Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

kidi <17> liigese kidin, kidisemine; kõdi

kiki1 <16> lastek hammas, kiks (kiksi), kiku

kiki2 <16> argi kikilips, ristlips

k`ikki, k`ikkis püsti, õieli. Koera kõrvad on kikkis, koer ajab kõrvad kikki. Kikkis vurrud, oras

kudi <17> kõdi

k`uid aga, ent. Tuba on väike, kuid hubane. Tahtmist ei olnud, kuid minema pidi

kuidagi. Kõik on kuidagi väsinud. Katsu kuidagi hakkama saada. Töö ei edene (mitte) kuidagi. Lõpetas kuidagi kooli (raskustega)

kuidas. Kuidas seda teha? Nägin, kuidas ta tuli. Kuidas sa võisid nii öelda! Jooksis (nii), kuidas jõudis. Kuidas töö, nõnda palk. (Vanasõna.) Veedab suve kuidas kunagi

k`uigi. Raha ei ole kuigi palju. Mari ei tulnud kaasa, kuigi kutsuti

kuivi+jalu, kuivi jalu jalgu märjaks tegemata. Saime kuivi jalu v kuivijalu üle oja

kul'di vt k`ul't

k`umbki <0: kummagi, k`umbagi, k`umbagi ja kummassegi; k`umbadegi, k`umbigi ja k`umbasidki, k`umbadessegi; argi ka kummagisse, kummagis jne> üks v ei ükski kahest. Kumbki poiss sai kaks õuna, ei saanud õuna. Ei kanna kumbigi kingi. Kummalgi pool teed. Ei kumbki = mitte kumbki. Kumbagi+pidi = kumbagi pidi

kum´õki k`eel

kurdi k`eel

k`uski vmo kuskil

k`ustki vmo kuskilt

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur