|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit
järele j`ääma alles jääma; lakkama; maha jääma. Majast jäid järele varemed. Tuisk jäi järele (vaibus). Kell jääb päevas 10 minutit järele. Järele jäänud = järele+jäänud raha
kaheksa+t`eist[+kümmend] [pikemates vormides sageli -t´eist-] <1 + 5: kaheksa+t`eist(+k`ümne), kaheksat+t`eist(+kümmend) ja kaheksat+t`eist+kümmet, kaheksa+t`eist+k`ümnesse>. Kolmsada kaheksateist. Kaheksateist(kümmend) meetrit. Kell on kaheksateist ja kakskümmend minutit, kaheksateist kakskümmend. Kaheksateist meetrit pikk. Neiu sai kaheksateist. Kaheksateist+aastane = kaheksateistkümne+aastane
karistus+`aeg jur, sport. Sai enne karistusaja lõppu amnestia. Hokimängija sai kaks minutit karistusaega
k`ell <22i: kella, k`ella>. Kell jäi seisma, käib ette, jääb taha, on ees, on järel. Kell on pool kolm. Kell on viis minutit seitse läbi, viis minutit kaheksa peal. Kellad löökpill kellaheli matkimiseks. Lööb kella helistab kellasid; ülek kuulutab midagi kõigile. Asi läks, sattus, pandi, seoti suure kella külge ülek asi sai laialt teatavaks. Kell kukub ülek millekski ette nähtud aeg saab täis. Ta on iga kell nõus minema argi (alati, igal juhul). Tühi nagu kell täiesti tühi. Lehma+kell, kiriku+kell, kooli+kell, jalgratta+kell, ukse+kell. Kapp+kell, käe+kell, päikese+kell, kvarts+kell, käo+kell. bot: kure+kell, karu+kell. Kella+aeg, kella+helin. Kella+kara = kella+kõra, kella+nöör. Kella+mehhanism, kella+kivi, kella+vedru, kella+pendel, kella+pomm, kella+nupp, kella+kett uurikett, kella+kapp <-kapi> (seinakellal), kella+kapsel (taskukellal), kella+kägu (käokellal). Kella+tasku (pükstel). Kella+lööja, kella+mees (amet kirikus), kella+torn
kuni. Jooksis (seni), kuni väsis. Kuni kaks kaklesid, haaras kolmas kondi. Töötasime (kuni) kella viieni. Jalutasin (kuni) maanteeni. Mul kulub viis kuni kümme minutit. {Kuni 1940. aastani} → enne 1940. aastat ilmunud raamatud. Raha tuleb ära maksta {kuni 10. septembrini} → enne 10. septembrit v hiljemalt 10. septembril v hiljemalt 10. septembriks. Ehitus läheb maksma kuni 3 miljonit dollarit, parem ligi v peaaegu 3 miljonit dollarit v natuke alla 3 miljoni dollari. Autosse mahub kuni kuus inimest, parem autosse mahub kõige rohkem kuus inimest v autosse ei mahu üle kuue inimese
k`uus <14: kuue, k`uut, k`uude (ja kuuesse); kuute, k`uusi>. Kuus seitsmendikku. Kolmkümmend kuus. Kuus tuhat. Kell saab, on kuus, pool kuus. Ärkas enne (kella) kuut, (kella) kuue ajal. Kuus meetrit, pliiatsit. Aega läks viis-kuus minutit, minutit kuus. Kandis kuued kingad katki. Laud on kaetud kuuele. Lehekülg kuus kuues lehekülg. Ärtu kuus. Kuue+kandiline, kuue+klassiline, kuue+liikmeline, kuue+realine, kuue+tahuline, kuue+silindriline mootor tehn. Kuue+jalaline värss, vrd kuue+jalgne putukas. Kuue+tunniline = kuue+tunnine. Kuue+aastane, kuue+meetrine, kuue+päevane, kuue+tolline. Kuue+päeva+koht aj (talu). Kuus+tahukas mat
kümme <5: k`ümne, kümmet>. Kümme tuhat. Kakssada kümme. Kümme meetrit, meest. Aega on kümme-viisteist minutit. Laud kaeti kümnele. Lehekülg kümme kümnes lehekülg. Kell kümme. Ruutu kümme. Lask tabas kümnesse (läks täppi). Jõuab kuuendasse (aasta+)kümnesse (kümnendisse). Asja on kümmet kanti arutatud (palju, igast küljest). Kajakaid tuli kümnete kaupa (väga palju). Kümme+päevak dekaad, kümme+aastak, kümme+tahukas mat dekaeeder. Kümne+aastane, kümne+päevane, kümne+minutiline = kümne+minutine. Kümne+köiteline, kümne+leheküljeline, kümne+liikmeline, kümne+meheline, kümne+tahuline mat. Kümne+kilone, kümne+liitrine, kümne+meetrine, kümne+naelane, kümne+puudane
läbi ei soovita tähenduses: tõttu, kaudu, teel, abil, varal, mööda, üle. Läheb läbi vee. Piilub läbi lukuaugu. Külm tungib läbi riiete. Hingab läbi suu, parem suu kaudu. Sõidab Vilniusse läbi Riia, parem Riia kaudu. Läbi raskuste tähtede poole. Kuuleb läbi une samme. Istub päev v päeva läbi kodus. Treenib aasta läbi (aasta ringi). Pääses {läbi juhuse} → juhuse tõttu, tänu juhusele, juhuse läbi. Asjaajamine käib {läbi direktori} → direktori kaudu. Esitage taotlus {läbi interneti} → internetis v Internetis, interneti v Interneti kaudu. Teostab end {läbi luule} → luule kaudu, luules. Selgitab oma teooriat {läbi näidete} → näidete abil v varal. Läbi arutama, kriipsutama, kuluma, külmuma, mõtlema, peksma, roostetama, suruma, sõimama, torkama, ulatuma, uurima, valgustama. Raamat on läbi loetud, vrd läbi loetud = läbi+loetud raamat. Raha, puhkus on läbi. Kell on viis minutit kolm läbi (nelja peal). On omadega päris läbi on väsinud, haigusest kurnatud vms. Keskelt+läbi keskmiselt; üldiselt. Läbi ja läbi, läbi ja lõhki läbinisti, täiesti. Läbi+aastane aastaringne, läbi+kriipsutus, läbi+mõtlematus, läbi+müük, läbi+paistmatu, läbi+sõelumine, läbi+sõitja, läbi+sõitmine, läbi+torge, läbi+töötamine. Läbi+ läbinisti: läbi+märg, läbi+küps. Läbi+ täis-: läbi+linane, läbi+villane. Vt ka läbi ajama, läbi j`ooksma, läbi k`asvama, läbi k`ukkuma, läbi k`äima, läbi l`askma, läbi l`õikama, läbi l`ööma, läbi minema, läbi m`urdma, läbi nägema, läbi `ot'sima, läbi p`aistma, läbi põlema, läbi s`aama, läbi t`ungima, läbi v`aatama, läbi v`iima, läbi v`õtma
minut <2e: -i> ajaühik; hetk, viiv; mat kaare v nurga mõõtühik. Tunnis on 60 minutit. Jõudsin viimasel minutil. Juhataja peaks iga minut tulema (kohe). Oota üks minut oota natuke. Kraadis on 60 minutit. Algus+minut, lõpu+minut, mängu+minut, oote+minut. Kaare+minut, nurga+minut. geogr: laius+minut, pikkus+minut. Minuti+osuti, minuti+loendur. Minuti+liha hakklihakaste
p`eal. Laua peal. Oma käe peal iseseisvalt. Jalutame linna peal (linnas). Mere peal on torm (merel). Töötab kõrge koha peal (kõrgel ametikohal). On vee ja leiva peal. Kell on viis minutit kolme peal (viis minutit kaks läbi). Olin just mineku v minemise peal, kui .. (minemas). On käima peal on rase. Olen temaga sina peal. Mees on viiekümne peal (viiekümnene). Autol on koorem peal. Kiirus on peal. Hoia poisil silm peal. Koha+peal, vahe+peal. Peal+olek. Vt ka p`eale, p`ealt, p`eal k`äima
p`eatuma <27>. Buss peatus Märjamaal viis minutit, viieks minutiks. Pärnus käies peatun sugulaste pool. Sellel küsimusel pole mõtet pikemalt peatuda seda küsimust pole mõtet pikemalt käsitleda
p`uuduma <27>. Absoluutne tõde puudub absoluutset tõde ei ole. Puudub koolist põhjusega, mõjuvatel põhjustel, haiguse tõttu. Kolm minutit puudub neljast. See veel puudub v puuduks, et .. Puuduja
pärast2. Pärast lõunat. Viis minutit pärast kuut viis minutit kuus läbi. Pärast töö lõpetamist. Hakka ees minema, tulen pärast järele (hiljem). Eks pärast näe (edaspidi). Enne töö ja pärast lõbu (seejärel). Asjaolusid uuritakse hoolikalt, {pärast mida} → misjärel süüdlasi karistatakse
taga. Veab kelku taga (järel). Koeral on saba taga. On töödega naabrist taga. Kell on kaks minutit taga. Minekuga on kiire taga. Sunnib, kihutab, ässitab teisi taga v tagant. Taga külmemaks läheb (järjest, üha külmemaks). Taga paremaks v targemaks ikka järjest halvemaks v hullemaks, see veel puudus. Istub laua, rooli, näputöö, luku taga. Kelle või mille taga asi seisab? Kes on selle mõtte taga? Üks gramm ees või taga (rohkem või vähem, siia või sinna). Asja ees, teist taga põhjuseta. (Kedagi, midagi) taga kahetsema, nutma, nõudma. Taga+kahetsemine, taga+nutmine, taga+nõudmine. Tagumine, taga(pool) asetsev: taga+aed, taga+iste <-`istme>, taga+jalg, taga+ratas, taga+rida, taga+sein, taga+tasku, taga+tiib (putukal, lennukil), taga+trepp, taga+õu, taga+äär, taga+vokaal keel. Tagaosa: taga+aju anat, taga+lava (teatris). zool: taga+jäse, taga+vööde vaagnavööde. sport: taga+laud (korvpallis), taga+liin (jalgpallis). Vt ka taga ajama, taga h`oidma, taga k`iusama, taga `ot'sima, taga r`ääkima; tagant, taha
üheksa <1>. Üheksa ja pool. Üheksa kümnendikku. Üheksa tuhat üheksa+sada üheksa+kümmend üheksa. Kell saab, on pool üheksa. Viis minutit üheksa läbi viis minutit kümne peal. Tuli kohale enne (kella) üheksat, (kella) üheksa ajal. Pood on lahti (kella) üheksast üheksani. Üheksa meetrit, õuna. Laud on kaetud üheksale. Lehekülg (number) üheksa üheksas lehekülg. Käib poti üheksaga
üheksa+t`eist[+kümmend] [pikemates vormides sageli -t´eist-] <1 + 5: üheksa+t`eist(+k`ümne), üheksat+t`eist(+kümmend) ja üheksat+t`eist+kümmet, üheksa+t`eist+k`ümnesse>. Kakssada üheksateist. Üheksateist(kümmend) sajandikku. Kell on üheksateist ja kolmkümmend minutit, üheksateist kolmkümmend. Üheksateist meetrit pikk, kõrge. Noormees sai üheksateist. Üheksateist+aastane = üheksateistkümne+aastane
üle. Üle tee, jõe. Tuntud üle kogu maa. Üle Atlandi lend. Sõitis {üle Riia} → Riia kaudu Vilniusse. 300 m üle merepinna. Üle küla tüdruk. Üle hulga aja. Üle saja aasta vana, üle saja-aastane. Kohti on üle sajale inimesele. Kell on viis minutit {üle seitsme} → seitse läbi, kaheksa peal. Üle keskmise andekas. Üle jõu käiv töö. Käisin tööl üle päeva v üle+päeviti. Ema kummardub lapse üle. Järelevalve seaduste täitmise üle. Kurtis tervise üle. Olen kingituse üle rõõmus. Vihm on üle (möödas). Üks taldrik jääb üle (on ülearu). Pingutab, koormab end tööga üle. Küsis üle kordas küsimust. Üle+karjumine, üle+minemine, üle+tulek, üle+vise. Üle kullatud = üle+kullatud ehe (kullatud). Üle+ uuesti: üle+joonistamine, üle+valgendamine. Üle+ kogu-: üle+baltiline, üle+venemaaline. Üle+ liig-, vastand ala-, vaeg-: üle+kütmine, üle+tarbimine, üle+valmimine, üle+pingutus, üle+kulutus, üle+kulu, üle+püük, üle+raie <-r`aie>, üle+hindama. Vt ka üle+aisa l`ööma, üle `andma, üle `astuma, üle elama, üle j`ooksma, üle k`andma, üle k`asvama, üle k`eema, üle k`oormama, üle k`uulama, üle kuumenema, üle k`äima, üle lugema, üle l`ööma, üle p`akkuma, üle s`aama, üle s`oolama, üle t`oitma, üle t`õmbama, üle t`öötama, üle ujutama, üle vedama, üle v`iima, üle v`oolama, üle v`õtma; üle+h`indama, üle+ilmastama, üle+ilmastuma, üle+küllastama, üle+küllastuma, üle+oletsema, üle+rahvastama
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|