|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit
kuduma <28: kududa, k`oon>. Koob telgedel vaipa, varrastel kinnast, masinaga kampsunit, kõladega vööd. Ämblik koob võrku. Aastad on juustesse halli kudunud ülek
l`üpsma <32: l`üpsta, lüpsan>. Lüpsab lehma. Lüpsab käsitsi, masinaga. Lehm tuleb aprillis lüpsma. Loll, kes ennast lüpsta laseb argi, ülek (keda petta v ära kasutada saab). Lüpsma tulev = lüpsma+tulev lehm
moodustama <27>. Sirge A moodustab sirgega B nürinurga. Moodustage mitmuse osastav sõnast pärn. Vilja moodustama viljuma. 51% tehase töölistest {moodustavad} → on naised. Sinagi {ei moodusta erandit} → ei ole erand sellest reeglist. Selts {moodustati} → on asutatud 1925. aastal. Moodustaja ka mat
mürin <2: -a>. Lennukid lähenesid ähvardava mürinaga, ähvardaval mürinal. Töö läheb mis mürin, mürinal, nii et mürin taga ülek (hoogsalt). Auto+mürin, kõue+mürin, mootori+mürin, suurtüki+mürin, vankri+mürin
m`üt's <22e: müt'si, m`üt'si>. Pane müts pähe, müts on peas, võta müts peast v maha. Tal on müts pea küljes kinni, pea külge kasvanud, munad mütsi all ülek ta ei võta mütsi peast, kui peab. Ühe mütsi all ülek ühel nõul, ühel meelel. Võtan tema ees mütsi maha ülek austan teda, tunnustan teda. Söön oma mütsi ära, kui .. ülek pean täiesti võimatuks, et .. Ära mine mütsiga lööma ülek ära võta seda asja liiga kergelt. Karusnahast, karusnahka, karusnahkne müts = karusnahk+müts = karus+müts = karva+müts. Karakull+müts, nahk+müts, muru+müts etn, nokk+müts, pigi+müts, pott+müts ka etn, soni+müts, tutt+müts, talve+müts, kapteni+müts, koka+müts, narri+müts, päkapiku+müts, kooli+müts, ujumis+müts. ülek: lume+müts, vahu+müts, uni+müts. Mütsi+kõrv (kõrvikmütsil), mütsi+märk <-märgi> (vormimütsil), mütsi+nokk = mütsi+sirm, mütsi+tutt, mütsi+tegija
nagi <17: nagisse ja n`akki> varn. Riputab mantli nagi otsa v nagisse v nakki. Metall+nagi, sarv+nagi; käterätiku+nagi, riide+nagi, püst+nagi
palistus <11: -e>. Masinaga tehtav palistus = masin+palistus. Pilu+palistus, rull+palistus. Palistus+masin, palistus+piste, palistus+õmblus
pesu <17: p`essu ja pesusse>. On pesu väel, võtab (end) pesu väele. Pani särgi pessu v pesusse, särk on pesus. Peseb pesu käsitsi, masinaga. Käsi(tsi)+pesu, masin+pesu. Pesevad musta pesu ülek arutavad varjatud eraasju. Akna+pesu, hamba+pesu, käte+pesu, nõude+pesu, põranda+pesu; pea+pesu ka ülek kõva noomitus. Raha+pesu. Valge, kirju pesu. Alus+pesu, ihu+pesu, imiku+pesu, meeste+pesu, naiste+pesu, voodi+pesu, öö+pesu, triik+pesu, ravi+pesu, siid+pesu. Põranda+pesu+vesi, nõude+pesu+hari, musta+pesu+kast. Pesu+hari, pesu+kapp <-kapi>, pesu+korv, pesu+ladu, pesu+laud, pesu+lõks = pesu+pulk, pesu+maja, pesu+naine, pesu+nui etn (pesu kolkimiseks), pesu+nöör, pesu+pali, pesu+pulber, pesu+puu (pesunööri toetamiseks), pesu+riie, pesu+valgendi, pesu+vesi. Pesu+aine, pesu+ruum, pesu+vahend jt pesemisaine, -ruum, -vahend jt
r`ingi. Rändab ilmas ringi. Pea käib ringi. Ajab vänta ringi. Tüdruk ajab v laseb v tõmbab poistega ringi argi. Aasta ringi aasta läbi, aasta otsa, terve aasta. Tegi, kirjutas jutu ringi, parem ümber. Ei oska masinaga ringi käia, parem masinaga ümber käia, masinat käsitseda. Ümber+ringi. Ringi+aeleja, ringi+hulkuja, ringi+rändamine, ringi+sõit. Vt ka r`ingi v`aatama
tubakas <2: -ka, -kat>. Uue masinaga töötada on hoopis teine tubakas (teine asi, parem). Igavene tubakas halv (tobu, lollpea). Mahorka+tubakas, vääris+tubakas; leht+tubakas, narmas+tubakas; piibu+tubakas, sigari+tubakas, nina+tubakas = nuusk+tubakas, närimis+tubakas = põsk+tubakas, huule+tubakas = moka+tubakas. bot: hundi+tubakas, koera+tubakas. Tubaka+ekstrakt (taimekaitsevahend), tubaka+kasvatus, tubaka+kauplus, tubaka+kott <-koti>, tubaka+puru, tubaka+rull, tubaka+suits, tubaka+toode, tubaka+toos. Tubaka+pruun värv
vuristama <27>. Vuristab vokki, vuristab masinaga õmmelda. Vuristab lugeda, loeb vuristades. Giid vuristab nimesid
v`õi sides. Ei tea, kas nutta või naerda. Pesta käsitsi või masinaga. Eitavas lauses hrl ega: Telerit ei tohi asetada kütteseadme juurde {või} → ega sektsioonkappi. Parandavas täh-s ka samamõisteliste vahel: Ta kõneles ühel koosolekul või (õigema sõnaga) miitingul (vrd metall roostetab ehk korrodeerub). Asi sai korda või? argi kas asi sai korda? Või sina oledki see poiss? Või sa ise parem oled ega sa ise parem (ei) ole. Jäta (kas) või minemata. Tule kohe, või (muidu) ma lähen ära. Ära mulle torti pane, või kui (just), siis õige natuke (ehk olgu siis)
`õmblema <30: õmmelda, `õmblen>. Õmbleb käsitsi, masinaga. Kinni õmmeldud v kinni+õmmeldud haav. Alla, kokku, külge, läbi, peale, sisse õmblema. Vt ka v`älja `õmblema
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|