|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 63 artiklit
`aed+vili aiamarjad, puu- ja köögivili. kok: aedvilja+hautis, aedvilja+salat, aedvilja+supp. Aedvilja+hoidla, aedvilja+kasvataja, aedvilja+lõikur
al dente [al dente] it kok poolkõva
apelsin <19: -i, -i> apelsinipuu vili. Apelsini+koor <-koore>, apelsini+mahl, apelsini+sukaad kok, apelsini+puu bot. Apelsin+kollane oranžkollane
assort`ii <26> kok valik (segu). Liha+assortii, kala+assortii, šokolaadi+assortii. Assortii+karp <-karbi>. Vrd assortii+kompvekid ja kompveki+assortii
`auster <2e: `austri, `austrit> zool (karp). Austri+karp <-karbi>, austri+püüdja, austri+kasvandus. Austri+kaste <-k`astme> kok
baaba <16> halv, argi eit; kok kõrge sai. Rummi+baaba
bešam`ell+kaste <-k`astme> kok Béchameli kaste (valge põhikaste)
brül`ee <26i> kok pruunistatud suhkur, vedeldatud vähese veega. Brülee+kreem, brülee+puding, brülee+jäätis
dolma <16> kok täidetud viinapuuleherull
eskal`opp <22e: -lopi, -l`oppi> kok (praelihalõik)
fil`eerima <28: -l`eerida, -leerin> kok fileed eraldama; tkst fileed kuduma; (lõigates) juukseid õhendama; muus pikka sujuva paisutuse ja hääbumisega tooni andma. Fileerib heeringaid. Fileer(imis)+nuga, fileer(imis)+käärid mitm
fr`itter <2e: -i, -it> kok frittimisseade
fr`ittima <28: fr`ittida, fritin> tehn pulbersegu kuumutades klaasjaks sulatama; kok rohkes rasvaines küpsetama. Frititud sibularõngad
kanap`ee <26i> lamamisdiivan; kok väike võileib
karr`ee <26i> nelinurk, ruut; nelinurkne algseis tantsus; aj jalaväe nelinurkne lahingurivistu; kok nelinurkne praetükk
k`aun <23u (ja 22u): kauna, k`auna; k`aunu ja k`aunasid>. Herne+kaun, läätse+kaun, pipra+kaun. Kauna+poole <-p`oolme> bot. Kaun+pipar kok paprika
keeleke[ne] <12: -kese> ka kok (küpsis); bot lise lehelaba ja -tupe piiril
k`ohr <22e: kohru, k`ohru; seisundivorm k`ohrus> üleskerkinud, alt õõnes moodustis; kok suflee, kohev vormiroog. Jää tõmbub kohru, on kohrus. Jää+kohr, lume+kohr. Kohru+jää kohrus jää
konf`et't <22e: -feti, -f`etti> värviline pabersõõrike; mitm kok ilupuru
k`ülm+l`aud kok külmroalaud
las´anje <16> kok (vormiroog). Lasanje+leht
leiva+v`orm kok, leiva+vormi+r`oog <-r`oa> kok
liha+v`orm kok, liha+vormi+r`oog <-r`oa> kok
lume+p`al'l ka bot lodjapuu aedvorm. Lumepalli+supp kok (munavahuklimpidega)
manna <16> peened nisu- v maisitangud; mõnede taimede eritis. Roosa+manna (üldkeeles) = manna+kreem kok = manna+vaht <-vahu> kok. Taeva+manna ka ülek. Manna+puder
marm`iit <22e: -miidi, -m`iiti> kok seade toidu kuumana hoidmiseks
m`armor <2e: -i>. Marmori+lade, marmori+murd, marmori+tükk. Marmor+büst, marmor+kuju, marmor+tahvel; marmor+kook <-koogi> kok; marmor+paber marmorimustriline paber. Võrdlustes: marmor+kahvatu, marmor+külm, marmor+sile, marmor+valge
mel`anž <22e: -lanži, -l`anži> keem kontsentreeritud lämmastik- ja väävelhappe segu; tkst melanžlõng, mitmevärvilistest kiududest puuvillane lõng; kok: vahukoorekohv; munavalge ja -kollase külmutatud segu. Muna+melanž = melanž. Melanž+riie
muna <17e: munasse; mune ja munasid>. Munast koorunud linnupoeg. Täidetud munad kok. Lapsed mängivad muna (pallimäng). Põrsastel lõigati mune argi põrsaid kastreeriti. Võtan sul munad maha vulg (ähvardus). Võrdlustes: nagu munas v muna+valus kana rahutu, hädaline. Linnu+muna, sipelga+muna, täi+muna ting. Kana+muna, vuti+muna, haude+muna, lihavõtte+muna = pühade+muna, prae+muna, keedu+muna, mäda+muna, pesa+muna ka ülek. Kastani+muna, silma+muna, šokolaadi+muna, muru+muna, klaas+muna. Muna+koor <-koore>, muna+rebu rebu, muna+valge, muna+kujuline. Muna+pann, muna+peeker = muna+tops <-topsi>, muna+kell. Muna+toidud v muna+road: muna+hüüve, muna+kaste <-k`astme>, muna+kook <-koogi>, muna+puder. põllum: muna+kana, muna+tõug
mure+tainas kok. Muretaina+kook <-koogi>, muretaina+pirukas
n`el'k <22e: nel'gi, n`el'ki> bot (lill); kok (vürts). Aas+nelk, aed+nelk, habe+nelk. Nelgi+kimp. Nelgi+puu bot (troopikapuu), nelgi+tera, nelgi+õli farma. Nelk+pipar piment
nonpar`el'l <22e: -relli, -r`elli> trük kuuepunktine kiri; kok väike suhkrupärl
parf`ee <26i> kok pooljäätis
Pariisi k`artulid kok
p`ikk <22i: pika, p`ikka; keskv pikem, üliv kõige pikem ja pikim>. Jüri on pikk poiss, vrd pikk+poiss kok. Jaak on Jürist pikem, Mart on poiste hulgas, poistest kõige pikem v pikim. Mart on kaks meetrit pikk. Pikka kasvu = pika+kasvuline poiss. Pika villaga = pika+villaline lammas v pika+villa+lammas põllum. Kukkus maha, nii pikk kui lai (täies pikkuses). Pikk iga. Pikka meelt! rahu, kannatlikkust! Kohtusime üle pika aja. Elas Tartus pikka v pikemat aega. Küll on ootamine pikk! Näod venisid järjest pikemaks ülek. Pool+pikk, täis+pikk, üli+pikk. bot: pikk tarn, pikk penikeel. Pikk+höövel eh, pikk+koib ülek jänes, pikk+vanker etn. Pikk+laen maj. Pika+juukseline, pika+kiuline lina, pika+kõrvaline, pika+lehine taim bot, pika+pealine antr, pika+võitu. Vt ka pikem
p`ikkima2 <28: p`ikkida, pikin> kok pekkima. Pikib lihasse küüslauku, küüslauguga pikitud liha. Pikib jutusse pikantsusi ülek
p`oiss <23e (ja 22e): poisi, p`oissi; poiste (ja p`oisside), p`oisse ja p`oissisid; de-mitmus eelkõige liitsõnus, nt p`ikk+p`oisside>. Tüdrukud ja poisid. Jäi vanaks poisiks v vana+poisiks. Oh sa poiss, kus nüüd vihastas! Kooli+poiss, karja+poiss, toa+poiss, (aja)lehe+poiss, ilma+poiss (televisiooni ilmateadustaja), kaane+poiss (ajakirja kaanepildil), varga+poiss, jooksu+poiss, õpi+poiss, peksu+poiss; sõdur+poiss. lastek: jänku+poiss, pakase+poiss. Pöial+poiss päkapikk; zool (lind). Pikk+poiss kok. Poisi+naga = poisi+nolk, poisi+naaskel, poisi+ohtu. Poiss+laps <-lapse>, vastand tüdruklaps. Poiss+sõber, parem poiss, sõber, kallim. Poiste+kool <-kooli>, poiste+koor <-koori>, poiste+ülikond, poiste+rahvas argi = poiss, poiste+vägi = poisid
p`ool+j`äätis kok parfee
pumat <2e: -i> huule- ja juuksevõie; kok suhkru, siirupi ja maitseainete segu. Huule+pumat, juukse+pumat. Pumati+karp <-karbi>, pumati+kompvek, pumati+täidis
rag`uu <26> kok. Aedvilja+raguu, vasika+raguu
r`ol'l+m`ops kok heeringa- v räimerull
ros`ee+pipar kok
ros´olje <16> kok (külmroog)
rul`aad <22e: -laadi, -l`aadi> kok rull-liha; muus kiire passaaž laulmisel. Sea+rulaad, vasika+rulaad
r`õngel <2e: r`õngli, r`õnglit> kok baranka, suurem rõngaskuivik. Mooni+rõngel
rõngik <2: -u> kok väike rõngaskuivik. Soola+rõngik
r`äim <22i: räime, r`äime> zool. Hiid+räim, kevad+räim, sügis+räim; prae+räim, soola+räim, suitsu+räim. Räime+koelmu, räime+maim, räime+mõrd, räime+noot <-nooda>, räime+parv, räime+püük, räime+võrk, räime+rull kok
s`eller <2e: -i>. Aed+seller, teisendid juur+seller, vars+seller, leht+seller. Selleri+juur, selleri+leht, selleri+sool <-soola> kok
sufl`ee <26i> kok kohr
suk`aad <22e: -kaadi, -k`aadi> kok suhkurdatud puuvili v puuviljakoored
tarrend <2e: -i> kok tardunud liha-, kala- v juurviljaleem. Kala tarrendis
tarretis <11: -e> kok želee, tarretatud marja- v puuviljamahl vm. Jõhvika+tarretis, piima+tarretis, veini+tarretis
t`asku <1: t`askusse ja t`asku>. Pistis käe tasku(sse). Pistis, ajas tulu oma tasku(sse) (omastas). Reisimine ei ole tasku järgi v taskut mööda v tasku+kohane, reisimine hakkab v käib tasku peale v tasku pihta reisimiseks ei jätku raha. Jüril oli tasku kallal käidud (raha varastatud). Tunneb kodukanti nagu oma taskut (väga hästi). Elab oma tasku peal, maksab omast taskust. Jaki+tasku, püksi+tasku, põue+tasku, sise+tasku, taga+tasku, klapp+tasku, laht+tasku; kaardi+tasku, raha+tasku, sadula+tasku; nahk+tasku. kok: kohupiima+tasku, tuule+tasku. (Auto)bussi+tasku. Igeme+tasku med. Tasku+klapp, tasku+põhi, tasku+suu. Tasku+kalender, tasku+kell, tasku+nuga, tasku+raadio, tasku+krabi zool
t`ikk <22e: tiku, t`ikku>. Peen, sirge nagu tikk = tikk+peen, tikk+sirge. Tõmbab tikku, tõmbab tikust v tikuga tuld. Jalad nagu tikud all (peenikesed). Majas pole puu+tikkugi pole midagi kütteks võtta. Püssi+tikk vmo püssitääk. Saapa+tikk, sihi+tikk, vorsti+tikk, tule+tikk. Tiku+ots, tiku+karp <-karbi> = tiku+toos = tiku+tops <-topsi>, tiku+pakk <-paki>, tiku+pakk <-paku> tuletikkude toormaterjal, tiku+vabrik, tiku+väävel. kok: tiku+suupiste, tiku+võileib. Tikk+konts <-kontsa>, tikk+polt tehn peata polt, tikk+saag (avade saagimiseks)
tõmmis <9: -e> trükilao v graafikaplaadi äratõmme; farma, kok ekstrakt. Proovi+tõmmis, veeru+tõmmis, värvi+tõmmis. Alkohol+tõmmis, tee+tõmmis
v`aht <22e: vahu, v`ahtu>. Kerge kui vaht = vaht+kerge. Lööb, klopib, hõõrub munad vahule v vahtu. Hobune oli vahus v vahul (vahuselt higine). Laine+vaht, manna+vaht kok, seebi+vaht, õlle+vaht; ülek: pitsi+vaht, õie+vaht = õite+vaht, sõna+vaht sõnakõlin. Vahu+joom <-joome>, vahu+kulp, vahu+laine, vahu+lill bot, vahu+mull, vahu+pintsel, vahu+pritse <-pr`itsme>. keem: vahu+eraldi, vahu+tekiti; vaht+plast, vaht+polüstüreen, vaht+polüuretaan, vaht+struktuur. Vaht+kummi, vaht+kustuti. eh: vaht+betoon, vaht+klaas, vaht+räbu, vaht+silikaat
van´ilje <16> kok, parem vanill
van`il'l <22e: -nilli, -n`illi> bot (troopikataim); mõne vanilliliigi vili maitseainena. Vanilli+kupar bot = vanilli+kaun kok = vanilli+kang kok. Vanill(i)+suhkur, vanilli+jäätis, vanilli+kreem
v`ein <22e: veini, v`eini>. Jõi valget kuiva Prantsuse veini. Kangendatud vein = piiritus+vein. Punane vein = puna+vein. Armulaua+vein relig, dessert+vein, hõõg+vein, kodu+vein, laua+vein, maja+vein, margi+vein, muskaat+vein, naturaal+vein, port+vein, rein+vein, vaadi+vein, vahu+vein, viinamarja+vein, õuna+vein. Veini+ankur, veini+baar, veini+jumal, veini+kaart, veini+kaste <-k`astme> kok, veini+kelder, veini+klaas, veini+lake = veini+lurr, veini+maa, veini+mark <-margi>, veini+mõis, veini+pudel, veini+pärm, veini+sort, veini+tehas, veini+uim <-uima>, veini+vaat <-vaadi>, veini+äädikas. Vein+punane = punane nagu vein
v`ekk+ kok: vekk+aparaat (vekkimiseks), vekk+purk (vekitu säilitamiseks)
v`ekkima <28: v`ekkida, vekin> kok kuumutades konservima. Vekitud aedvili, liha
vesi+hoidis kok pudelis veega ülevalatult säilitatavad puuviljad ja marjad
ühe+paja+t`oit kok
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|