsaku puule v puu peale. On nagu puuga pähe saanud on rabatud. Ei näe puude tagant metsa ülek ei taba olulist. Jagavad puid ja maid ülek jagelevad, klaarivad vahekordi. Tee puust (ja punaseks) ette ülek tee näitlikult ja lihtsalt selgeks. Pani vastusega puusse argi (eksis, pani mööda). Leht+puu, okas+puu, kääbus+puu, hiigel+puu, hiie+puu, ilu+puu, masti+puu. Kase+puu kask, kuuse+puu kuusk. bot: apelsini+puu, kohvi+puu, korgi+puu, türn+puu, kuker+puu, kusla+puu, sara+puu. Põik+puu, rõht+puu, tugi+puu, kardina+puu, käsi+puu, lasi+puu, tõkke+puu. Tarbe+puud, kütte+puud tarbe-, küttepuit; ahju+puud, pliidi+puud, põletus+puud. Riide+puu: püksi+puu, seeliku+puu, lipsu+puu. Mesi+puu taru. Kangas+puud mitm kangasteljed. Rööbas+puud mitm, mõõdu+puu, marga+puu, võlla+puu kaak. Sugu+puu. Inimese kohta: asja+puu, lõua+puu. Puu+jäss, puu+jändrik, puu+hiiglane. Puu+koor <-koore>, puu+leht, puu+liik <-liigi>, puu+säsi, puu+vaik, puu+õõnsus = puu+õõs. Puu+halg halg, puu+koorem, puu+kuur, puu+virn, puu+riit. Puu+ puidust: puu+hobune, puu+king, puu+lusikas, puu+nõu, puu+pulk. Puu+arhitektuur, puu+sein, puu+vahesein, oskuskeeles täpsemad puitarhitektuur, -sein, -vahesein. Vrd ka puu+maja ja puitelamu; puu+aed ja puittara. Puude+vedu = puu+vedu
pärast2. Pärast lõunat. Viis minutit pärast kuut viis minutit kuus läbi. Pärast töö lõpetamist. Hakka ees minema, tulen pärast järele (hiljem). Eks pärast näe (edaspidi). Enne töö ja pärast lõbu (seejärel). Asjaolusid uuritakse hoolikalt, {pärast mida} → misjärel süüdlasi karistatakse
sedasi nii, niimoodi, sedaviisi. Kuidas see karp lahti käib? ‒ Näe, sedasi. Asi on sedasi, et .. Tule kümmekonna päeva pärast või sedasi (või umbes nii)
seda+v`iisi sedasi. Kuidas lehma joonistada? ‒ Näe, sedaviisi. Kuhu sa sedaviisi söömata lähed?
s`elge <1>. Poisil on amet selge (käes). Tee mulle see asi selgeks (seleta ära). Selge pilt = kõik on selge. Ilm, taevas läheb selgeks. Selge kuuvalge öö. Loe sina, sul selgem silm (terasem). Mõistus on tal selge ta on täie mõistuse juures. Magab end v pea selgeks (kaineks); ei näe selget päeva joob. See on selge laim (puhas). Selge nagu seebivesi, nagu üks kord üks; selge nagu vesi = vesi+selge; ilm+selge, päev+selge, sula+selge; hõbe+selge, klaas+selge, kristall+selge. Eba+selge. Selge+kujuline, selge+piiriline, selge+pilguline. Selge+veeline järv. Selgeks õpitud = selgeks+õpitud amet. Selgeks+tegemine
s`õrm <22i: sõrme, s`õrme>. Sõrmed: pöial, esi+sõrm = esimene sõrm = osutis+sõrm = nimetis+sõrm (med teine sõrm), kesk+sõrm = keskmine sõrm = pikkpeeter (med kolmas sõrm), nimetu sõrm = nimetamats <-matsi> = sõrmuse+sõrm (med neljas sõrm), väike+sõrm = väike sõrm = pisi+sõrm = väikeats (med viies sõrm). Ei liiguta sõrmegi ei tee midagi. Ei näe sõrmegi suhu pista on pilkane pime. Tunneb nagu oma viit sõrme (väga hästi). Võib sõrmedel v sõrmede peal üles lugeda on väga vähe, väga väike arv. Ära lase ennast ümber sõrme keerata v mähkida v mässida ülek (enda üle valitseda). Vaatab läbi sõrmede ka ülek ei tee märkama. Kaob v pudeneb läbi sõrmede ka ülek kulub märkamatult. Vaatab poisile sõrmedele v sõrmede peale ülek jälgib, et poiss ei varastaks. Annab näitekunstile sõrme ülek (pühendub). Sõrme+liiges, sõrme+lüli, sõrme+muster, sõrme+nukk <-nuki>. Sõrme+ava (puupillil), sõrme+kaitse <-k`aitsme> (kummist). Sõrme+harjutus, sõrme+liigutus, sõrme+nips <-nipsu>. Sõrme+jämedune, sõrme+laiune, sõrme+pikkune. Sõrm+laud (keelpillil), sõrm+seong ka sport, sõrm+tapp <-tapi> eh, sõrm+tarn bot
t`on't <22e: ton'di, t`on'ti>. Must nagu tont = tont+must. Tont võtku v võtaks, tohoh v tohoo tonti, tont temaga! Ehmus tont teab miks. Kogub tont teab mida. Ära maali tonti seinale, ära näe kõiges, igal pool tonti ära karda v ära muretse ülearu. Herne+tont, rehe+tont, vana+tont; nälja+tont, sõja+tont. Meri+tont zool (kala). Tondi+jutt <-jutu> = tondi+lugu, tondi+loss, tondi+pea bot (rohttaim). zool: tondi+hobu (kiil); tont+suru (liblikas)
v`aev <22u: vaeva, v`aeva>. Liigutamine tegi haigele vaeva. Südames on vaev, süda on vaevas. Marju oli metsas palju, (jäi) ainult korjamise vaev. Ei võtnud vaevaks vastata (ei suvatsenud). Ära näe tulekuga vaeva ära tule. Sai kerge vaevaga, suurema vaevata hakkama. Armu+vaev, hinge+vaev, jala+vaev, mõtte+vaev. Vaeva+higi, vaeva+nägemine, vaeva+palk <-palga> = vaeva+tasu, vaeva+rikas = vaeva+rohke vaevaline. Vaeva+kask bot. Vaevaks+võtmine
v`älja nägema. Ei näe aknast välja. Vaata, missugune sa välja näed! Mantel näeb kulunud välja
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|