|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit
amput`eerima <28: -t`eerida, -teerin> kehaliiget ära lõikama. Mehe jalg amputeeriti, mehel amputeeriti jalg
asima <27> murdes kahmama, rabama. Asis vilja, koti sülle. Asis mehel rinnust kinni
hari2 <24u: harja, h`arja; h`arju ja h`arjasid> tipmine, kõrgeim osa; haripunkt; linnuhari. Hakkas v kargas poisile harja (sisseü) ülek riidles poisiga, nahutas poissi. Naise nurin ajas mehel harja punaseks ülek (vihastas meest). Ühte harja ühte kasvu. Mäe+hari, laine+hari, hange+hari, katuse+hari. Kuke+hari ka bot. Suve+hari, tali+hari. Hari+aste <-`astme> kõrgeim aste. Katusel: harja+kivi, harja+pärlin, harja+laud
h`ing2 <22i: hinge, h`inge; seisundivorm h`inges ja hinges>. Tolm matab hinge. Hais lõi, pani, võttis, mattis hinge kinni. Pidasin, hoidsin hinge kinni. Õlu on ankrus hinge all (õhutihedalt kinni). Pani kolm kannu õlut, kausitäie suppi hinge alla (jõi v sõi ära). Mehel on veel hing sees, mees on veel hinges (elus). Haige heitis hinge (suri). Jäta mu hing rahule! Sõnad läksid hinge. Hinge põhjas uskusin, et .. (südame põhjas). Kahetsen hinge põhjani (südamest). See patt on minu hingel, hinge peal. Räägib kõik viimseni hingelt, hinge pealt, hinge tagant ära. Tal pole sentigi hinge taga. Püüdsin ihust ja hingest, ihust-hingest (kõigest väest). Inim+hing, mees+hing, nais+hing. Orja+hing. Kaunis+hing (eluvõõras) esteeditseja. Hinge+sugulane = sugulas+hing. Hinge+ahastus, hinge+hoole, hinge+aur, hinge+õhk, hinge+elu, hinge+jõud, hinge+lähedane, hinge+rahu, hinge+valu, hinge+soojus, hinge+suurus, hinge+teadus psühholoogia
k`eel <13: keele, k`eelt>. Hammustas keelde. Mehel on mitu keelt suus = mees oskab, valdab, räägib mitut keelt. Räägib inglise keeles = inglise keeli. Väleda, nobeda, terava, kurja keelega inimene. Kurjad keeled räägivad, et .. ülek (käivad jutud). ülek kõneraskuste kohta: keel on sõlmes; keel ei kuula sõna; keel ei paindu seda ütlema; hirm nöörib keele kinni; keel on pehme (joobnul). ülek lobisemise kohta: talitse, taltsuta oma keelt; hoia, pea keel hammaste taga; peksab, lõksutab keelt; teritab sõbra kallal keelt (nöögib). Kannab ülemusele kaaslaste peale keelt (kaebab). Vaidlejad ei leidnud ühist keelt. Toit viib keele alla ülek (on väga maitsev). Keel on kuiv v kuivab on janu, kastab keelt joob. Jookseb ringi, keel vesti peal v vestil ülek (väsinult, lõõtsutades). Ajab keelt kõrva argi, ülek lööb külge, teeb lähenemiskatseid; meelitab, üritab pehmeks rääkida. Loomulik keel, tehis+keel. Ema+keel, võõr+keel, sugulas+keel. Kirja+keel, murde+keel, luule+keel, oskus+keel. Kultuur+keel, rahvus+keel, riigi+keel. Mustlas+keel. Pudi+keel. Lähte+keel, tulem+keel. Formaal+keel, programmeerimis+keel = programmi+keel. Viipe+keel, sala+keel. ülek: hinge+keel, tunde+keel. Libe+keel meelitaja, lipitseja. Pilli+keel, reketi+keel. Tule+keeled tuleleegid. bot taimenimetustes: peni+keel, ussi+keel, õõs+keel. Keele+anne, keele+barjäär, keele+juhis = keele+reegel, keele+kasutus = keele+pruuk = keele+tarvitus, keele+oskus, keele+pädevus, keele+tunne = keele+vaist. Keele+mees, keele+tark, keele+teadlane. Keele+praktika, keele+tund, keele+õpetus, keele+õpik. Keele+arendus, keele+filosoofia, keele+geograafia, keele+poliitika, keele+statistika, keele+seadus. Keele+ala, keele+piir, keele+rühm. anat: keele+juur, keele+luu, keele+selg, keele+tipp. eh: keel+sarrus, keel+betoon keelsarrusega betoon, keel+tapp <-tapi>. Keel+uss zool (parasiit). Keelte+oskus, keelte+kool <-kooli>, keelte+hoidik muus (viiulil, kitarril)
k`il'k <22e: kil'gi, k`il'ki> toakilk; ülek: alkoholiuim; kiusav kinnismõte. Kilk kriiksub ahju all. Mehel on väike kilk peas. Pani sõbrale kilgi pähe. zool: toa+kilk, meri+kilk
k`uppel <2e: k`upli, k`uplit>. Klaasist kuppel = klaas+kuppel. Otepää kuplid. Mehel on midagi ka kupli all v kuplis argi (on mõistust peas). Kuppel kumiseb argi. Lambi+kuppel, juustu+kuppel, taeva+kuppel. Kuppel+ahi tehn, kuppel+haud arheol, kuppel+katus eh, kuppel+maastik geogr, kuppel+telk
k`uulsus <11 ja 9: -e>. Noore kirjaniku kuulsus kasvab, vrd tema kirjaniku+kuulsus kasvab. Mehel on veidriku kuulsus (maine). Halva kuulsusega kõrts. Filmis mängib kaasa mitu kuulsust. Maailma+kuulsus. Jooksu+kuulsus, vaimu+kuulsus. Kuulsus+rikas
l`eht+saba ülek. Üks lehtsaba on mehe(l) pea segi ajanud
linnuke[ne] <12: -kese> ka: märk ∨. Koosolek peeti linnukese pärast, et linnukest kirja saada. Ta on linnukesega, tal on linnuke(ne) peas (veidriku kohta). Mehel oli seiklusi linnukestega (kahtlaste naistega)
l`õhn <22u: lõhna, l`õhna>. Värske värvi lõhn lööb ninna. Mehel on lõhnad = alkoholi+lõhnad juures. Lille+lõhn, kohvi+lõhn, kõrbe+lõhn, kopitus+lõhn, kõrval+lõhn. Lõhna+aine, lõhna+küünal, lõhna+seep, lõhna+sool <-soola>, lõhna+vesi. Lõhna+õpetus odoroloogia. Lõhn+hein bot, lõhn+ravi aroomteraapia
m`ees <13: mehe, m`eest, mehesse; meeste, mehi, meestesse ja mehisse>. Kust(poolt) mehi olete? Mari läks noorelt mehele, on ammu mehel. Nagu üks mees kõik korraga, ühel meelel. Kogu varandus on mehele pandud ülek (läbi). Ole meheks aitäh! Peig+mees, poiss+mees, naise+mees = abielu+mees, lesk+mees. Ameti+mees, aida+mees, esi+mees, kala+mees, kaup+mees, koja+mees, pere+mees, põllu+mees. Vikati+mees ka ülek surm. Asja+mees, au+mees, elu+mees, härras+mees, mustakuue+mees ülek. Käli+mees, väi+mees väi. Lööma+mees, saama+mees. Noor+mees, vana+mees, suur+mees, väike+mees, täitsa+mees. Mehe+hakatis, mehe+juurikas, mehe+kolakas, mehe+mürakas, mehe+näss, mehe+volask. Mehe+jõud. Mehe+jämedune, mehe+kõrgune, mehe+pikkune, mehe+vääriline = mehe+väärne. Meeste+jalatsid, meeste+pesu, meeste+mantel, meeste+saun, meeste+töö, meeste+vaheline, meeste+vihkaja. Mees+isik, mees+kodanik, mees+laulja, mees+õpetaja, mees+pere; sport: mees+paarismäng, mees+üksikmäng. Vrd mees+juuksur mees juuksurina ja meeste+juuksur. Mehele+panek, mehele+saamine
m`ärk <22e: märgi, m`ärki>. Igal kursuslasel on märk rinnas. Mehel on juuda märk küljes ülek (reeturi maine). Lasevad püstoliga, püstolist märki. Kuul tabas märki, läks märgist mööda. ülek: vastus läks märki (oli õige), läks märgist mööda (oli väär). Pani vaikimise märgiks sõrme suule. Pani märgi maha argi, ülek tegi tähelepanuväärse teo. Kõik märgid v tunde+märgid näitavad, et .. Au+märk, hoiatus+märk, hüüu+märk, kauba+märk, keelu+märk, küsi+märk, leppe+märk = ting+märk, liiklus+märk, mere+märk, miinus+märk, nime+märk, noodi+märk, numbri+märk (nt autol), pere+märk, pluss+märk, raha+märk, rinna+märk, siht+märk, sodiaagi+märk, sünni+märk, tunde+märk = tunnus+märk, vesi+märk, võrdus+märk. Märgi+kogu = märgi+kollektsioon, märgi+koguja, märgi+kogumine, märgi+süsteem. Märki+vise
n`eel <22e: neelu, n`eelu> anat seedekulgla ja hingamisteede algusosa; bot (õie osa); kal pujus; ülek suure õõnsuse suu. Koopa neel. Mehel käisid neelud viina järele, käisid viina+neelud mehel oli viinaisu. anat: neelu+ahendaja, neelu+mandel, neelu+põimik, neelu+võlv, neelu+õõs. med: neelu+kramp, neelu+põletik. Neelu+häälik
oper`eerima <28: -r`eerida, -reerin> operatsiooni tegema; midagi kasutades tegutsema; ei soovita tähenduses: käitama, käigus hoidma. Meest opereeriti, mehel opereeriti vasakut jalga, opereeriti pimesool. Opereerib arvudega, andmetega. {Opereerib} → käitab Aegna laevaliini
p`eal k`äima aeg-ajalt esinema. Mehel käivad krambid peal
pidu2 <17: pidu, pidu> pidamine, püsi(mine), olemine. Mehel ei olnud külas pikka pidu. Mis nendega ikka pikka pidu pidada (aega viita, pikalt tegelda). Hoole+pidu, ülal+pidu
s`akk <22e: saki, s`akki; seisundivorm s`akkis> ka info vahekaardi v töövihiku lehe väljaulatuv osa. Kuningakrooni, torni sakid. Mehel on väike sakk sees mees on veidi vintis. Jäi sakki, on õllest, viinast sakkis. Sakkis mees, pea. Sakk+pael sakiline pael
s`app1 <22e: sapi, s`appi> füsiol maksarakkude nõre. Hinge kogunenud sapp ülek (tigedus, kibedus, vimm). Mehel keeb sapp üle ülek mees on vihane. Sapp+kibe <-kibeda>, sapp+mõru, sapp+kollane = kibe, mõru, kollane nagu sapp. Sapp+hape füsiol, keem (sapis). Sapi+pigment füsiol, sapi+teed anat (sapi juhtimiseks peensoolde). bot: maa+sapp (rohttaim); sapi+puravik
s`os's <22e: sossi, s`ossi; seisundivorm s`ossis>. Tüdruk on hakkaja, aga poiss on soss (saamatu). Mehel on soss väljas mees on omadega läbi. Asi läks sossi (untsu, lörri), asi on sossis. Liiva+soss = soss kehv liivamaatükk. Soss+sepp vusserdaja
suitsu+neelud, suitsu+n`äl'g. Mehel käivad suitsuneelud, mees on suitsunäljas mehel on suitsuisu
s`ul'g <22i: sule, s`ul'ge>. Ajab sulgi, on sulil sulgib v sulib. Ehib end võõraste sulgedega ülek uhkeldab teiste tehtuga. Mees sai sule sappa, mehele pandi v pisteti v torgati sulg sappa ülek mees vallandati, löödi minema; mehel on sulg sabas. Kirjaniku sulest ilmub iga aasta romaan. Linnu+suled: hane+suled, kana+suled, paabulinnu+suled; katte+suled, hoo+suled = tiiva+suled, tüür+suled = saba+suled, udu+suled. Ka ülek: laulu+suled, veri+suled. Kirjutus+sulg: joon+sulg, redis+sulg. Sule+joonistus, sule+krabin, sule+tõmme. Sule+nääps (nahas), sule+tüügas, sule+putk, sule+rood <-r`oo>, sule+laba, sule+ebe, sule+ude, sule+tutt. Sule+padi, sule+tekk, oskuskeeles täpsemad sulg+padi, sulg+tekk. Sulg+kaunistus, sulg+kübar, sulg+ujuk (õngekorgiks). Linnul: sulg+krae, sulg+kõrv. Sulg+kerge, sulg+pehme = kerge, pehme kui sulg. Sulg+nelk bot (ilutaim)
t`ong <22e: tongi, t`ongi> pistong. Tongi+püss, tongi+püstol (mänguasjad; endisaja relvad). Mehel on tong peas mees on tongis, purjus
t`oss1 <22e: tossu, t`ossu> aur, suits; hais; argi võhm, jaks, hing. Mootor ajas tossu (välja). Mehel on toss väljas argi mees on surnud v üliväsinud. Bensiini+toss, kõrbe+toss. Ämma+toss argi vana murumuna. Tossu+pilv
vere+s`üü. Mehel lasub veresüü mees on kellegi tapnud
veri <20: vere, v`erd, v`erre ja veresse>. Nina v ninast jookseb verd. Saabas hõõrus kanna verele. Lahingus valatud veri. Saksa ja poola verd kunstnik (päritoluga). Poisis on ränduri verd (kalduvusi). Higi ja verega ränga tööga. Muusika on tal veres v lihas ja veres, on verre kasvanud (igiomane). Läks verest välja v ära heitus, lõi araks v hirmu täis. Tüdrukul kadus veri näost tüdruk kahvatas. Tüdrukul tõusis v lõi veri näkku tüdruk punastas. Mehel tõusis v lõi veri pähe mees vihastas v ärritus. Doonori+veri, konserv+veri. ülek: sini+veri, südame+veri. Puhast+verd, valget+verd, võõrast+verd. Vere+andja = vere+doonor, vere+arst hematoloog, vere+kaan kaan, vere+kaotus, vere+klomp = vere+kämp, vere+loik, vere+oja, vere+pais med, vet, vere+piisk, vere+plekk. Vere+küllane = vere+rohke = vere+rikas verekas. Vere+kusemine (üldkeeles) = veri+kusesus med, vet hematuuria, vere+köhimine (üldkeeles) = veri+köha med, vet. Vere+segune röga. füsiol: vere+hüüve, vere+lible, vere+liistak trombotsüüt. zool: vere+nugiline = vere+parasiit. Veri+käkk, veri+leib, veri+vorst. Veri+ väga: veri+noor, veri+toores, veri+vaene. Veri+puu bot, veri+vihm meteo (imevihm). med: veri+ravi, veri+rind, veri+roe, veri+röga, veri+vill <-villi>
vesi <15: v`ee, v`ett, v`ette (ja v`eesse); vete, vesi>. Hüppas vette. Keerasin kraanist vee jooksma. Vees lahustuv aine. Mees käib kala+vetel, teab häid kala+vesi. Ei püsi vee peal ka ülek ei tule toime. Härdus võttis silmad veele v silmist vee välja. Emal läks vesi lahti ülek ema hakkas nutma. Nagu tuli ja vesi täielikud vastandid. Mehel on vesi ja vile peal mees peab kõvasti tööd tegema, saab kõva mahvi. Viskab v laseb vett euf urineerib (mehe kohta). Lootus läks vett vedama ülek (nurjus). Võrdlustes: vesi+hall <-halli>, vesi+selge, vesi+vedel <-vedela> = hall, selge, vedel kui vesi. Raske vesi keem. Allika+vesi, hundijala+vesi ülek = tuli+vesi ülek viin, heit+vesi, joogi+vesi, keedu+vesi, kraani+vesi, loputus+vesi, lõhna+vesi, mere+vesi, mineraal+vesi, näo+vesi, pinna+vesi, põhja+vesi, reo+vesi, sademe+vesi = saju+vesi, sool+vesi, tulva+vesi, vihma+vesi. Vee+arve, vee+aur, vee+juhe <-j`uhtme>, vee+kahjustus, vee+kell (endisajal), vee+keskkond, vee+lind, vee+loom <-looma>, vee+mahuti, vee+pidu, vee+piisk, vee+renn, vee+sisaldus, vee+soon, vee+sõiduk, vee+taim, vee+tilk, vee+varu, vee+vool <-voolu>, vee+väli, vee+ämber, vee+haldjas folkl, vee+protseduur med. Vee+pelgus = vee+kartus = vee+hirm. Vee+rikas, vee+rohke, vee+vaene. zool: vee+kilpkonn, vee+konn, vee+lendlane, vee+nastik, vee+opossum, vee+tallaja (lind). tehn: vee+energia, vee+filter, vee+mootor, vee+turbiin. Vesi+ekstrakt farma, vesi+ratas (nt vesiveskil), vesi+vill <-villi>, vesi+voodi, vesi+värav (nt veskipaisul). keem: vesi+lahus, vesi+suspensioon. tehn: vesi+jahuti, vesi+jahutus, vesi+keskküte = vesi+küte. bot: vesi+nutt <-nuti> (seen), vesi+paju; rohttaimed: vesi+kanep, vesi+kerss, vesi+-kirbutatar, vesi+münt, vesi+oblikas, vesi+pipar; veetaimed: vesi+juus, vesi+karikas, vesi+katk, vesi+kupp, vesi+kuusk, vesi+lobeelia, vesi+putk, vesi+pähkel, vesi+roos, vesi+sulg <-sule>, vesi+täht. zool: vesi+hark (putukas), vesi+kakand, vesi+kelluke (ainurakne), vesi+kiil <-kiili>, vesi+kirp, vesi+kudu, vesi+lest, vesi+mardikas, vesi+mutt, vesi+näkk <-näki> (liblikas), vesi+pühvel, vesi+ämblik. Laeva vette+laskmine
viina+`aur. Mehel on viinaaur sees, käivad viinaaurud välja mees on vintis
viina+neelud mitm viinaisu, viinanälg. Mehel käivad viinaneelud
viina+viga. Mehel on viinaviga küljes mees on viinavõtja
villand (tüdimuseni) küllalt. Mul on tööst villand. Mehel sai villand naise tahtmist teha
v`õlg <22u: võla, v`õlga>. Teeb võlga. Tasub võlga, maksab võla kinni. Kustutab võla, kirjutab võla korstnasse ülek. Mees on võlgades, mehel on võlad kaelas. Tehase {võlg tarnijate ees} → võlg tarnijatele. Ettevõtte võlad pankadele v panga+võlad. Riigi+võlg, välis+võlg, maksu+võlg, üüri+võlg. Au+võlg, mängu+võlg (nt kaardimängus), jooma+võlg, tänu+võlg. Võla+koorem, võla+nõudja, võla+orjus, võla+suhe, võla+summa, võla+teatis
v`älja k`äima. Käi mu majast välja! Mehel käib viinahais suust välja. Käis välja ristiemanda (kaardimängus). Käis huvitava mõtte välja (esitas). Käisin sada eurot välja (andsin)
õline <10: -se>. Õlised kindad, käed (õliga koos). Õlised juuksed (õlitatud). Õline hääl (lipitsev). Õliselt läikivad silmad. Mehel on nina õline ka argi mees on vintis. Õlisus
ära k`argama. Mehel õnnestus hoobi eest ära karata. Kargas sõjaväest ära (pages, põgenes, jooksis ära). Ära karanud = ära+karanud vang. Ära+karanu, ära+kargaja
ülal üleval, kõrgemal, pealpool; varem v eespool. Püksid ei seisa ülal. Käib juba ülal (püsti). Hoidis vestlust ülal. See teema on endiselt ülal (päevakohane). Hoia tuld ülal (põlemas). Hoiab ülal seltsi au. Siin raamatus seisab ülal, et .. (kirjas). Kas poiss on juba ülal (ärkvel)? Mehel pole ülal kõik korras (peas). Ülal esitatud, loetletud, mainitud, nimetatud, toodud = ülal+esitatud, ülal+loetletud, ülal+mainitud, ülal+nimetatud, ülal+toodud asjaolud. Ülal+kirjeldatu, ülal+öeldu. Vt ka ülal pidama
üles l`ööma. Lõid seinale plakateid üles. Lõid uhke maja üles (püstitasid, ehitasid). Lõi mehel näo üles argi (peksis puruks). Inflatsioon lõi hinnad üles. Lõi end peoleminekuks üles argi (ehtis, mukkis). Üles löödud = üles+löödud proua argi
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|