Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 117 artiklit, väljastan 100.

`aim <22e: aimu, `aimu> (eel)aimus; ebamäärane kujutlus. Õnne, surma aim. Mul on selline aim, et midagi juhtub. Andis mulle juhtunust aimu, veidike aimu mul asjast on. Tal polnud juhtunust aimugi, vähematki aimu, õrna aimugi

`aimus <11 ja 9: -e>. Õnne aimus. Paha, tume, ebamäärane aimus. Mul on aimus, et ta täna ei tule. Mu aimus läks täide, ei petnud mind. On tunda sügise aimust. Eel+aimus. Aimusetu ilma aimuseta, aimamatu

asi <24u: asja, `asja; `asju ja `asjasid>. Milles asi (seisab, on)? Asjade käik = asja+käik, asjade seis = asja+seis. Haigus on tõsine asi, vrd tõsi+asi fakt, tõik. Asjast huvitatud isikud, parem asja+huvilised isikud. Asi on sant, asjad on halvad v halvasti. Asi iseeneses filos. Vana laud ajab asja ära, on asja eest v asjaks, käib asja ette. Mul on teile, teie juurde asja. Tulin asja pärast, isiklikes asjus. Mis see minu asi on v see pole minu asi v mul pole sellega asja see ei puutu minusse. Tegi asja otsis millekski põhjust. Läks asjale (loomulikke vajadusi õiendama), käis asjal. Mis asja sa karjud (miks)? Temast pole töö juures asja, pole suuremat asja tööd tegema. Need pole suured asjad prillid. Lõpeta töö ja asi ants, tahe v vask argi. Tüdrukul, tüdrukuga on asjad sedasi v sedapsi euf tüdruk on rase. Asja ees, teist taga põhjuseta. Võtab oma seitse v kümme asja ja läheb (kogu kraami). Nips+asi = ilu+asi, tarbe+asi, mängu+asi lelu, uhkus(e)+asi, hõbe+asi. Maitse+asi, üksik+asi, ime+asi, tühi+asi, pisi+asi, süü+asi, kohtu+asi, ameti+asi, era+asi; nuku+asjad, perekonna+asjad, armu+asjad, raha+asjad, sise+asjad, välis+asjad. Asja+kord vmo olukord

asjaline <12: -lise> argi asjamees. Ena mul asjalist

`au <26; os `au>. Kaitseb oma au. Mulle langes osaks au, sain au osaliseks. Tehke meile seda au, et .. Külaliste auks. On puhkuse auga ära teeninud (igati, igas suhtes). Laulis väimehele au ja kiitust. Klassi au ja uhkus. Kellega on mul au (rääkida)? Mehe+au, rüütli+au, mundri+au, spordi+au, neitsi+au neitsilikkus. Au+avaldus, au+eskort, au+päev, au+ring (võitja lisaring), au+võlg. Au+esimees, au+kodanik, au+külaline, au+raamat

ena ennäe. Ena mul asja

enn`äe. Ennäe imet! Ennäe, kus mul abilised väljas!

eri+`arvamus. Mul on asja kohta v asjast oma eriarvamus, vrd igaühel on eri arvamus

esiteks. Vaatas esiteks ühe, siis teise otsa (algul, esmalt, esiti). Esiteks see ei huvita mind ja teiseks mul on kiire (esimeseks)

h`ea+m`eel, h`ea m`eel. Heameel v hea meel tehtud tööst. Tundis külaliste üle heameelt v head meelt. Tegi heameelega v hea meelega kõik ise. Suurest heameelest. Mul oleks hea meel, kui .. Liturgias: .. ja maa peal rahu ja inimestest hea meel

hellake[ne] <12: -kese>. Mõtleks, kus mul hellakene! luul: Õekesed hellakesed!

h`iigla+m`oodi argi hullupööra, väga palju. Mul veab hiiglamoodi. Seal on hiiglamoodi seeni

h`irm <22e: hirmu, h`irmu>. Eksimise hirm, eksimis+hirm, hirm eksida. Tegin talle natuke hirmu. Ajasin talle hirmu peale, nahka, naha vahele. Mul hakkab sinu pärast hirm. Väriseb hirmust, hirmu pärast. Vend on hirmul oma tervise pärast. Hoidis tervet maja hirmu all. Kabu+hirm, surma+hirm, vitsa+hirm, kooli+hirm. Hirm+kõrge väga kõrge, hirm+kallis. Hirmu+jutt <-jutu> = hirmu+lugu, hirmu+karjatus = hirmu+karje. Hirmu+segane = hirmu+segune = hirmuga segatud

h`äh. Häh, kus mul ülemus!

id`ee <26i> juhtmõte, kandev v leidlik mõte; ka filos. Teose idee. Mul tuli idee midagi ette võtta, tulin hiilgavale ideele. Kinnis+idee. Idee+konkurss = idee+võistlus, idee+korje. Idee+rikas = idee+rohke, idee+vaene

igav <2: -a>. Igav film, inimene. Mul on igav oodata. Surm+igav. Igava+võitu. Igavalt

j`aht1 <22e: jahi, j`ahti> jahipidamine, küttimine. Läheb jahile, käib jahil. Kass peab hiirtele jahti v hiire+jahti. Reporter on uudiste jahil. Oli mul kogu seda jahti tarvis argi (sekeldust, jändamist). Aju+jaht = klaper+jaht, peibutus+jaht, varitsus+jaht. Hundi+jaht, pardi+jaht. Kuulsuse+jaht, õnne+jaht. Jahi+hooaeg, jahi+järelevalve, jahi+koer, jahi+kull, jahi+maja, jahi+luba, jahi+sarv, jahi+trofee. Jahi+lind, jahi+loom <-looma>. Jahi+ala = jahi+pidamisala = jahi+piirkond. zool: jahi+faasan, jahi+pistrik. Jahil käik = jahil+käik

j`ahtima <28: j`ahtida, jahin>. Kass jahib hiiri. Poiss jahtis tüdrukuid. Mul pole aega sinuga jahtida argi (tegelda, jännata)

j`aoks tarvis. Mul ei jätku enam raha pileti jaoks. Kastid puuvilja jaoks puuviljakastid. {Minu jaoks} minule on ta autoriteet. {Minu jaoks} mul pole teist võimalust

jobutus <11: -e> argi jobujutt, jaburdus. Mul on isu otsas su jobutustest

jopastama <27> argi õnnestuma, vedama. Temaga mul lihtsalt ei jopasta

j`ulge <1>. Laps läks julgemaks. Julge kübar, idee (jalustrabav, tavatu, uudne). Sinuga on mul hea julge olla. Elu+julge, hull+julge, liig+julge, rumal+julge

j`uus <9: j`uukse, j`uust, j`uuksesse; j`uuste, j`uukseid, j`uustesse ja j`uukseisse> juuksekarv; juuksed. Punastas juuste juurteni punastas üle kogu näo. Mul tõusid juuksed peas püsti ülek mul oli suur hirm. Harjas+juus, püst+juus, vill+juus. Hõbe+juus, lina+juus, tite+juus. Juus+joon (nt kirjatähel, joonisel), juus+soon anat kapillaar. Juukse+keeris, juukse+kihar, juukse+salk <-salgu>, juukse+tukk <-tuka>, juukse+ude; juukse+kasv, juukse+kuivati föön, juukse+lõikaja vmo juuksur, juukse+lõikus, juukse+lõks = juukse+klamber, juukse+nõel, juukse+pannal; juukse+geel, juukse+lakk <-laki>, juukse+palsam, juukse+vaht <-vahu>, juukse+vesi, juukse+värv. Juukseid pidi = juukseid+pidi

järel taga, pärast. Vedasin kohvrit järel, järel veetav = järel+veetav kohver rataskohver. Käis mul järel, minu järel nagu vari. Kuidas vanemad ees, nõnda lapsed järel. Kell on pool tundi järel. Mul on kolm eurot veel järel (alles). Talve järel tuleb kevad. Käisin õhtuti hoidja juures lastel järel, laste järel (ära toomas). Mis+järel, see+järel. Järel+eksam, järel+kaja, järel+lugu, järel+maitse, järel+mõju, järel+märkus, järel+osa, järel+roog <-r`oa>, järel+toime, järel+töö. Järel+sotsialistlik. Haagised: järel+kelk, järel+käru, järel+vagun, järel+vanker, järel+veok. Järel+istumine (koolis), järel+kogumine, järel+käimine. Järel+puhastus, järel+soojendus, järel+lainetus. Järel+kuivama, järel+noppima, järel+töötlema, järel+valmima. põllum: järel+niide = järel+niitmine, järel+külv, järel+lüps, järel+vili. med: järel+näht, järel+valu, järel+ravi. füsiol: järel+sünnitis päramised, järel+vesi (sünnitusel), järel+väitused mitm. sõj: järel+salk <-salga>, järel+vägi. psühh: järel+aisting, järel+pilt. sport: järel+vibutus, järel+võistlus

järelikult. Mul on palavik, järelikult olen haige

k`ah argi ka. Kas mulle kah jätkub? Kah (mul) asi, millest rääkida! Käib kah. Sitta, tühja kah!

k`ahtlus <11 ja 9: -e>. Asi äratab, tekitab kahtlust. Mul on kuri kahtlus, et .. Senised tõed seati, sattusid kahtluse alla. Tulemus on väljaspool kahtlust (täiesti kindel). Kahtlused allkirja ehtsuses, ehtsuse suhtes. Mõrva+kahtlus, vähi+kahtlus. Kahtlus+alune, kahtlus+avaldus. ülek: kahtluse+vari <-varju>, kahtluse+uss. Kahtlust äratav = kahtlust+äratav

kakerdama <27> ebakindlalt, vaarudes käima. Joodikud kakerdasid poe ümber. Kutsikas kakerdas mul jalus

kama argi ükskõik, ükspuha. Mul on see üks+ta+kama (kõik), kama kaks

kana <17u: kanu ja kanasid>. Muneja, hauduja kana. Läheb kanadega (koos) magama ülek (vara). Mul on temaga kana kitkuda v katkuda ülek (tüli). Võrdlustes: nagu kana takus saamatu, kohmakas, nagu munas v munavalus kana rahutu, nagu peata kana nõutu. Liha+kana, muna+kana; puuri+kana, õrre+kana. Kodu+kana ka ülek. Tedre+kana emasteder. zool: nurm+kana, pärl+kana. van.t: roo+kana ruik, tiigi+kana tait, vesi+kana lauk. Kana+kari <-karja>, kana+kints, kana+koib, kana+liha, kana+muna, kana+sulg <-sule>, kana+tibu. Kana+aed, kana+farm, kana+laut, kana+kuut, kana+õrs, kana+varas. Kana+kull zool

kasu1 <17> tulu, abi. Sai, lõikas tehingust kasu. Kaupleb kasu(de)ga. Kõik teadmised tulid talle kasuks, teadmistest oli kasu. Mul on selle asjaga kõvad kasud sees argi. Seis on 3 : 1 vastaste kasuks. Oma+kasu, vahelt+kasu. Puhas+kasu, oskuskeeles täpsem puhaskasum. Kasu+ahne, kasu+ahnus, kasu+iha, kasu+püüdja, kasu+püüdlik, kasu+püüdmatu, kasu+saaja, kasu+toov ettevõte

kavatsus <11: -e>. Kavatsus edasi õppida = edasiõppimis+kavatsus. Tegi seda parimate kavatsustega. Mul on tordi suhtes, tordiga kurjad kavatsused nalj. Kunstnikul on kavatsusel uus teos. Sõidu+kavatsus, tuleviku+kavatsus

k`eelama <29: keelata, k`eelan>. Keelas mul rääkida, mul rääkimise, mind rääkimast. Õpetaja keelas lapsi. Ta ei keela kellelegi oma abi. Suitsetamine keelati ära. Keela ja kaitse! argi hoidku küll, helde(ne) taevas!

kere <16: k`erre ja keresse>. Looma, laeva, auto, tuuliku, masina kere. Sai üle kere, poolest kerest saadik märjaks. argi kõht: kere oli hele, vitsutas kere putru täis, keeras pudru keresse. Poiss sai isalt, isa käest kere peale (peksa). Isa andis poisile kere peale, küttis v tegi poisil kere kuumaks. Mul käis kerest läbi, et nüüd on lõpp (kohkusin). Rind+kere, luu+kere. Kivi+kere, puit+kere, teras+kere. sport: kere+harjutus, kere+painutus, kere+pööre <-p`öörde>

kibe <2: -da>. Pipar on kibe, pipral on kibe maitse. Kibe kogemus, kibedad pisarad. Teeb meele kibedaks. Kibe töömees (kange, kõva). Kibe heinaaeg (tööpingeline). Lonks kibedat argi (viina). Kus on alles kibe taga argi (kiirus, rutt)! Mul endalgi kibe käes (häda). bot taimenimetustes: kibe tulikas, kibe piimalill. Tuli+kibe = kibe kui tuli. Kibeda+maitseline = kibeda maitsega = maitselt kibe. Kibeda+võitu. Kibe+hapu, kibe+magus, kibe+soolane. Kibe+kiirelt = kibe+kiiresti = kibe+kähku = kibe+kärmesti

kibedasti <keskv kibedamini, üliv kõige kibedamini ja kibedaimini> toimekalt, usinasti; kõvasti, kangesti, väga. Olime ladumisega kibedasti ametis. Mul on kibedasti raha vaja (hädasti). Tüdruk hakkas kibedamini nutma

kihvatama <27>. Aga siis mul kihvatas ja ma ütlesin talle, mis ma tast arvan. Põlvest kihvatas valu läbi (sähvatas, lõi äkki)

k`iirus <11 ja 9: -e>. Rongi, tuule, valguse kiirus. Kihutab kiirusega 110 km/h. Lennuk võttis kiirust, lisas kiirust. Võtab kiirust maha aeglustab (sõitu). Kiirus suureneb, väheneb. Mul on praegu kiirus peal v taga (on kiire). Alg+kiirus, lõpp+kiirus, täis+kiirus; keskmine kiirus, hetk+kiirus. Heli+kiirus, tunni+kiirus; töö+kiirus, sõidu+kiirus, liikumis+kiirus. ülek: ahvi+kiirus, tuule+kiirus, välgu+kiirus. Kiirus+harjutus, kiirus+katse, kiirus+rekord, kiirus+võistlus

kiusatus <11: -e>. Tundsin kiusatust v mul tuli kiusatus kõik sinnapaika jätta. Ära vii mind kiusatusse! Sai kiusatusest jagu. Suurlinna kiusatused

kogemus <11: -e>. Tean seda oma kogemustest, oma kogemuste najal v põhjal. Jagab teistele, teistega kogemusi. Ära usu teda, mul on temaga kurbi kogemusi. Meestel oli selle töö v selles töös kogemusi. Vajalik eelnev kogemus sekretärina, parem vajalikud (varasemad) sekretäritöö kogemused. Elu+kogemus, töö+kogemus, esinemis+kogemus. Kogemus+rikas, kogemus+vaene

kogu käändumatu ases. Kaotas kogu varanduse (kõik, mis oli). Kogu maailm, linn. Olin kogu suvi, kogu suve linnas. Tirib kogu jõust. Mul oli kogu aeg palju tegemist, vrd kolmeetapilise võistluse kogu+aeg. Ongi kogu lugu, kogu moos argi ongi kõik (läbi). Kogu+hind, kogu+käive, kogu+sissetulek. Kogu+ üld-: kogu+arv, kogu+maht, kogu+maksumus, kogu+pikkus, kogu+summa, kogu+võimsus; kogu+mulje, kogu+pilt. Kogu+aastane, kogu+päevane. Vt ka terve1

kohale. Riputas pildi voodi kohale. Jalutajad jõudsid värava kohale. Tulge kella kaheks kohale. Mul v mulle jõudis alles nüüd kohale, mis sa ütlesid argi (alles nüüd taipasin). Arst on kohale kutsutud, vrd kohale kutsutud = kohale+kutsutud arst. Kohale tulnud = kohale+tulnud külalised (ilmunud). Kohale+ilmunu, kohale+jõudmine, kohale+panek, kohale+tulek, kohale+sõit, kohale+vedu, kohale+viimine

k`oitma <34: k`oita, koidan>. Akna taga hakkas koitma. Päev koidab selgena. Meie lastele koidavad paremad päevad ülek. Mul hakkab koitma, mida ta öelda tahtis argi (ma hakkan taipama)

k`ops1 <22e: kopsu, k`opsu> (elund). Näägutamine ajas mul kopsu üle maksa, mul läks v kargas kops üle maksa ülek (vihastasin). Kopsu+haige, kopsu+katarr bronhiit. med: kopsu+kirurgia, kopsu+verejooks, kopsu+vähk, kopsu+abstsess = kopsu+mädanik, kopsu+emfüseem = kopsu+puhitus, kopsu+ödeem = kopsu+turse, kopsu+tuberkuloos. vet: kopsu+parasiit, kopsu+uss. anat: kopsu+tipp, kopsu+toru bronh, kopsu+toruke bronhiool, kopsu+alveool = kopsu+somp. Kopsu+vereringe füsiol väike vereringe. bot: kopsu+rohi (rohttaim), kopsu+samblik. zool: kops+kala, kops+tigu. Kade+kops argi kade inimene

k`orda minema. Mul läks korda töö lõpetada. Sinu arvamus ei lähe mulle korda. Katse on korda läinud, vrd korda läinud = korda+läinud katse. Korda+minek õnnestumine

krabama <27> krahmama. Krabas mul käest (kinni). Krabas maast kivi. Poiss üritas tüdrukut krabada argi (käperdada)

kr`ae <26>. Kõrge kraega kleit. Isaslinnu krae. Saapa krae saapasääre tagasikäänatav osa. Kargas v hakkas poisile kraesse argi (tutti, kallale). Püüab oma patte teiste kraesse veeretada v ajada argi (peale, kaela). Poeb v tükib v trügib mulle krae vahele, istub mul krae vahel ülek (tuleb segama, on tülinaks). Alus+krae, madruse+krae, pits+krae, püst+krae, sall+krae, särgi+krae. Inimese kohta: valge+krae, sini+krae. Krae+nurk, krae+nööp, krae+nõel

kr`empel <2e: kr`empli, kr`emplit> argi: kolu, kraam; kupatus, värk, asjandus. Kolis oma krempliga ärklituppa. Mul on kogu kremplist kõrini, lähen töölt ära

kuni. Jooksis (seni), kuni väsis. Kuni kaks kaklesid, haaras kolmas kondi. Töötasime (kuni) kella viieni. Jalutasin (kuni) maanteeni. Mul kulub viis kuni kümme minutit. {Kuni 1940. aastani} enne 1940. aastat ilmunud raamatud. Raha tuleb ära maksta {kuni 10. septembrini} enne 10. septembrit v hiljemalt 10. septembril v hiljemalt 10. septembriks. Ehitus läheb maksma kuni 3 miljonit dollarit, parem ligi v peaaegu 3 miljonit dollarit v natuke alla 3 miljoni dollari. Autosse mahub kuni kuus inimest, parem autosse mahub kõige rohkem kuus inimest v autosse ei mahu üle kuue inimese

kus. Kus (kohas) sa käisid? Siin on parem kui kus tahes v kus+tahes mujal. Olgu kus tahes. Kus sa lähed argi (kuhu )? Raamat, kus ei ole pilte (milles). Tuleb aeg, kus olukord muutub (millal). Kus maal v kus+maal sa oma tööga oled (kui kaugel)? argi tunderõhuliselt: Kus oli (alles) pidu! Kus mul tarkpea! Kus sa sellega!

kõdi <17>. Tegi talla alt kõdi, mul on kõdi. Närvi+kõdi ülek. Kõdi+kartlik

k`õrv <22u: kõrva, k`õrva; k`õrvadesse ja kõrvusse ja k`õrvu>. Sise+kõrv, välis+kõrv, kesk+kõrv. Pikk+kõrv ülek jänes; eesel. zool nahkhiired: lai+kõrv, suur+kõrv. Tassi kõrv. Mütsi kõrvad. Seintel on kõrvad ülek keegi kuulab salaja pealt. Jutukõmin kostab kõrvu (III v). Kuulab kikkis+kõrvu = kikkis kõrvu (II v), kõrv kikkis (teraselt). Kuulab poole kõrvaga (möödaminnes, muuseas). Laseb kõrvust mööda v ühest kõrvast sisse ja teisest välja jätab tähelepanuta. Hoia silmad ja kõrvad lahti ole tähelepanelik. Pane v kirjuta see endale kõrva taha ülek (jäta meelde). Pani kõrvad pea alla argi suri. Võttis kõrvad pihku ülek nahutas. Mul kõrvad liiguvad ülek olen meelitatud. Kõrvuni võlgades (üleni, lootusetult). Kõrva+auk, kõrva+leht = kõrva+lest, kõrva+nibu. Kõrva+arst, kõrva+peegel med, kõrva+põletik, kõrva+termomeeter, kõrva+tilgad. Kõrva+kuulmine, kõrva+pete kuulmisillusioon. Kõrva+rõngas. Kõrva+kiil <-kiilu> = kõrva+lops. Kõrva+hark zool (putukas). Kõrvu+pidi = kõrvu pidi

k`õõluma <28: k`õõluda, kõõlun> (nt akna peal, värava otsas, tooliga); logelema, niisama vahtima. Ära kõõlu mul jalus

k`äs'kija <1>. Kus mul käskija väljas!

küllalt. Kaupa on küllalt (piisavalt). Mul on rääkimisest küllalt (villand). Tulemus on küllalt, parem üsna v üpris v kaunikesti v võrdlemisi v päris halb

k`ülm <22i: külma, k`ülma; keskv külmem, üliv kõige külmem ja külmim>. Külm kivi, külm inimene (tundetu), külm sõda. Külm kui jää = jää+külm, külm kui raud = raud+külm. Ilm läheb külmaks v külmale. Mees tehti külmaks argi (tapeti). See jätab mind külmaks argi, mul pole sest sooja ega külma (ma ei hooli). Tegi konkurentidele külma argi (kahju, liiga). Käed said külma. Pane piim külma. Paar kraadi külma = paar külma+kraadi. Küünlakuu külmad. Sügis+külm, talve+külm, hilis+külm, öö+külm. Vappe+külm med. Külma+hoog, külma+judin, külma+võdin, külma+värin, külma+tunne, külma+valu. Külma+surm külmumissurm. Külma+muhk, külma+vill <-villi>. Külma+laik <-laigu> aiand. Külma+kaitse <-k`aitse> = kaitse külma eest. Külma+kerge <-k`erke>, külma+kõrb <-k`õrbe>, külma+laine meteo, külma+lõhe. Külma+rabedus tehn. Külma+võitu. Külm+roog <-r`oa>, külm+köök. Külm+töötlema, külm+töötlus, külm+vedu. tehn: külm+neetima, külm+valtsima

m`aa+ilma+t`ark argi. Vaat kus mul maailmatark väljas!

m`aks <22u: maksa, m`aksa>. Mul läks v kargas kops üle maksa, ajas mul kopsu üle maksa ülek (vihastasin). Sea+maks, tursa+maks, hane+maks. Maksa+karva tumepruun, maksa+laik <-laigu> = maksa+plekk pigmendilaik nahal. Maksa+kaste <-k`astme>, maksa+pasteet, maksa+vorst. anat: maksa+arter, maksa+sagar. med: maksa+koolikud = maksa+voolmed mitm sapivoolmed, maksa+põletik, maksa+tsirroos. Maksa+samblad bot

m`eel <13: meele, m`eelt>. Kõik meeled on ärevil. Kuues meel mingi eriline vaist. Äkilise meelega inimene (äkilise loomuga, äkiline). Poole meelega vanamees (poolearuline). Meel läheb kurvaks. Muheleb heast meelest v hea+meelest. Miski pole sulle meele järele, meele järgi, meelt+mööda v meelt mööda, meele+pärast. Õpetused ei jää meelde. Jäta meelde, tuleta meelde. Torkas, turgatas, kargas meelde, et .. Kas sul on kõik meeles? Pea meeles! Mul läks meelest (ära) mul ununes. Olgu sul pikka meelt (kannatlikkust). Ära heida meelt. Tõttab meelt lahutama (puhkama, lõbutsema). Kuulmis+meel, nägemis+meel, huumori+meel, ilu+meel. Paha+meel = meele+paha. Mehe+meel, lapse+meel. Ohvri+meel, üks+meel. Meele+rahu, meele+sõgedus, meele+teravus, meele+tusk, meele+ärevus, meele+ülendus. Meele+rakk <-raku> anat, zool. Meelt+liigutav tegu. Meeli+segav jutt. Meelte+väline taju (parapsühholoogias)

meelestuma <27> kellegimeelseks saama, mingit meelsust omandama; vmo meenuma. Rahvuslikult meelestunud õpetajaskond. Mul meelestus kallis kodusaar

n`ahk <22u: naha, n`ahka; seisundivorm n`ahkas ja nahas>. Nahast ese = nahk+ese. Nahka köidetud v nahk+köites raamat. Pani v pistis toidu nahka, toit on nahkas v nahas. Päev läks toimetuste nahka, on toimetuste nahkas v nahas. Sain seda omal nahal tunda. Päästis oma naha, pääses terve nahaga. Ei taha nahka turule viia ülek (riskida, end ohtu seada). Paksu nahaga inimene ülek (kriitika, solvangute jms vastu tundetu). Sai teiselt naha peale (peksa), andis teisele naha peale, küttis teisel naha kuumaks. Sellest ei tule v ei saa head v õiget nahka (ei saa asja). Mehelt taheti seitse nahka võtta, mitut nahka koorida ülek (nõuti ülemäära palju). Ähvardus: Hoia oma nahk! Tõmbas ostjal naha üle kõrvade tüssas ostjat. Ajas mulle hirmu nahka v naha vahele, mul on hirm nahas v naha vahel. Ei tahaks tema nahas olla (tema olukorras). Poeb (kas või) nahast välja on ülipüüdlik. Naha ja karvadega ülek kõige täiega. On alles nahk halv (inimese kohta). Mis nahka mees ta on (missugune)? Alus+nahk, marrask+nahk, päris+nahk, näo+nahk. Inim+nahk, kala+nahk, naaritsa+nahk. Juht+nahk, karus+nahk, park+nahk, pastla+nahk, seemis+nahk, tehis+nahk, toor+nahk. Piima+nahk, vorsti+nahk. Neitsi+nahk anat. Kuri+nahk, saatana+nahk, sindri+nahk (kirumissõnad). Ahvi+nahk, kuradi+nahk, tondi+nahk (riidesordid). Naha+kiht, naha+kurd <-kurru>, naha+käärid mitm (maniküürivahend), naha+poor, naha+salv <-salvi>, naha+sügelus, naha+vigastus. Naha+kaup, naha+nuga (nt kingsepal), naha+parkal = naha+parkija parkal, naha+toode, naha+töö, naha+tööline, naha+tööstus, naha+vabrik. Naha+aisting psühh, naha+hooldus, naha+lõige <-l`õike> kunst, naha+parasiit. anat: naha+näsa, naha+pigment. füsiol: naha+hingamine, naha+rasu rasunäärmete eritis, naha+refleks. med: naha+lööve, naha+mädanik, naha+põletik, naha+seentõbi. Nahk+galanterii = nahk+pudu, nahk+jalatsid, nahk+jope, nahk+mööbel, nahk+selg (raamatul), nahk+tald, nahk+tihend. zool: nahk+kilpkonn, nahk+korall (õisloom). Nahka+panek

n`ii. Nii ja naa. Temast räägiti nii head kui ka halba. Temast ei räägitud {nii head kui ka halba} head ega halba. Mul on nii hea meel! Aega on tund või nii (umbes tund), aega on nii tund-poolteist. Peame sinna nii või teisiti pääsema (igal juhul, ükskõik kuidas). Nii kui koitis, asuti teele. Valetab nii et suu suitseb

n`õudmine <12 (ja 10): -mise>. Mul ei ole kellegi vastu v kellelegi mingeid nõudmisi mul ei ole kelleltki midagi nõuda. Nõudmine juristide järele, kauba järele. Nõudmiseni (saadetud) kiri. Nõudmiseni hoius nõudehoius

nägu <18: n`äo, nägu, n`äkku ja n`äosse>. Näost kahvatu. Kurb nägu peas. Manab naeratuse näole v näkku. Pani suitsu näkku argi. Ajas toitu näost sisse argi. Kolm õuna näo peale argi (igaühele). Ühte nägu kaksikud. Kunstnikul on oma nägu ülek (isikupära). Näo ees kiidab, selja taga kirub. Teeb näo, nagu ei kuuleks (teeskleb), teeb halva mängu juures hea näo. Teeb nägusid (grimasse). Ei ole ammu koolis nägu näidanud, (ennast) näole andnud. Tee tööd nii et seda nägu argi (palju). Sõimas mul näo täis, kargas mulle näkku, ütles tõtt näkku. Vaatab ohtudele näkku ülek (ei karda). Nägin teda esimest korda näost näkku. Tüdrukul ei olnud nägu ega tegu (head väljanägemist). Nägudeni argi nägemiseni. Silm+nägu = nägu. Kahva+nägu, kirve+nägu, naeru+nägu, nuku+nägu, varga+nägu. Näo+ilme, näo+joon, näo+jume = näo+värv, näo+kate, näo+krimpsutus, näo+moonutis = näo+vigur argi grimass, lõust, näo+moonutus, näo+nahk, näo+pool <-poole>, näo+kolju anat. Näo+hooldus, näo+puhastus, näo+kreem. Vt ka n`äol

paha <17u: pahu ja pahasid; keskv pahem, üliv kõige pahem ja pahim>. Pahas tujus = paha+tujuline. Paha lõhnaga = paha+lõhnaline halvalõhnaline. Süda läks pahaks, mul on paha (olla). Paha haigus argi suguhaigus. Pahad päevad argi menstruatsioon. Pahimal juhul. Paha aimamata = paha+aimamatult. Läks paha peale, tabati paha pealt. Pahaks läinud = pahaks+läinud salat. Võta heaks või pane pahaks! Pahaks+panev pilk. Pahaks+panu. Meele+paha = paha+meel. Paha+endeline, paha+soovlik

p`eale tulema. Tule peale ‒ buss hakkab minema. Mul tuli hirm peale. Tuli peale, kui naine oli võõra mehega (sattus peale). Peale+tulek

peenike[ne] <12: -kese>. Peenikese kondiga, pihaga; pihast v keskelt peenikene. Sajab peenikest vihma. Peenikest kirja silm ei seleta (kirbukirja). Peenikene proua (noobel). Peenike pere lapsed. Mul ei ole peenikest (raha) tagasi anda (peenraha). Peenike on peos puudus v häda on käes

p`en'n1 <22e: penni, p`enni> mõne riigi rahaühik; ülek väikese väärtusega münt. Laskis automaati kümme penni, kümnepennise mündi, kümnepennise v kümnepennilise. Mul pole pennigi (taskus) mul pole üldse raha. Maksis võla penni pealt, viim(a)se pennini kinni

p`eo <26> pihk (pihu); peotäis linu. Raha on peos, laskis raha peost. Andis peoga komme. Lõi peoga vastu põlve. Peod on rakkus, rakud on peos. Ohjad on peres naise peos ülek peres valitseb naine. Söödab hobust peo pealt, peost. Nüüd oled mul peos (minu võimuses). Tal on peenike peos tal on puudus v häda käes. Silmad (on) peos nutab. Elab peost suhu (vaeselt). Siit paistab talu nagu peo peal(t) (selgesti). Valu on nagu peoga pühitud (kadunud). Peotäis linu, lina+peo. Kanepi+peo

p`iinama <29: piinata, p`iinan>. Meest piinas nälg. Meest piinati näljaga. Mees piinati surnuks. Mis sa sest pillist v seda pilli piinad ülek? Piinav janu, koduigatsus. Mul oli piinavalt kahju. Haavadest piinatud jalad. Vaatas piinatud pilgul v pilguga, piinatult

p`iinl`ik <25: -liku, -l`ikku>. Mul on naabri ees juhtunu pärast piinlik. Piinlik (mõelda, tunnistada), et .. Piinlik silmapilk, olukord. Piinlik puhtus, kord (ülisuur, äärmine). Piinlikult täpne, viisakas

p`istmine <12 (ja 10): -mise>. Mul pole selle looga mingit, vähimatki pistmist. Nahka+pistmine, kinni+pistmine, sisse+pistmine. Pistmis+suised mitm zool (putukatel)

pl`aan' <22e: plaani, pl`aani>. Pean plaani v mul on plaanis kolida, pean kolimis+plaani plaanin, kavatsen kolida. Teeb suuri plaane. Töö+plaan töökava, tuleviku+plaan. Päeva+plaan, tunni+plaan, kalender+plaan. Rongi+plaan, sõidu+plaan, lennu+plaan. Müügi+plaan, tootmis+plaan, finants+plaan. Linna+plaan, asendi+plaan. Esi+plaan, taga+plaan, kesk+plaan, suur+plaan, üld+plaan. Plaani+komitee nõuk. Plaani+kindel, plaani+pärane = plaani+kohane, plaani+väline

plahvatama <27> ka ülek järsult esile purskuma, äkki tekkima. Gaasiballoon plahvatas. Miin, mürsk, pomm plahvatab. Jüri plahvatas vihast. Publiku vaimustus plahvatas aplausiks. Mul plahvatas lõpuks, mis sa tahad (taipasin)

polnud ei olnud. Mul polnud raha

r`apsama <29: rapsata, r`apsan> krapsama, järsku haarama v lööma. Rapsas mul käest kinni. Rapsab tiku põlema

r`ääkimine <12: -mise>. Mul on sinuga rääkimist. Räägi oma rääkimised ära. Kaasa+rääkimine, kõhu+rääkimine, läbi+rääkimine, taga+rääkimine, tõe+rääkimine. Rääkimis+oskus, rääkimis+võime

sarnane <10: -se>. Lapiku pudeli sarnane torn. Pika täiendi puhul ka sarnane millega: Nii näolt kui ka hääle poolest ühe poliitikuga peagu äravahetamiseni sarnane mees. Sarnased, aga mitte samased teooriad. Mul ei ole sarnast, parem sellist v säärast v niisugust mõtetki olnud. Selle+sarnane, tolle+sarnane, mille+sarnane selle-, tolle-, milletaoline

seisu+k`oht. Seisu- ja istekohad. Olen seisukohal, et .. arvan, et .. Mis seisukoha sa selles asjas võtad? Mul on ses asjas v selle asja kohta oma seisukoht. Ei oska kuuldu suhtes seisukohta võtta. Kui vaadata asja seltsi juhatuse seisukohast v seisukohalt, siis .. Lähte+seisukoht, põhi+seisukoht

s`elgelt <keskv s`elgemalt, üliv kõige s`elgemalt ja s`elgeimalt>. Mul on selgelt meeles, et .. Räägi selgemalt! Sõna+selgelt

s`elgus <11 ja 9: -e>. Piirjoonte selgus. Pealtnägijate seletused tõid loosse selgust. Jõudsime v saime selgusele, mis oli juhtunud. Sain asjas v asja kohta selgust, mul on asjast v asja kohta selgus käes. Eba+selgus

s`el'l <22e: selli, s`elli>. Meistrid, sellid ja õpipoisid. Oled mul üks nutikas sell hellitl. Sepa+sell, rätsepa+sell, kingsepa+sell, pagari+sell, poe+sell = kauba+sell. Reisi+sell = ränd+sell aj. Selli+aastad, selli+paberid, selli+töö

s`en't1 <22e: sen'di, s`en'ti> (rahaühik). Sai vilja müügist ilusa sendi (head raha). Mul ei ole (punast v sinist) sentigi taskus. Su lubadused ei maksa sentigi (ei ole midagi väärt). Vanamehel on sent surmaga v surmale võlgu ülek vanamees on vana ja vilets. Sent+haaval

setu <5: s`etme, setut, s`etmesse> nii mitu, nii palju. Mitu suud, setu sõna. Setu v setu+sama mul rõõmu oligi (niipaljuke). Mitu-setu, mitmed-setmed

sihik <2: -u>. Võtab vastase sihikule (kirbule), hoiab sihikul. Mul on uus töökoht sihikul ülek (välja vaadatud). sõj: optiline sihik, diopter+sihik, laser+sihik

s`iiber <2e: s`iibri, s`iibrit> (lõõrides, torustikus); (põetusriist). Mul on õppimisest siiber argi õppimine on mind ära tüüdanud. Ahju+siiber. tehn: auru+siiber, jaotus+siiber; siibri+leht

sita+maitse argi. Mul on sellest jamamisest sitamaitse suus (olen väga tüdinenud)

sobima <27>. Mari sobib õpetajaks. Mul ei sobi keelduda (ei sünni). Kübar sobib mantliga (kokku) (passib kokku). Prillid sobivad sulle (on näo järgi). Me sobime omavahel. Kas sobib, et tulete homme meile?, parem Kas te saate homme meile tulla?. Vt ka `ühte sobima

s`oe omds, nimis <24e: sooja, s`ooja; s`ooje ja s`oojasid; keskv soojem ja argi s`oem, üliv kõige soojem ja argi kõige s`oem>. Ilm on soe, läheb soojaks. Käies hakkab soojem v soem. Soe toit. Soe süda. Peast soe argi põrunud. Teeb sooja peaga lollusi (purjuspäi). Sokutas enda sooja koha peale ülek (mugavale tasuvale töökohale). Linnud lendavad soojale maale (lõunasse, lõunamaale). Kümme kraadi sooja = kümme sooja+kraadi kümme plusskraadi. Supp on soojas, pane supp sooja. Vorstid läksid soojaga hapuks. Jooksis ühe soojaga koju (ühe hooga). Mul ei ole sest sooja ega külma see ei lähe mulle korda. Lüpsi+soe, tapa+soe, toa+soe, käe+soe, une+soe; püsi+soe. Sooja+aisting psühh, sooja+laine meteo, sooja+tarve, sooja+tunne, sooja+tarbija, sooja+tootja, sooja+tootmine. Sooja+südameline, sooja+vereline, sooja+võitu

sõna+saba. Hakkas v haaras v võttis mul sõnasabast kinni võttis v püüdis mind sõnast. Sai sõnasabast kinni sai sõnal sabast kinni

tangid mitm <22e: t`angide, t`ange ja t`angisid; seisundivorm t`angis>. Pingutab nii et hambad tangis. Haaras mul käest nagu tangidega kinni (kõvasti). Kruus+tangid, lapik+tangid, lõike+tangid, näpits+tangid, räsamis+tangid; augu+tangid = mulgu+tangid, sälgu+tangid; loki+tangid, naela+tangid, pähkli+tangid, toru+tangid. med: sünnitus+tangid; tang+sünnitus, üldkeeles ka tangi+sünnitus. Tangi+haru, tangi+lokid

tegemine <12: -mise>. Kõigil oli palju tegemist. Mul ei ole temaga mingit tegemist, ma ei taha temaga tegemist teha (suhelda, läbi käia). Selgeks, teatavaks tegemine = selgeks+tegemine, teatavaks+tegemine. Lahti+tegemine, tasa+tegemine, ümber+tegemine; kauba+tegemine, popi+tegemine, söögi+tegemine, teatri+tegemine, vahe+tegemine; mittemidagi+tegemine

te`ooria <1>. Teooria ja praktika. Mul on juhtunu kohta oma teooria (seletus). Füüsika+teooria, majandus+teooria, mängu+teooria, tekke+teooria; elektron+teooria, molekuli+teooria, pärilikkus+teooria, tunnetus+teooria; meta+teooria, üld+teooria, väär+teooria. Teooria+kursus

tunne <6: t`unde, tunnet> ka psühh emotsionaalne aisting, nt valu-, kuuma-, nälja-, janutunne (üldkeeles ranget eristust sõnade tunne ja tundmus vahel ei ole). Mul on tunne, et .. Tegutses tunde järgi. Noormehe tunded neiu vastu. Enese+tunne, kaas+tunne, kohuse+tunne, mõõdu+tunne, peremehe+tunne, rahvus+tunne, rõhumis+tunne, rütmi+tunne, takti+tunne. Tunde+avaldus, tunde+elamus, tunde+elu hingeelu, tunde+ilm = tunde+maailm sisemaailm, tunde+laad <-laadi>, tunde+liigutus, tunde+luule, tunde+meel, tunde+paisutus = tunde+palang = tunde+puhang = tunde+tulv, tunde+toon, tunde+varjund, tunde+väljendus. Tunde+rikas, tunde+soe, tunde+sügav, tunde+värske. anat: tunde+elund, tunde+närv, tunde+rakk <-raku>. ped: tunde+hälvik, tunde+kasvatus

turi <24e: turja, t`urja; t`urje ja t`urjasid>. Võttis seljakoti turjalt. Paat tõusis laine turjale (harjale). Sai siraka üle turja. Aastaid koguneb turjale ülek. Veeretab tööd teiste turjale, laseb teiste turjal v turja peal liugu ülek (elab teiste vaevast). Istub mul turja peal, turjal ülek (on tüliks, tüütab). Mehed hakkasid, kargasid üksteise(le) turja (kallale), on üksteise(l) turjas (kinni). Tõstis kassipoja turja pidi v turja+pidi üles. Härja+turi ülek. Turja+tükk (looma lihakehal). Turi+seis sport

tõsi <15: t`õe, t`õtt>. Jumala tõsi = jumala+tõsi, päris tõsi, sula+tõsi. Räägib tõtt. Kuuldus vastas tõele, osutus tõeks. Jutus ei olnud teragi tõtt, ei olnud tõe+teragi. (See) on tõsi, et .., tõsi ta on, et .. Tõsi mis tõsi, ta on tubli. Tõsi küll, oleks saanud veel paremini. Kas ta tõega tuleb (tõesti)? Mul oli minekuga tõsi taga. Tõsi tõeks ja nali naljaks. Tõsi+asi tõik, fakt, tõsi+olud tegelikud olud. Vt ka tõde

tänini tänaseni, tänapäevani, senini, siiamaani. Tänini polnud mul sellest aimugi

uni <20: une, `und, `unne ja unesse>. Kerge, põgus uni = linnu+uni; ülek: une+viirastus = une+kirme. Uni tuleb peale, silma. Uni võttis lapse oma hõlma ülek. Uni läheb ära, mul pole und. Nägi halba und (unenägu). Liigub nagu unes. Magab igavest und = surma+und euf on surnud. Letargiline uni = tard+uni letargia. Hüpnootiline uni = hüpnoos+uni. Hommikune uni = hommiku+uni. Talve+uni, koidu+uni, pool+uni, vägimehe+uni. Une+aeg, une+eelne, une+häire med, une+laul, une+maa ülek = uni, une+mask (silmakate), une+puudus unetus, une+rahu, une+segane, une+soe, une+tarve, une+vaev. bot: uni+magun, uni+ohakas

unuma <27>, ununema <27>. Heategu ei unune. Võlg unu(ne)s mul ära

vaja tarvis. Mul on, läheb sind vaja. Meil on vaja minna me peame minema. Tehke nagu vaja v Tehke, nagu vaja. Õpinguteks vaja minev = vaja+minev summa

villand (tüdimuseni) küllalt. Mul on tööst villand. Mehel sai villand naise tahtmist teha

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur