Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 224 artiklit, väljastan 100.

l`aabuma <27> (ladusalt) edenema, hästi minema. Jutt laabub. Jüril, Jüri käes laabub kõik

l`aadima <28: l`aadida, laadin> (tulemuseks on laadung, last); ka info. Laadib vagunit, kaupa vagunisse v koormasse. Maha, peale, täis, tühjaks, välja, ümber laadima. Laev on täis laaditud, vrd täis laaditud = täis+laaditud laev täislastis laev. Vt ka `alla l`aadima, üles l`aadima

l`aadima <28: l`aadida, l`aen> (tulemuseks on laeng, laetud olek). Laeb püssi. Aku laeb, on pandud laadima, akut laetakse. Laeb piipu (topib). Laetud püss

l`aaduma <27> end laadima. Aku laadub mõne tunniga. Pilv laadub elektriga

l`aajama <29: laajata, l`aajan> eh reljeefi muutma (pinnast eemaldades, lisades v tasandades). Laajamine, parem kui vertikaalplaneerimine

laama1 <16> Tiibeti vaimulik. Kõrgeim laama on dalai-laama. Laama usk lamaism, Tiibeti budism. Laama+usuline lamaistlik; lamaist

laama2 <16> zool (loom). Laama+vill <-villa>

l`aanima <28: l`aanida, laanin> murdes: palju jooma, kaanima; (tööd) lõhkuma, rassima; fot paberi painutamisega pildi ääreosa ähmastama

l`aapama <29: laabata, l`aapan> (peoga) üle tõmbama, kaapama; liipama

l`aapima1 <28: l`aapida, laabin> korduvalt laapama v kaapama; lampima, vantsima

l`aapima2 <28: l`aapida, laabin> laabi abil piima kalgendama

l`aasima <28: l`aasida, laasin> oksi kõrvaldama. Laasib puid, (puudelt) oksi

l`aasuma <27> okstest vabanema. Laasunud tüvi

l`aatuma <27> med kokku valguma. Tedretähed, villid laatuvad. Laatuv lööve = laat+lööve

laduma <28: laduda, l`aon> ka trük. Laob müüri, kive, puid (riita). Lao lagedale argi too välja, nt toidukraam; räägi ära, nt uudised. Laob kuradeid kirub. Laob kodu poole (jookseb, lippab). Vt ka v`älja laduma

l`aekuma <27>. Raha, tulumaks, käsikiri laekub (tuleb kätte v sisse, antakse sisse)

l`aenama <29: laenata, l`aenan> laenuks võtma; laenuks andma. Laenasin sõbralt raha, raamatu. Laena mulle kannelt, Vanemuine! Sõna rist on laenatud slaavlastelt. Vt ka l`õhki l`aenama

l`aenuma <27> laenamise teel tarvitusele tulema. Rahvaluulemotiive laenub rahvalt rahvale

laguma <27> vmo lagunema

l`ahjuma <27> lahjaks jääma. On murest, haigusest lahjunud

l`ahkama <29: lahata, l`ahkan> (laipa, katselooma) lahti lõikama. Asume probleeme lahkama paberl (arutama, käsitlema, analüüsima). Lahkamis+kamber

l`ahkuma <27> ära minema. Lahkus töölt lõpetas v katkestas töösuhte, -vahekorra. Lahkus (meist, meie hulgast) jäädavalt, lahkus esivanemate jahimaile, lahkus elust v elavate kirjast suri

l`ahmama <29: lahmata, l`ahman> lööma, virutama; hooga tulema, purskama; umbropsu ütlema

l`ahmima <28: l`ahmida, lahmin> korduvalt lahmama, materdama; umbropsu töötama (ka sõnadega). Lahmib rusikatega. Lahmib vett kerisele. Lahmib niita. Lahmiv kriitika

l`ahtima <28: l`ahtida, lahin> harv looma v loomi tapma. Jõuludeks lahiti kesik

l`ahtuma <27> ära hingama, (haihtumisi) lahjenema; kolkuma (nt veini kohta). Viha lahtub (läheb üle)

l`ahvama <29: lahvata, l`ahvan> suure hooga sadama v põlema. Lahvas näost punaseks (lahvatas)

l`aiama <29: laiata, l`aian> argi laia lehte mängima, uhkeldama

l`aikima <28: l`aikida, laigin> argi Facebooki suhtlusvõrgustikus meeldivaks märkima. Laigin su postitust

l`ailama <29: lailata, l`ailan> harv hõljuma; kõlama, kaikuma. Juuksed lailavad tuules. Üle lainete lailav hõik

l`aimama <29: laimata, l`aiman> laimujuttu ajama, laimu levitama. Kes on mind temale laimanud?

l`aitma <34: l`aita, laidan>. Laidab miniat lohakaks. Laitis mu plaani maha. Ei ole laita mees

l`aiuma <27>. Ümberringi laiub vaikus. Rootsi kohal laiub madalrõhkkond

l`akkama <29: lakata, l`akkan>. Nutt lakkas. Poiss lakkas nutmast. Lakkamatu. Lakkamatult

l`akkima <28: l`akkida, lakin>. Lakib parketti, küüsi. Sai lakki(da) argi sai petta; sai lüüa, sai pähe

l`akkuma <28: l`akkuda, lakun> limpsima, noolima; argi jooma, purjutama. Laku panni v perset argi, halv võta näpust. Lakub end maani täis. Lakutud keigar (klanitud, mukitud)

l`aksama <29: laksata, l`aksan> laksti lööma. Laksab peoga vastu laupa

l`aksima <28: l`aksida, laksin>. Laksib ajalehega kärbseid

l`aksuma <28: l`aksuda, laksun>. Puri laksub. Mets laksub linnulaulust. Töö läheb mis laksub (läheb ludinal)

lama+: lama+asend lamamisasend, lama+mootor auto, vastand püstmootor, lama+puit tuulemurd, lama+vili (lamandunud)

lamama <27> lebama, pikali olema. Lamaja

l`ammuma <27> harv katki minema, lagunema. Vanad lammuvad hooned

l`angema <27>. Eesriie, tee, tuju langeb. Veetase langeb (alaneb). Suitsetajate arv v hulk {langeb} väheneb. Langes lahingus. Langes minestusse minestas. Kellele liisk langes? Langenud naine (kõlvatu). Kokku, sisse, ühte langema. Vt ka v`älja l`angema, ära l`angema

l`an'tima <28: l`an'tida, lan'din> landiga püüdma, lanti heitma v viskama. Käib pidudel poisse lantimas argi

l`aotama <27>. Laotab sõnnikut. Laotas lina lauale. Kukk laotab tiibu. Kamin laotab soojust vmo (levitab). Vt ka laiali l`aotama

l`aotuma <27>. Pimedus laotub üle maa

l`appama <29: lapata, l`appan> sebima, lamedalt, lapikult kokku panema v lahti andma; lehitsema. Lappab linu, köit kokku. Lappas kangarullist kümmekond meetrit lahti. Lappas raamatu läbi. Koosolek läks lappama argi (käest ära)

l`appima <28: l`appida, lapin> paikama. Lapib pükse, katust. Arst lappis lõhkise näo kokku argi

larama <27> argi latrama, lobisema, plärama

l`arpima <28: l`arpida, larbin> ahnelt sööma, lõrpima; (midagi teha) lahmima. Larpis kõhu suppi, vett täis. Larbib jala ringi

l`askma <34: l`asta, lasen, l`asksin ja lasin, l`askis ja lasi, l`asku, l`askev, l`asknud, l`astakse, l`astud>. Lase tal minna, las(e) ta läheb luba tal minna. Las(e) käia! Nii peen preili, et lase aga olla (et paremat pole ollagi). Lase tuli surnuks kustuta valgus. Laskis v lasi end mehest lahutada. Laskis v lasi hinna alla alandas hinda. Lasi püksi tegi püksid täis. Laseb liugu. Laseb vibu v vibuga, püssi v püssiga. Laseb märki. Vt ka j`alga l`askma, l`ahti l`askma, läbi l`askma, maha l`askma, m`ööda l`askma, s`isse l`askma, v`iltu l`askma, v`älja l`askma

l`askuma <27> allapoole liikuma, langema; alanduma, madalduma. Lift, rada laskub. Laskub detailidesse läheb üksikasjalikuks. Ära lasku kakluseni

l`as'tima <28: l`as'tida, las'tin> (laeva) laadima. Lastimis+mehhanism, lastimis+luba. Lastija

lasuma millel <27>. Kihid lasuvad üksteisel. Kellel lasub vastutus? Rõhk lasub viimasel silbil (langeb viimasele silbile)

l`atrama <29: ladrata, l`atran> laterdama, lobisema

l`atsuma <28: l`atsuda, latsun>. Muda latsub jalge all

l`atvama <29: ladvata, l`atvan> latva lõikama. Latvab hekki

l`audama <29: lauata, l`audan> laudadega katma

l`auguma <27> laugeks minema

l`aulma <33: l`aulda, laulan>. Laulab sopranit. Ümiseb, joriseb, üürgab, lõõritab, kõõrutab laulda. Laulab hääle lahti. Ette, kaasa, üles laulma. Laulab (kellelegi) halleluujat, hosiannat, kiidulaulu ülek kiidab, ülistab (kedagi)

l`austma <34: l`austa, laustan> nahka lõhestama

l`ausuma <27: l`ausuda, l`ausun; 28: l`ausuda, lausun> ütlema, sõnama; folkl sõnuma, posima. Lausuja sõnuja, posija

lebama <27> lamama

l`eebima <27>, l`eebuma <27> leebe(ma)ks minema, mahenema. Naeratab leebivalt

l`eekima <28: l`eekida, leegin> leegitsema; jooksma, liduma. Järv leegib eha paistel .. (A. Haava) Leekiv pilk ülek. Leekiv+punased roosid. Pistis tulistjalu leekima

l`eema <37: l`eeda, l`een, leeme, leesin, l`ees, leegu, l`eev, leenud, l`eedakse, l`eedud> harv: tulevikus olema; vahest, vist küll olema. Armastus oli, on ja leeb. Sellel poisil leeb suur tulevik. Tali leeb mööda minemas

l`eetuma <27> aluste poolest vaesuma, hapestuma. Leetunud muld

l`ehkama <29: lehata, l`ehkan> halvasti lõhnama; vmo (hästi) lõhnama. Lehkab küüslaugust, küüslaugu järele. Lehkama läinud liha. Lehkav õieke vmo

l`ehtima <28: l`ehtida, lehin; 27: l`ehtida, l`ehtin> lehte minema. Õunapuu lehib v lehtib pärast õitsemist

l`ehvima <28: l`ehvida, lehvin>. Juus lehvib tuules. Jookseb lehvivi hõlmu. Lehvis minut enne algust kohale (tuli hoogsalt). Puna lehvis palgeile (levis)

l`eidma <34: l`eida, leian>. Leidis võtme kätte v üles. Leidis mehe kodunt eest, leidis süüa tegemast. Ei leia (head) nõu. Leidis uue ravimi (leiutas). Leiab kolmnurga pindala (arvutab). Leiab aega v mahti kinos käia. Mis talle süüks leiti? Leiab emalt, ema juurest tröösti. Leidis abi maarohtudest (sai). Sõnavõtus leiab kajastamist .. paberl sõnavõtt kajastab .. Kirjutis leidis toimetaja silmis armu. Leidis oma otsa sai surma. Leidis minuga ühise keele. On teineteist leidnud on teineteisesse armunud. Õnnetusest saadik ei ole ta end leidnud. Leidmis+rõõm. Vt ka aset l`eidma

l`eiduma <27>. Eestis leidub turvast

l`eiguma <27> leigeks muutuma. Leigunud kirg

l`einama <29: leinata, l`einan>. Leinab lahkunut (taga). Küünealused leinavad nalj (on mustad)

l`ekkima <28: l`ekkida, lekin; 27: l`ekkida, l`ekkin> vedelikku v gaasi läbi laskma. Laev, jalgrattakumm lekib v lekkib. Kellegi kaudu on infot lekkinud ülek

l`embima <28: l`embida, lemmin> luul hellalt armastama. Lemmitud lapsuke

lemma <16> mat abiteoreem; (arvutilingvistikas) sõna algvorm

l`endama <29: lennata, l`endan>. Linnud lendavad lõunasse. Homme lendan Riiga (sõidan lennukiga). Lendab õhku. Lendab kuradile, orki v portsu otsa, tuulde v vastu taevast v korstnasse. argi: lendas joomise pärast (kohalt) (tehti lahti); lendas korteriostuga alt (sai tüssata); lendas eksamil läbi (kukkus v põrus läbi); lendas peale hakkas midagi täie hooga tegema. Laseb pilgu, silmad üle ajalehe lennata. Lendab peast (minema). Vari lendab näole, üle näo. Töö lendab (käes). Aeg lendab, läheb lennates. Mõte lendab. Kuradid lendavad (kirumise kohta)

l`enduma <27> haihtuma, õhku aurama. Piiritus lendub. Lenduvad ained

l`engima <28: l`engida, lengin> korduvalt rullima. Lengib tainast

l`eotama <27> liguneda laskma. Linu leotati linaleo(augu)s. Leotab pesu leiges vees, leotab mustuse lahti. Leotab herneid (pehmeks). Vihm leotas riided läbi v märjaks

l`eppima <28: l`eppida, lepin>. Lepib vähesega. Lepib v lepivad sõbraga ära. Lepib viigiga, lepivad kokku viigis. Hunt leppis inimestega. Leppimatu. Vt ka k`okku l`eppima

lesima <27> lamama, lebama. Lesib päikese käes, diivanil

levima <27>. Lööve levib näolt kätele, üle kogu keha. Uudis levis kulutulena. Levinud eesnimi. Levimis+kiirus levikiirus, levimis+viis <-viisi>, levimis+võime, levimis+võimeline

liduma <27> lippama, väledasti jooksma

liguma <28: liguda, l`eon; 27: liguda, ligun> ligunema

l`ihkuma <27> libisema. Maapind lihkub

lihuma <27> lihavaks minema. Härjad lihuvad

l`ihvima <28: l`ihvida, lihvin>. Lihvib kirvevarre liivapaberiga siledaks, läikima. Lainetest lihvitud kivid. Lihvib (teravad) nurgad maha ka ülek (inimesel). Lihvib sõnastust ülek (viimistleb). Lihvitud kruubid. Lihvimis+töökoda. Lihvija

l`iibuma <27> end millegi v kellegi vastu suruma, tihedalt millegi vastu hoiduma. Liibuvad teineteise vastu. Riie liibub keha ligi. Liibuvad püksid

l`iikima <28: l`iikida, liigin> mer purjele liiki külge õmblema

l`iikuma <28: l`iikuda, liigun>. Liigub palju ringi, on liikuv inimene. Turul liigub igasugust kaupa. Liikuma panev = liikuma+panev jõud, liikuma panek = liikuma+panek. Liikumatu nägu. {Liikuv töökoda} rändtöökoda, {liikuv aabits} ladumisaabits

l`iimima <28: l`iimida, liimin>. Liimib kingatalla kinni, tooli osad kokku. Liimimis+klamber = liimimis+riisk tehn

l`iimuma <27> kleepuma

l`iipama <29: liibata, l`iipan> jalga järele vedades lonkama; noaga üle luisu v rihma tõmbama. Läheb liibates üle toa. Liipab vasakut jalga. Liipab rihma peal habemenuga

l`iipima <28: l`iipida, liibin> ihuma, lihvima; siluma. Liipis luisuga vikatit. Liibib peoga üle juuste

l`iisima <28: l`iisida, liisin> liisingule andma v võtma. Liisitud auto, traktor

l`iisuma <27> kauasest seismisest värskust kaotama, seiskuma. Liisunud õlu

l`iitma <34: l`iita, liidan>. Liidab osad tervikuks. Liidab äärealad keskusega, keskuse külge. Rongile liideti veel üks vagun. Ühine eesmärk liidab inimesi. Liidab arvud kokku. Liida viis ja kaks, kaks viiega, viiele kaks, viis liita kaks. Liitmis+märk <-märgi> pluss(märk), liitmis+tehe

l`iituma <27> (millegagi) ühinema, liitu astuma; (millelegi) juurde v lisaks tulema, lisanema. Udupiisakesed liituvad tilkadeks. Liitusin seltskonnaga. Eesti liitus Euroopa Liiduga (astus Euroopa Liitu). Palgale liitub preemia

lima <17>. Lima+eritus, lima+vool <-voolu>, lima+kiht = lima+kord, lima+taoline limajas, lima+nahk, parem limas+kest. anat: lima+kude, lima+nääre

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur