Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 108 artiklit, väljastan 100.

a-k alevik

elik vmo: ehk; või

esik <2: -u> eesruum, -koda. anat: nina+esik, kõri+esik, suu+esik, tupe+esik. Esiku+mööbel

esik+ esimene: esik+kogu nt esikluulekogu, esik+laps <-lapse> esimesena sündinud laps, esik+romaan, esik+teos, esik+töö

etik <2: -u> väike kiviterrass sissekäigu ees. Etiku+kivi ehisraidkivi keskaja linnaelamu etikul

h`aik <22e: haigu, h`aiku> harv haigutus

h`uik <22e: huigu, h`uiku> luul huige; zool (lind). Öökulli huik

hõige <6: h`õike, hõiget>, h`õik <22e: hõigu, h`õiku> hrl luul. Töömeeste hõiked. Jahisarve hõik. Rõõmu+hõige = rõõmu+hõik

ik isikukood

imik <2: -u> rinnalaps; imemiseas noorloom. Imiku+iga <-`ea> lapse esimene eluaasta, imiku+kaal <-kaalu>, imiku+pesu, imiku+toit. Imik+põrsas, imik+tall <-talle>

isik <2: -u>. Ajalooline isik. Juriidiline isik, füüsiline isik = üksik+isik. Esimene, teine, kolmas isik keel (pööre). Kuulsin sellest kolmandatelt isikutelt (kõrvalistelt). Kurjategija isik tehti kindlaks. Isikut tõendav dokument. Lavastaja ja näitleja ühes isikus. Ameti+isik, era+isik, katse+isik, mees+isik. Isiku+andmed, isiku+kahju, isiku+kirjeldus, isiku+maks <-maksu> aj, isiku+nimi, isiku+puutumatus, isiku+register, isiku+vabadus, isiku+vastane vägivald

j`äik <22u: jäiga, j`äika; keskv jäigem, üliv kõige jäigem ja jäigim> kange, paindumatu, tardunud; kalk, tundetu. Jäik riie, eeskiri, hoiak. Jäigalt

k`aik <22e: kaigu, k`aiku> luul: kaikumine; kaikuv hääl

k`iik <22i: kiige, k`iike>. Lähme kiigele (kiigeplatsile, kiikuma). Tuldi kiigelt. Kukkus kiigelt maha. Laps magas kiiges (kätkis, hällis). Küla+kiik, nöör+kiik, püst+kiik, võll+kiik, võrk+kiik. Kiige+laud, kiige+nöör, kiige+pidu (külakiige juures), kiige+laul folkl. Kiige(s)+sepp. Kiik+tool, kiik+samm (tantsus)

k`iik <22e: kiigu, k`iiku> luul kiikumine. Keset lahket laine+kiiku

k`õik <22i: kõige, k`õike, k`õike ja kõigesse; mitm k`õik, kõigi ja k`õikide, k`õiki, k`õikidesse ja kõigisse>. Kõik on kohal. Kõik kohad on kinni. Tirib kõigest jõust (kogu jõust). {Kõik kaup, kõik mööbel} kogu kaup, kogu mööbel. See pilt on üle kõige (kõige parem). Kõik ei saanud aru mõni ei saanud aru, vrd ükski v keegi ei saanud aru. Millest kõik argi = millest kõigest ei räägitud! Selgus, et kõik ei ole nii lihtne, parem asi ei ole nii lihtne, asjalood ei ole nii lihtsad. Kõike+haarav, kõike+mõistev. Kõike+teadev inimene = kõige+teadja = kõik+teadja. Vt ka kõige

k`õik <22e: kõigu, k`õiku> harv kõikumine. Kõigu+soojane zool

k`äik <22e: käigu, k`äiku>. Sätib käigul, käigu peal kübarat (käies). Mõtles käigul(t), käigu peal(t) ümber (hoobilt, korrapealt). Rong on käigus, pandi käiku, jäi v võeti käigust ära. Asja arutamise käigus selgus, et .. (asja arutamisel, asja arutades). Lahingu käik (kulg). Autojuht lülitas v pani käigu sisse, vahetas käiku, lülitas v võttis käigu välja. Sõitis neljanda käiguga. Kiir+käik. Rong+käik, jalutus+käik, rööv+käik, õppe+käik. Kinos, teatris käik = kinos+käik, teatris+käik. Käe+käik, mõtte+käik, teenistus+käik. Ratsu+käik (males). Kuulme+käik anat. Läbi+käik, sisse+käik, allmaa+käik, keerd+käik ka ülek, sala+käik. tehn: kolvi+käik; tagasi+käik; käigu+kang, käigu+vahetus

l`aik <22e: laigi, l`aiki> argi märge meeldimise kohta Facebooki suhtlusvõrgustikus. Panin su postitusele laigi

l`aik <22e: laigu, l`aiku>. Valge laik ülek läbiuurimata ala. Valgus+laik, pigmendi+laik, õli+laik. Laik+põletik (taimehaigus)

l`iik1 <22e: liigi, l`iiki> ka biol. Liik tooteid = toote+liik; mitut liiki tooted. Mulla+liik, sõna+liik keel, väe+liik. Popmuusika liigid. Eri+liik, põhi+liik; ala+liik, vrd alam+liik biol. Linnu+liik, looma+liik, taime+liik, seene+liik. Õpetus liikide tekkest. Liigi+nimetus, liigi+tunnus, liigi+omane vastavale liigile omane, liigi+rikas = liigi+rohke, liigi+sisene, liigi+vaene, liigi+võõras taim. Liikide+vaheline

l`iik2 <22e: liigi, l`iiki> mer purje serva tugevdav köis

l`iik <22e: liigu, l`iiku; hrl mitm> alkoholiga kostitamine ostu, kokkuleppe vms puhul. Tegi preemia puhul kõvad liigud. Joovad auto liiku. Liigu+joomine

l`oik <22e: loigu, l`oiku>. Kutsikas tegi põrandale loigu. Vee+loik, vere+loik. Loiguline

l`uik <22i: luige, l`uike>. zool: kühmnokk-+luik, laulu+luik. Luik+valge

l`õik <22e: lõigu, l`õiku> lõigatud tükk, eraldatud v piiratud osa; segment; sektor; uuest reast algav teksti osa. Peatüki esimene lõik. Lõik torti = tordi+lõik. Aja+lõik, tee+lõik, tootmis+lõik

l`äik <22e: läigi, l`äiki> läige. Roheka läigiga siid

+l`äik <22e: -läigu, -l`äiku>. geol: plii+läik, raud+läik

l`äik+ läikega, läigiga, läigestatud, läikiv: läik+lehine taim bot, läik+lõng, läik+paber, läik+papp, läik+pesu, läik+trükk

m`aik <22e: maigu, m`aiku> maitse. Koduleiva maik. Jutul on kelkimise maiku. Sai näitemängu tegemisest maigu suhu. Kui tervis vilets, siis pole millestki õiget maiku (ei tunne millestki õiget mõnu). Kõrval+maik, nutu+maik

m`eik <22e: meigi, m`eiki> jumestus. Päeva+meik, õhtu+meik, püsi+meik. Meigi+pintsel, meigi+tarbed, meigi+eemaldi, meigi+kunstnik

m`õik <22e: mõigu, m`õiku> anat üks kõrva labürindi moodustisi

n`ahk <22u: naha, n`ahka; seisundivorm n`ahkas ja nahas>. Nahast ese = nahk+ese. Nahka köidetud v nahk+köites raamat. Pani v pistis toidu nahka, toit on nahkas v nahas. Päev läks toimetuste nahka, on toimetuste nahkas v nahas. Sain seda omal nahal tunda. Päästis oma naha, pääses terve nahaga. Ei taha nahka turule viia ülek (riskida, end ohtu seada). Paksu nahaga inimene ülek (kriitika, solvangute jms vastu tundetu). Sai teiselt naha peale (peksa), andis teisele naha peale, küttis teisel naha kuumaks. Sellest ei tule v ei saa head v õiget nahka (ei saa asja). Mehelt taheti seitse nahka võtta, mitut nahka koorida ülek (nõuti ülemäära palju). Ähvardus: Hoia oma nahk! Tõmbas ostjal naha üle kõrvade tüssas ostjat. Ajas mulle hirmu nahka v naha vahele, mul on hirm nahas v naha vahel. Ei tahaks tema nahas olla (tema olukorras). Poeb (kas või) nahast välja on ülipüüdlik. Naha ja karvadega ülek kõige täiega. On alles nahk halv (inimese kohta). Mis nahka mees ta on (missugune)? Alus+nahk, marrask+nahk, päris+nahk, näo+nahk. Inim+nahk, kala+nahk, naaritsa+nahk. Juht+nahk, karus+nahk, park+nahk, pastla+nahk, seemis+nahk, tehis+nahk, toor+nahk. Piima+nahk, vorsti+nahk. Neitsi+nahk anat. Kuri+nahk, saatana+nahk, sindri+nahk (kirumissõnad). Ahvi+nahk, kuradi+nahk, tondi+nahk (riidesordid). Naha+kiht, naha+kurd <-kurru>, naha+käärid mitm (maniküürivahend), naha+poor, naha+salv <-salvi>, naha+sügelus, naha+vigastus. Naha+kaup, naha+nuga (nt kingsepal), naha+parkal = naha+parkija parkal, naha+toode, naha+töö, naha+tööline, naha+tööstus, naha+vabrik. Naha+aisting psühh, naha+hooldus, naha+lõige <-l`õike> kunst, naha+parasiit. anat: naha+näsa, naha+pigment. füsiol: naha+hingamine, naha+rasu rasunäärmete eritis, naha+refleks. med: naha+lööve, naha+mädanik, naha+põletik, naha+seentõbi. Nahk+galanterii = nahk+pudu, nahk+jalatsid, nahk+jope, nahk+mööbel, nahk+selg (raamatul), nahk+tald, nahk+tihend. zool: nahk+kilpkonn, nahk+korall (õisloom). Nahka+panek

n`ais+ naistest koosnev: nais+koor <-koori>, nais+komisjon, nais+rühm (nt rahvatantsus); naissoost: nais+arst, nais+juuksur, nais+järglane, nais+kirjanik, nais+kuju (nt romaanis), nais+osaline (nt lavastuses), nais+sportlane, nais+tuttav, nais+töötaja, nais+akt kunst; nais+isik, nais+olend, nais+kodanik; naiste: nais+ettevõtlus, nais+käsitöö, nais+võimlemine, nais+paarismäng, nais+üksikmäng; naise seisukohast: nais+uurimine

n`akk <22e: naki, n`akki> tehn koonilise peaga nael

n`eid <22e: neiu, n`eidu> neiu. Mu unelmate neid. Neidude võrkpalliturniir. Näki+neid

n`eim <22u: neima, n`eima> luul kättemaks. Ihkab, haub neima. Neima+himu, neima+himuline, neima+plaan

neiu <16>. Karjus+neiu, lille+neiu, linna+neiu, sekretäri+neiu. Neiu+iga <-`ea>. bot: neiu+silm <-silma> (ilutaim), neiu+vaip (rohttaim)

nelik <2: -u>. Lennukite nelik = lennuki+nelik. Teate+nelik. Nelikud lapsed, talled. Nelik+rakend neljahobuserakend, nelik+vedu auto, nelik+võistlus, nelik+värss kirj

n`el'k <22e: nel'gi, n`el'ki> bot (lill); kok (vürts). Aas+nelk, aed+nelk, habe+nelk. Nelgi+kimp. Nelgi+puu bot (troopikapuu), nelgi+tera, nelgi+õli farma. Nelk+pipar piment

Ni keem nikkel

nihik <2: -u> tehn nihkmõõdik. Hamba+nihik, kõrgus+nihik, sügavus+nihik

n`ii. Nii ja naa. Temast räägiti nii head kui ka halba. Temast ei räägitud {nii head kui ka halba} head ega halba. Mul on nii hea meel! Aega on tund või nii (umbes tund), aega on nii tund-poolteist. Peame sinna nii või teisiti pääsema (igal juhul, ükskõik kuidas). Nii kui koitis, asuti teele. Valetab nii et suu suitseb

niie vt n`iis

n`iiks <22e: niiksu, n`iiksu> niiksatus, niuks

n`iin <13: niine, n`iint>. Pärna+niin, paju+niin. Niinest (punutud) matt = niin+matt <-mati>. Niine+puu murdes pärn, niine+riba, niine+kiud bot, niine+ürask zool (mardikas)

n`iis <14: niie, n`iit, n`iide (ja niiesse); niite, n`iisi; hrl mitm>. Kangaspuude, kudumismasina niied. Kangas pannakse niide, on niies. Niie+pakk <-paku> = niie+pink (niite sõlmimiseks), niie+pulk, niie+raam, niie+silm <-silma>. Niide+panek

n`iisk <22u: niisa, n`iiska>. Niisa+kala isaskala

n`iit <22e: niidi, n`iiti>. Peen kui niit = niit+peen. Teost punase niidina läbiv mõte ülek teose juhtmõte. Heegel+niit, traagel+niit, läik+niit, siid+niit, võrgu+niit, õmblus+niit. Hõõg+niit, seene+niit, ämbliku+niit. Niidi+ots ka ülek, niidi+rull, niidi+tõmbaja ülek traaditõmbaja. tkst õmblusmasinal: niidi+katkesti, niidi+pinguti, niidi+vedaja. Niit+näsa anat (keelel), niit+rist (optikariistal), niit+uss zool (nugiuss), niit+vetikas bot

n`iit <22e: niidu, n`iitu> (rohumaa); niitmine, niide. Puis+niit, alpi+niit, soo+niit. Enne teist niitu (niidet). Niidu+hein, niidu+muld. Niidu+aeg, niidu+järg <-järje>, niidu+kaar, niidu+masin niiduk. Niidu+mari <-mari>, niidu+stepp geogr, niidu+-uruhiir zool

n`ikk <22e: niku, n`ikku> vulg suguühe

n`iks <22e: niksi, n`iksi> etn pulk lõnga kerimiseks

n`iks <22e: niksu, n`iksu>. Tüdruk tänas ja tegi niksu

nim nimeline

n`irk <22e: nirgi, n`irki> zool (loom). ülek: nirgi+nägu väike terav nägu, nirgi+silmad

Niš [n`iš] <22e: Niši; kuhu N`išši> linn Serbias

nohik <2: -u> vaikne enesessetõmbunud inimene. Arvuti+nohik. Nohiklik

nokik <2: -u> zool (vesikirp)

n`okk <22i: noka, n`okka>. Noka tipp ja tüvik. Linnul on oksaraag noka vahel v nokas. Sääse, mütsi, kraana nokk. Ajab noka püsti (nina), sai vastu nokka argi. Laulab, nagu nokk on loodud ülek (loomupäraselt). zool: imi+nokk (nt lutikal), linnunimetustes kuld+nokk, käär+nokk, naaskel+nokk, tupp+nokk. Kolla+nokk halv nooruk, algaja. Nokk+king (pika üles kaarduva ninaga), nokk+tarn bot

n`ol'k <22e: nol'gi, n`ol'ki> halv poisike, piimahabe, kollanokk. Poisi+nolk, havi+nolk argi väike haug

n`ook <22e: noogu, n`ooku> konks. Nooguga kepp = nook+kepp. Nook+paeluss zool

n`uhk <22e: nuhi, n`uhki> nuhkija. Klahvi+nuhk info

n`ui <22e: nuia, n`uia; n`uie ja n`uiasid>. Istub kodus kui nui. Midagi ei taipa, nagu oleks nuiaga pähe saanud. Peab oma tahtmise saama, kas või nui neljaks v pooleks (igal juhul). Kummi+nui, raud+nui, pudru+nui, sõja+nui, uhmri+nui; hundi+nui bot; tuku+nui. Nuia+hoop, nuia+kujuline, nuia+mees. Nui+kapsas aiand, nui+vetikas bot, nui+vähk zool

Nuia <16: kuhu -sse ja N`uia> prg Karksi-Nuia

n`ukk <22i: nuka, n`ukka> argi nurk. Põllu ja Olevi tänava nukal v nuka peal

n`ukk <22e: nuki, n`ukki> kõva kühm, väljaulatuv ots. Nukid mitm kasteet. Kalju+nukk, küünar+nukk, põse+nukk, tiiva+nukk, neeme+nukk, leiva+nukk. Peni+nukk folkl koerakoonlane. tehn: nukk+mehhanism, nukk+võll

n`ukk <22e: nuku, n`ukku> (mänguasi); zool (putuka arenguvorm). Kaltsu+nukk, paber+nukk, käpik+nukk, suveniir+nukk = meene+nukk. Nuku+maja, nuku+riided, nuku+vanker, nuku+nägu, nuku+pea ka etn (sõlmkaunistus tikandis). Nuku+film, nuku+juht <-juhi>, nuku+näitleja, nuku+teater. Nuku+näidend, nuku+staadium zool

n`urk <22i: nurga, n`urka>. Valgus langeb lauale vale nurga all. Nägi kõike uue nurga alt ülek. Bussipeatus on nurga taga, nurga peal. Poiss pandi pahanduse eest nurka (seisma). Räägib ümber nurga (kaude, ääri-veeri). Surus vastuvaidlejad nurka ülek (ajas kimbatusse). Viskas v heitis töö nurka ülek (jättis sinnapaika). Hulk+nurk, täis+nurk, kalde+nurk; vaate+nurk. Vastas+nurk, üla+nurk, laua+nurk, toa+nurk, elav+nurk, mängu+nurk, suu+nurk; nalja+nurk. Nurga+aken, nurga+diivan, nurga+kaitse <-k`aitsme>, nurga+poolne, nurga+stamp = nurga+tempel, nurga+torn (nt kindlusel), nurga+tugi. mat: nurga+kraad, nurga+minut, nurga+sekund, nurga+mõõt, nurga+poolitaja. eh: nurga+lukk <-luku> (nurkseotis puusepatöös), nurga+majakas, nurga+tapp <-tapi>. sport: nurga+löök (jalgpallis), nurga+vise (veepallis). Nurk+joonlaud = nurk+laud, nurk+seotis eh, nurk+suurus mat, nurk+kaugus astr, nurk+peegel. füüs: nurk+ava apertuur, nurk+kiirendus, nurk+kiirus. sport: nurk+iste <-`iste>, nurk+toeng. tehn: nurk+teras (täisnurkse profiiliga), nurk+ventiil

Nuuk [n`uuk] <22e: Nuuki; kuhu N`uuki> grööni, Godthåb [g`oth`oob] taani Gröönimaa halduskeskus

n`õid <22u: nõia, n`õida> võlur, maag; ülek (vana) inetu tige naine. Nõia+kunst, nõia+moor, nõia+protsess aj, nõia+rohi imerohi, nõia+temp <-tembu>. folkl: nõia+jook, nõia+kepp, nõia+sõna nõidussõna, nõia+sõrmus, nõia+trumm. bot: nõia+hammas (rohttaim), nõia+kold, nõia+nõges, nõia+puu

nõmik <2: -u> nõme inimene

n`õrk <22u: nõrga, n`õrka; keskv nõrgem, üliv kõige nõrgem ja nõrgim>. Nõrk jää, iseloom, hape. Tuul jäi nõrgemaks tuul nõrgenes. Füüsikas nõrk õpilane. Sai ajaloos nõrga (hinde). Nõrga jõuga = nõrga+jõuline, nõrkade närvidega = nõrga+närviline inimene. keel: nõrgas astmes = nõrga+astmeline sõna. Nõrga+poolne = nõrga+võitu. Nõrk+vool <-voolu> el

n`õtk <22e: nõtku, n`õtku> nõtkumine; harv nõgu, lohk, pehme maa

n`äis näeb, eks näe. (Eks) näis, mis edasi saab

n`äit <22e: näidu, n`äitu>. Mõõteriista näit. Number+näiduga ja osuti+näiduga kell

n`äiv <2: n`äiva, n`äivat>. Näiv kaugus, liikumine. el: näiv+juhtivus, näiv+takistus, näiv+võimsus. Näivalt. Näivus

n`äkk <22i: näka, n`äkka; 22e: näki, n`äkki> murdes tuhar

n`äkk <22e: näki, n`äkki> folkl veehaldjas. Näki+neid = näki+neitsi = näki+neiu. Näki+rohi bot (veetaim)

n-ö nii-öelda, nõnda-öelda

n`öök <22e: nöögi, n`ööki> nöökamine, nöökimine. Kuulab kaaslaste nööki. Küll on nöök, et nii halvasti läks

p`aik1 <22u: paiga, p`aika>. Rändab paigast paika, ühest paigast teise. Neis paigus. Tardus paigale, seisab paigal, ei liigu paigalt v paigast. Kukkus õla paigalt v paigast, õlg pandi paigale v paika. Sobitas liistu paika, liist on paigas. Asi sai paika (korda), asi on paigas. Asi ei nihku paigast (ei edene). Jättis kõik sinna+paika. -koht: kuriteo+paik, lahingu+paik, sünni+paik, elu+paik = elamis+paik, ohvri+paik = ohverdamis+paik, matmis+paik, ööbimis+paik, kudemis+paik koelmu, pesitsus+paik, peatus+paik. Pao+paik = pelgu+paik, pani+paik, rahu+paik. Lemmik+paik, kesk+paik. Paigake(ne). Vt ka paigal, paigale, paigalt, p`aika panema, p`aika pidama

p`aik2 <22u: paiga, p`aika> lapp. Pani tasku peale paiga v taskule paiga peale. Püksi+paik

p`iik <22e: piigi, p`iiki> endisaegne torkerelv; mer kahvli välimine ots. mer ruumid: ahter+piik, vöör+piik. Murrab ülemusega piike ülek peab ülemusega sõnasõda. Piigi+mees, piigi+ots, piigi+torge, piigi+võitlus, piigi+taoline = piikjas. Piik+rull põllum, piik+vasar tehn, piik+vall mer (kahvelpurje kahvli välimise otsa ülestõmbamiseks)

p`õik <22e: põigu, p`õiku> põikamine; põiktänav. Elab Olevi põigus

p`õik+ põikne: põik+formaat (nt raamatul), põik+liist, põik+lõhe, põik+lõige <-l`õike>, põik+murd ka med, põik+osa, põik+puu, põik+rist (×), põik+tala eh, põik+tee, põik+tugi, põik+tänav, põik+volt, põik+vööt, põik+vöödiline

r`iik <22e: riigi, r`iiki>. Riigile kuuluv maa = riigi+maa, vrd era-, linnamaa. Sõidab riigist riiki. Riigi teaduspreemia. Juhib riiki; ülek: juhib riigi+laeva, riigi+vankrit, on riigi+tüüril. Feodaal+riik, keisri+riik, kuning+riik, liikmes+riik, liit+riik, linn+riik, lääne+riik, mere+riik, naaber+riik, nuku+riik, osa+riik, rahvus+riik, saare+riik, satelliit+riik, suur+riik, tööstus+riik, vaba+riik, väike+riik, välis+riik. Jumala+riik, varju+riik = surnute riik. biol: looma+riik, seene+riik, taime+riik. Riigi+amet, riigi+asutus, riigi+ettevõte, riigi+haigla, riigi+hümn, riigi+kirik, riigi+lipp <-lipu>, riigi+maantee, riigi+maks <-maksu>, riigi+meditsiin, riigi+mets, riigi+pank, riigi+piir, riigi+reetmine, riigi+tegelane, riigi+vapp, riigi+vargus, riigi+võlg. maj: riigi+hange, riigi+laen, riigi+lõiv, riigi+tulud. Riigi+juht <-juhi> = riigi+pea = riigi+isa ülek. Riikide+vaheline

r`uik <22i: ruiga, r`uika> zool (lind). Roo+ruik

s`eik <22u: seiga, s`eika> asjaolu, asjalugu. Kõneleja peatus paaril vähe tuntud seigal. Pisi+seik

s`uik <22e: suigu, s`uiku> suigatus, suige

š`eik1 <22e: šeigi, š`eiki> hõimupealiku, külavanema, ka kõrgvaimuliku ja õpetlase tiitel araabia maades

š`eik2 <22e: šeigi, š`eiki> (tants)

t`iik <22e: tiigi, t`iiki>. Kogre+tiik, kudemis+tiik, sette+tiik. Tiigi+jää, tiigi+kala, tiigi+kalakasvatus, tiigi+muda, tiigi+-roolind zool

t`uik <22e: tuigu, t`uiku> luul tuige, tukse, tuikamine. Tähtede kauge tuik

t`õik <22u: tõiga, t`õika> fakt, tõsiasi

utik <2: -u> utt-tall

v`aik <22e: vaigu, v`aiku>. Kuuse+vaik, taru+vaik, mere+vaik, laki+vaik, kõrva+vaik, süntees+vaik. Vaigu+pisar ülek = vaigu+tilk. Vaigu+käik (okaspuidus), vaigu+lõhn, vaigu+rikas puit, vaigu+sisaldus, vaigu+voolus. mets puidurikked: vaigu+laik <-laigu>, vaigu+pesa. Vaik+aine, vaik+hape keem, vaik+lakk <-laki> tehn vaiku sisaldav lakk

v`iik1 <22e: viigi, v`iiki; seisundivorm v`iikis> (pükstel). Pressib pükstele viike (sisse) v pressib püksid viiki. Püksid on viikis. Viikis püksid, vrd viigi+püksid mitm. Püksi+viik

v`iik2 <22e: viigi, v`iiki> tasavõit. Kalev mängis Žalgirise meeskonnaga viiki, Kalevi ja Žalgirise meeskond tegid viigi. Seis on viigis (viigiline, nt 3 : 3), jäi viiki. Viigi+seis, viigi+värav

v`iik3 <22e: viigi, v`iiki> zool (paeluss)

v`iik4 <22e: viigi, v`iiki> viigimari

v`iik5 <22e: viigi, v`iiki> laht, lahesopp

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur