|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 42 artiklit
B, b <26: b, b-d; muus 26: b, b’d, b’sse; b’de, b’sid, b’desse>, nimi: b`ee <26: b`ee, b`eed> b-täht; muus si-bemoll. Vb = 5.b klass. Kuu tänav 3b. Algajatega alustati a-st ja b-st v aast ja beest (päris algusest). Ei lausunud a-d ega b-d v aad ega beed (mitte midagi)
D, d <26: d, d-d; muus 26: d, d’d, d’sse; d’de, d’sid, d’desse>, nimi: d`ee <26: d`ee, d`eed> d-täht; muus re. Vrd D-duur Re-mažoor ja d-moll re-minoor. Vd = 5.d klass. Õie tänav 5d
E, e <26: e, e-d; muus 26: e, e’d, e’sse; e’de, e’sid, e’desse>, nimi: `ee <26: `ee, `eed> e-täht; muus mi. Vrd E-duur Mi-mažoor ja e-moll mi-minoor
`ee vt esi
ee eesti keeles
EE Eesti (maatähis nt postis)
f`ee <26> saatust määrav haldjatar keltidel ja romaani rahvastel
G, g <26: g, g-d; muus 26: g, g’d, g’sse; g’de, g’sid, g’desse>, nimi: g`ee <26: g`ee, g`eed> g-täht; muus sol. Vrd G-duur Sol-mažoor ja g-moll sol-minoor; g-võti
h`ee. Hee, nii kaugel sa siis omadega oledki!
Ne keem neoon
NE geogr, mer kirre
n`eed vt s`ee (mitm)
n`eel <22e: neelu, n`eelu> anat seedekulgla ja hingamisteede algusosa; bot (õie osa); kal pujus; ülek suure õõnsuse suu. Koopa neel. Mehel käisid neelud viina järele, käisid viina+neelud mehel oli viinaisu. anat: neelu+ahendaja, neelu+mandel, neelu+põimik, neelu+võlv, neelu+õõs. med: neelu+kramp, neelu+põletik. Neelu+häälik
n`eer <22e: neeru, n`eeru>. Ränd+neer, tehis+neer. Neeru+doonor, neeru+haige, neeru+haigus, neeru+kujuline. anat: neeru+karikas, neeru+kehake, neeru+pealis, neeru+päsmake, neeru+sagar, neeru+toruke, neeru+urge, neeru+värat. med: neeru+koolikud = neeru+voolmed, neeru+liiv <-liiva>, neeru+põletik nefriit
n`eet' <22e: needi, n`eeti> (kinnitusdetail). Neetidega tagi. Teras+neet, vask+neet, ümarpea+neet. Ehtena: nina+neet, huule+neet, keele+neet, kulmu+neet. Needi+auk = needi+ava, needi+rida. tehn: needi+hoidik, needi+pea; neet+liide, neet+õmblus
n`eh argi jah, tõepoolest
neo+ uus-: neo+impressionism kunst, neo+positivism filos; neo+fašism, neo+fašist = neo+nats, neo+kolonialism
new age [nj`uu `eidž] ingl senisele lääne kultuurile vastanduv müstilisem ja looduslähedasem maailmakäsitus
New Brunswick [nj`uu br`anzw`ik] <22e: -i; kuhu -i> Kanada provints
New Delhi [nj`uu deli] <16: kuhu -sse>, Naī Dillī [n`ai d´illii] hindi India pealinn
New Hampshire [nj`uu h`ämpšör] <2e: Hampshire’i; kuhu Hampshire’isse> USA osariik
New Jersey [nj`uu džöö(r)zi] <16: kuhu -sse> USA osariik
New Mexico [nj`uu meksikou] <1: kuhu -sse> USA osariik
New Orleans [nj`uu ´oo(r)li`anz] <22e: -i; kuhu -i> linn USAs
New York [nj`uu j`ork] <22e: Yorgi; kuhu Yorki> linn ja osariik USAs
n`õe vt nõgi
p`ee <26> argi tagumik, perse. Kukkusin pee peale. On omadega pees on kitsikuses. Mine, käi peesse!
r`ee vt regi
s`ee ases <0: selle, seda, sellesse ja s`esse, selles ja ses, sellest ja s`est, sellele, sellel ja sel, sellelt ja s`elt, selleks ja s`eks, selleni, sellena, selleta, sellega; mitm n`eed, nende, n`eid, nendesse ja n`eisse, nendes ja n`eis, nendest ja n`eist, nendele ja n`eile, nendel ja n`eil, nendelt ja n`eilt, nendeks ja n`eiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega. Lühemad vormid eeskätt rõhutus asendis>. Osutab viimasena mainitule: Jaan lööb Jürit. See lööb vastu (vrd Jüri kiusab Marit. Ta on temast sisse võetud); Kaltsium ja selle ühendid (vrd Riie meenutab kalevit, ainult ta on sellest õhem). {Lapsed ‒ see on} → lapsed on meie tulevik. Pesta leiges, see on kuni 40-kraadises vees. Kes see koputas? Kes need tulid? Kellel see aega on lehti lugeda. Tuba number see ja see. Võtku sind see ja teine! euf võtku sind kurat! Töö jäeti kus see ja teine v kus seda ja teist (sinnapaika). Seda ta jõlgub seal iga pühapäev (sellepärast, ah sellepärast). Seda küll muidugi. Kus nüüd seda v kus sa sellega oh ei, mine nüüd, hoopiski mitte. Seda enam, et .. Selle asemel et .. selmet .. Asi on selles, et .. Vähe sellest, et .. Sellest hoolimata, et .. Selle+aegne, selle+nimeline, selle+nädalane, selle+sisuline, selle+teemaline
s`ee’p see just, see nimelt. See’p see ongi
t`ee+, ka t(`)eede+. Tee(de)+ehitus, tee(de)+ehitaja, tee(de)+insener, tee(de)+majandus, tee(de)+masin, tee(de)+võrk
t`ee1 <26>. Must, roheline, punane, valge, Tseiloni tee. Press+tee, nt tahvel+tee. Puru+tee, koti+tee, vrd tee+puru, tee+kott <-koti>. Mustasõstra+tee, sidruni+tee, piparmündi+tee, vaarika+tee. Ravim+tee, nt põie+tee, köha+tee, stressi+tee, külmetus+tee. Ürdi+tee, nt kummeli+tee, tammekoore+tee. Jää+tee (külm teejook). Kella+viie+tee. Tee+ekstrakt, tee+istandus, tee+joomine, tee+klaas, tee+kook <-koogi>, tee+laud, tee+maja, tee+pakk <-paki>, tee+serviis, tee+sõel, tee+tass, tee+toos, tee+tseremoonia (Jaapanis), tee+vesi, tee+õhtu. bot: tee+kummel, tee+põõsas
t`ee2 <26i>. Tee viib mäkke. Juhatas võõrale teed. Tegi endale, andis vastutulijale teed. Mis(sugust) teed (pidi) sa tulid? Sinna on kahe tunni tee. Võttis kodu+tee jalge alla = asus kodu+teele. Käib alles kooli+teed (koolis). Meenutas oma näitleja+tee algust. Teist teed ei ole (võimalust, väljapääsu). Läks kergema vastupanu teed. Sattus halvale, laiale, libedale teele ülek. Uuendustele anti roheline tee pid uuendusi soodustati igati. Tee on püsti ees ei ole ühtki võimalust. Kõik teed on lahti, valla võimalusi on palju. Kõrval+tee, pea+tee, otse+tee, põik+tee, ring+tee, umb+tee; maan+tee, raud+tee, puies+tee, küla(vahe)+tee, metsa(vahe)+tee, jää+tee, mere+tee, õhu+tee; köis+tee, ripp+tee, rööbas+tee; kruusa+tee, liiva+tee, asfalt+tee, killustik+tee, plaat+tee; tali+tee = talve+tee, jalg+tee, karja+tee, trammi+tee, uisu+tee; kõnni+tee, sõidu+tee, rände+tee, rännu+tee, taganemis+tee, tagasi+tee. anat: sapi+teed, hingamis+teed. Arengu+tee, elu+tee, haridus+tee; eksi+tee, kesk+tee. Rist+tee = tee+rist. Tee+haru, tee+juht <-juhi>, tee+kaaslane, tee+käänak, tee+lõik, tee+moon <-moona>, tee+parandus, tee+perv, tee+rada rada, tee+röövel, tee+sool <-soola>, tee+sulg <-sulu>, tee+truup, tee+töö, tee+tööline, tee+viit <-viida>. eh: tee+kate, tee+maa, tee+piire, tee+tamm <-tammi>, tee+trass. Tee+kress bot, tee+tigu zool. Teele+minek, teele+saatmine. (Auto) teel+püsivus
v`ee vt vesi
V`ee <26: kuhu -le>
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|