Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

ak`uut <22e: akuudi, ak`uuti> märk tähe peal, nt á

Am`uur <22e: Amuuri, Am`uuri>, Heilong Jiang [heilungtsj`ang] hn, Amur vn jõgi Ida-Aasias Venemaa ja Hiina piiril

bat`uut <22e: -tuudi, -t`uuti> hüppevõrk. Batuudi+hüpped

glam`uur <22e: -muuri, -m`uuri>, parem elegants, võlu, lumm

jak`uut <22e: -kuudi, -k`uuti>. Ida-Siberi rahvas jakuudid

lag`uun <22e: -guuni, -g`uuni> sääre- v seljakutagune madal laht; veekogu rõngassaare keskel. Laguun+rannik. Laguuni+sete

ÕS 1918 lahus2
lahus eraldi, lahutatud, lahust. Läks(id) lahku, on lahus; lahust kokku. Kirjuta need sõnad lahku. Nad on, neid käsitletakse (üksteisest) lahus (igaüht eraldi). Teistest lahus. Lahus+elu, lahus+olek, lahus+kool <-kooli> kas poiste või tüdrukute kool, nt mees- või naisgümnaasium

lak`uun <22e: -kuuni, -k`uuni> lünk, tühik; anat (nt kurgumandlite) pindmine süvend

l`ambu vt lammas

ÕS 1918 lambur
l`ambur <2e: -i> lambakarjus

l`ambus, l`ambust vt lammas

lam`en't <22e: -men'di, -m`en'ti> argi mürgel, lärm, (häda)kisa. Tõstab, lööb, teeb lamenti

lamu <17> murdes meremuda

las`uur <22e: -suuri, -s`uuri> läbipaistev sinine värvus; taevasina

las`uur+, las`uurne <2: -s`uurse> taevassinine, asuurne, asuur-. Lasuur+sinine, lasuur+värv läbipaistev värv

l`aust <22u: lausta, l`austa> nahatööstuses: laustnahk, laustetud naha kilepoolne osa. Lausta+masin (laustmiseks)

ÕS 1918 laut
l`aut <22u: lauda, l`auta>. Lamba+laut, vasika+laut, karja+laut, sõnniku+laut, puhas+laut. Kana+laut kanala. Hundi+laut ülek külm ruum. Lauda+sõnnik. Laudas pidamine = laudas+pidamine

layout [l`ei`aut] ingl paigutus; küljendus; küljend

malam`uut <22e: -muudi, -m`uuti> (koeratõug)

ÕS 1918 mammut
mammut <2e: -i> (jääaja imetaja). Mammuti+jaht, mammuti+puu bot. Mammut+film väga pikk film, mammut+kool <-kooli> väga suur kool

mas`uut <22e: -suudi, -s`uuti> (nafta)uttejääk. Kütte+masuut, määrde+masuut. Masuut+küte

ÕS 1918 muut
m`uut <22e: muudu, m`uutu> luul muutus; mat muutuja kahe vaadeldava väärtuse vahe

ÕS 1918 muut
m`uut+ muutmis-; muutuv, muutlik: muut+tüüp keel käänd- v pöördtüüp, muut+kiirus muutuv kiirus, muut+mälu info (arvuti pooljuhtsalvesti), vastand püsimälu

sal`uut <22e: -luudi, -l`uuti> pidulik tervitus aupaukudega, rakettidega jne. Suurtüki+saluut

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur