|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
`alla+h`eitl`ik alistuv, sõnakuulelik, alandlik. Allaheitliku loomuga naine. Allaheitlikult. Allaheitlikkus
aval <2: -a> avameelne, siiras. Aval naeratus. Avala loomuga inimene. Avalalt. Avalus
h`elde <1>. Helde loomuga, helde inimene. Helde andma, kinkima. Jagab heldel käel, helde käega. Helde vilja-aasta. Saatus on su vastu helde olnud. Helde taevas! heldene taevas! Helde südamega, meelega, käega = helde+südameline, helde+meelne, helde+käeline. Heldelt, heldesti vmo
k`innine <12 ja 10: -se>. Kinnine aken, õu, õppeasutus, luumurd, seis (nt males), silp keel. Kinnise loomuga endasse tõmbunud. Kinnise peaga vähese taibuga. Nõupidamine toimus kinniste uste taga (üldsuse eest salaja). Sageli parem kui suletud: kinnine süsteem, parem kui suletud süsteem. Pool+kinnine. Kinniselt
l`ahtine <12 ja 10: -se>. Lahtine aken, küsimus, (õppe)tund, koosolek, hääletus, silp keel. Ülikoolis on lahtiste uste päev (tutvustuspäev). Lahtise jutuga kõneosav. Lahtise loomuga aval, lahke. Lahtise peaga nupukas, taiplik, tark. Sageli parem kui avatud: lahtine hulk mat, parem kui avatud hulk. Lahtisi silmi, lahtiste silmadega lahtisilmi, silmad lahti. Lahtiselt
l`auge <1> veerjas, kallakas, libajas; vähese keeruga, nt lõng; leebe. Üks kallas on lauge, teine järsk. Kampsunilõng olgu lauge, mitte keerd. Lauge loomuga naine. Lauge+veeruline org. Laugelt = laugemisi
l`oom <22e: loomu, l`oomu> loomus. On loomult, loomu poolest äkiline. Töö on kiire loomuga (kiireloomuline). Ise+loom. Loomu+laad <-laadi>, loomu+omadus, loomu+omane = loomu+pärane
p`aindl`ik <25: -liku, -l`ikku>. Vastand paindumatu. Paindlik ritv (painduv). Paindliku loomuga järeleandlik. Paindlik mõistus ülek (kohanemisvõimeline). Paindlikult. Paindlikkus
p`ainduv <2: -a>. Vastand paindumatu. Painduv varras, võll paindvarras, -võll. Painduvad liigutused. Painduva loomuga järeleandlik. Painduv välispoliitika ülek (olusid arvestav)
p`ehme <1>. Pool+pehmeks keedetud muna. Pehme nagu vatt = vatt+pehme. Pehmete istmetega = pehme(+istmeline) vagun. Pehme mööbel. Pehme koht euf istmik. Pehmed voldid (pressimata). Astub pehmel sammul, pehmelt. Loomult pehme, pehme loomuga = pehme+loomuline inimene. Pehme talv. Pehme vesi väikese karedusega vesi. Ta on juba üsna pehme, tal on keel pehme ülek ta on purjus. Rääkis sõbra pehmeks (järele andma, nõustuma). Pehmed väärtused (mida ei saa rahas mõõta). Võrdlustes: siid+pehme, samet+pehme, sammal+pehme, sulg+pehme, udu+pehme, vill+pehme. anat: pehme suulagi, pehme+kelme (ajul). Pehme+mädanik põllum, mets, pehme+sööt <-sööda>, pehme+trükis bibl pehmik. Joobnu pehme+keelne jutt
pikaldane <12: -se>. Pikaldase loomuga, toimega inimene. Pikaldane, pikaldase kuluga haigus. Pikaldaselt
pikaline <12: -lise> pikatoimeline, pikaldane; vmo pikaajaline, pikk. Pikalise loomuga mees. Pikaline paranemine. Pikaliselt. Pikalisus
p`illaja <1> laristaja. Pillaja loomuga, pillaja mees
rahul`ik <25: -liku, -l`ikku>. Rahulik aeg rahuaeg. Tüli rahulik lahendamine (rahumeelne). Rahulik, rahuliku loomuga inimene. Rahulik uni (katkematu, häirimatu), muusika (aeglane, vaikne), muster (tagasihoidlik). Rahulikult. Rahulikkus
tasane <10: -se> sile, ühtlane; vaikne, kerge, aeglane. Tasane pind, vrd tasapind. Tasane hääl. Laseb tasast sörki. Tasase loomuga v tasane inimene. Laud+tasane, ühe+tasane
tige <2: -da> õel, kuri. Tige v tigeda loomuga v tigeda+loomuline inimene. Tige kalkun. Tige sõim, muie. Sai naabrite peale tigedaks. Tige tuul (äge, vinge)
usaldav <2: -a>. Usaldava loomuga naine. Räägib usaldavalt kõik ära. Umb+usaldav
v`aikne <2: v`aikse>. Vaikne hääl. Astub vaikse sammuga, vaiksel sammul. Klassi kõige vaiksem v vaikseim laps. Majas oli vaikne. Soojendab vaiksel tulel toitu. Vaikne nädal (enne ülestõusmispühi), vaikne tund puhketund laste- v raviasutuses. Vaikse loomuga = vaikse+loomuline inimene. Väga, täiesti vaikne: haud+vaikne, hiir+vaikne, surm+vaikne; tuule+vaikne tuuletu
`õiglane <12 (ja 10): -lase>. Õiglase meelega, loomuga. Õiglane kohtunik, karistus. Õiglane kaubandus (kaitseb arengumaade väiketootjate huve). On minu vastu õiglane. Võistluse korraldus ei olnud kõigi osalejate suhtes õiglane. Õiglane meelepaha (õigustatud). Magab õiglase und (sügavat ja rahulikku). Eba+õiglane. Õiglaselt
äge <2: -da>. Taat on ägeda loomuga = ägeda+loomuline. Ägedad liigutused, lahingud. Äge pidu argi (tore). Äge (akuutne), ala+äge haigus (subakuutne). Ägeda+kujuline kopsupõletik
äkiline <12: -lise>. Äkilise loomuga, ütlemisega. Äkiline kallaletung äkk-kallaletung. Äkiline haigushoog. Äkiline surm äkksurm. Äkiliselt. Äkilisus
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|