Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

b`it't <22e: biti, b`itti> infoühik. Tähis b

h`it't <22e: hiti, h`itti> argi löökpala, lööktükk, ülimenukas muusikapala, film vm. Kassa+hitt, moe+hitt. Hitt+film, hitt+lavastus, hitt+lugu, hitt+toode

`it't <22e: iti, `itti> argi infotehnoloogia. Iti+mees

k`it't <22e: kiti, k`it'ti>. Akna+kitt, pahtel+kitt

l`it't <22e: liti, l`itti> varem Leedu rahaühik

n`att <22u: nata, n`atta> (vähipüügiriist). Nata+püük, nata+sööt <-sööda>

n`at't1 <22e: nati, n`atti> argi juuksesalk, -tutt; turi. Võttis poisi(l) natist kinni ja viis tuppa. Kargas teisele natti (kinni), on teise v teisel natis kinni

n`at't2 <22e: nati, n`atti> argi, halv nadikael, tatikas. Iga natt tuleb õiendama!

n`et't1 <22e: neti, n`etti> argi kena, nägus

n`et't2 <22e: neti, n`etti> argi Internet. Neti+aadress võrguaadress, neti+keel, neti+kommentaar, neti+kommentaator, neti+pulk mobiilse võrguühenduse modem, neti+sõltlane

n`iit <22e: niidi, n`iiti>. Peen kui niit = niit+peen. Teost punase niidina läbiv mõte ülek teose juhtmõte. Heegel+niit, traagel+niit, läik+niit, siid+niit, võrgu+niit, õmblus+niit. Hõõg+niit, seene+niit, ämbliku+niit. Niidi+ots ka ülek, niidi+rull, niidi+tõmbaja ülek traaditõmbaja. tkst õmblusmasinal: niidi+katkesti, niidi+pinguti, niidi+vedaja. Niit+näsa anat (keelel), niit+rist (optikariistal), niit+uss zool (nugiuss), niit+vetikas bot

n`iit <22e: niidu, n`iitu> (rohumaa); niitmine, niide. Puis+niit, alpi+niit, soo+niit. Enne teist niitu (niidet). Niidu+hein, niidu+muld. Niidu+aeg, niidu+järg <-järje>, niidu+kaar, niidu+masin niiduk. Niidu+mari <-mari>, niidu+stepp geogr, niidu+-uruhiir zool

n`ot't <22e: noti, n`otti> ront, puutomp. Võrdlustes: magab nagu nott; tuim kui nott. Palgi+nott, puu+nott

n`ut't <22e: nuti, n`utti> nupp; bot nupukujuline kobarõisik. Poisil on nutti (taipu). Ohaka+nutt, õie+nutt, saba+nutt

n`utt <22e: nutu, n`uttu>. Nägu kisub nutule, on nutul. Nutt on kurgus, nutu+maik on suus. Kiskus, tihkus nuttu. Nutu+hoog, nutu+hääl, nutu+kramp hrl mitm, nutu+naine (nt matustel), nutu+tuju, nutu+võru (suu ümber)

s`itt <22u: sita, s`itta> vulg. On sital, läheb sitale, tuleb sitalt. Mine sitale! käi põrgu! Tema jutt või koera sitt (rumal jutt). Ei ole sita pealt riisutud ülek ei ole mingi kehv kuju. Hoia nagu sitta pilpa peal (väga õrnalt). Ära sitta puutu, hakkab haisema ülek jäta rahule, muidu tuleb asjata pahandust. Mis sa sitaga jändad (tühjaga). Ega ikka sitast saia saa ülek (kõlbmatust asjast korralikku). Sitta kah! tühja kah! Sitta(gi) sa tead sa ei tea tuhkagi. Ta on üks sitt mees ei ole suurem asi mees. Saagu või sitem (hullem). Sita+hais, sita+hunnik, sita+häda, sita+(puru)vanka (sõimusõna)

sn`it't <22e: sniti, sn`itti> argi lõige. Mantli snitid. Võttis minu pealt snitti (minust eeskuju)

šn`it't <22e: šniti, šn`itti> argi snitt

t`it't <22i: tite, t`itte> imik, väike laps; argi nukk. Naisel on titt tulemas, naine ootab titte naine on rase. Tite+ema, tite+lapid mähkmed, tite+puder etn (katsikutoit), tite+tegemine argi = tite+tegu argi

v`it't <22e: vit'u, v`it'tu> vulg naise suguelund

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur