|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit
alfa <16> kreeka tähestiku esimene täht α. Alfa ja oomega tähtsaim, olulisim, a ja o, algus ja ots
baka <16> argi bakalaureus. Baka+töö
Haifa <16: kuhu -sse>, H̠efa [hef`aa] hbr linn Iisraelis
kaka <16> lastek: roe; miski paha, kõlbmatu. Kaka+pähh
m`akja <1> geogr igihaljas võsa Vahemere maades
m`akra <1> (krabi-, kreveti- vm maitseline kalatoode). Makra+pulgad, makra+salat, makra+võileib
n`aa. Nii ja naa. Nii või naa
naba <17>. Nabani (ulatuv) särk. Peab end maailma nabaks ülek (kõige keskpunktiks). Lõuna+naba, põhja+naba. Naba+maa pooluselähedane piirkond. Naba+auk, naba+nöör (üldkeeles) = naba+väät anat, naba+song med. Naba+apelsin bot, naba+siga zool pekaari
nafta <16>. Toor+nafta. Nafta+allikas, nafta+bituumen, nafta+gaas, nafta+hoidla, nafta+juhe <-j`uhtme>, nafta+keemia, nafta+kompanii, nafta+laik <-laigu>, nafta+maardla, nafta+mahuti, nafta+piirkond, nafta+platvorm, nafta+puurauk, nafta+reostus, nafta+tanklaev, nafta+toode = nafta+saadus, nafta+tööline, nafta+tööstus, nafta+väli. tehn: nafta+bensiin, nafta+masuut
Naha <17: kuhu -le>
nahua <1>. Indiaani rahvas Mehhikos nahuad
nahua k`eel
n`aima <27: n`aida, n`ain, n`aime, n`aisin, n`ais, n`aigu, n`aiv, n`ainud, n`aitakse ja n`aidakse, n`aitud ja n`aidud> naiseks võtma, naist võtma. Nais klassiõe. Nainud mees naisemees, abielumees
nakar <8: n`akra, nakart> India nakrapuu seeme. Nakardega üle puistatud kook. Nakra+puu bot (troopiline lehtpuu v -põõsas)
nake <6: n`akke, naket> nakkumine. Värvi nake aluspinnaga. eh: nakke+pind <-pinna>, nakke+tugevus
n`aks <22e: naksi, n`aksi; seisundivorm n`aksis> tragi, traks, kraps. Tõi naksi nooriku majja. Naksis vanamees
n`aks <22e: naksu, n`aksu> naksatus. Vajutas trukid naksuga kinni. Olen iga naks nõus tulema (igal juhul, iga kell). Ühe naksuga ühe ropsuga, kiiresti
naksak <2: -u> naks(atus)
nalja+pärast, nalja pärast naljaks. Ütles seda naljapärast v nalja pärast, mitte tõemeeli
nalja+viluks, nalja viluks argi naljapärast, nalja pärast
nama k`eel hotentoti keel
narta <16> (koerte v põtrade veetav) kerge saan
Narva <16: kuhu -sse ja N`arva>
Nasva <16: kuhu -le ja N`asva>
Nava <17: kuhu -le>
Nokia [nogia] <1: kuhu -sse> linn Soomes
n`okka+pidi, n`okka pidi. Hoiab mütsi nokkapidi v nokka pidi peos. Sosistavad nokkapidi koos argi (ninapidi)
Saka <16: kuhu -le>
Saksa `aeg
saksa k`eel. Saksa+keelne
Saksa l`amba+k`oer
t`akka argi tagant. Lükka takka! Kohtusime pika aja takka. Ükski v mitte üks koer ei haugu takka ülek juhtunu ei lähe kellelegi korda
t`akka+järele argi, t`akka järele argi tagantjärele. Üks läks ees, teised takkajärele v takka järele
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|