|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 50 artiklit
Boden [b`ooden] <2e: -i>, Bodensee sks järv Alpides
kade <2: -da>. Sai sõbra peale kadedaks. Polnud kade mindki õpetama. Armu+kade. Kade+kops argi = kade inimene. Kade+rohi bot. Kadedalt
keder <24i: kedra, k`etra; k`etri ja k`etrasid> ketas, ratas (eriti voki osana); pottsepa keerlev töölauake. Poti+keder, põlve+keder
kider`ik <25: -riku, -r`ikku>, kidev <2: -a> põdur, kidur, haiglane. Kiderik kask = kase+kiderik. Kiderik v kidev vanaperemees
kobe <2: -da> kohev, kohe; argi tubli, kopsakas, korralik. Kobe muld, kivim. Ostis üsna kobeda maja. Pane midagi kobedamat selga!
kod kodanik
koda <18: koja, koda, k`otta ja kojasse>. Neenetsite kojad etn. Himustab oma ligimese koda vmo. Jätsime kindad kotta. Parlamendi kojad. Südame parem koda. Tigu kadus oma kotta. ülek: ehitab oma koja kalju, liiva peale rajab oma elu kindlale, ebakindlale alusele. Püst+koda, suve+koda. Isa+koda, kuninga+koda, kõla+koda, püha+koda, rae+koda; kaalu+koda, kontrolli+koda, köite+koda, lammutus+koda, sepi+koda, trüki+koda, töö+koda, õpi+koda, viina+koda. Ees+koda, trepi+koda, tuule+koda. Alam+koda, ülem+koda, saadikute+koda. Kutse+koda. Ema+koda vmo emakas. aj: koja+narr õuenarr, koja+revolutsioon paleepööre. Koda+ehitis eh, koda+vähk zool
kodar <2: -a> (ühenduspulk). Voki(ratta), sõle, ree kodarad. Korista oma kodarad! argi tõmba jalad koomale; halv lase jalga, mine ära! Pillub, loobib sõbrale kaikaid kodara(te)sse v kodaraisse v kodarate vahele ülek takistab sõpra. Puu+kodar, ratta+kodar. Kodar+joon ringi raadius (rahvatantsus)
kodu <17: koju ja kodusse (ja argi kodu), kodus (ja argi kodu), kodunt ja kodust (ja argi k`ottu)>. Rajas v lõi oma kodu maale. Meremeeste kodu (öömaja). Teised läksid kinno, Mari jäi kodu hoidma. Tuli koolivaheajaks koju käima. Peab kodust lugu, vrd läks kodust v kodunt ära v kottu ära argi. Tundke end nagu kodus (vabalt, mugavalt). Ta on nii matemaatikas kui ka keeltes kodus ülek. Isa+kodu, lapsepõlve+kodu, linna+kodu, päris+kodu, vanemate+kodu. Alg+kodu, ürg+kodu. Laste+kodu, vanade+kodu, hoolde+kodu, puhke+kodu, päeva+kodu, turva+kodu. Võrgu+kodu veebisait. Kodu+aed, kodu+apteek, kodu+baar alkoholjookide kapp v riiul, kodu+kleit, kodu+sisustus, kodu+ümbrus. Kodu+töö, kodu+keemia, kodu+keel, kodu+murre. Kodu+kant, kodu+koht = kodu+paik, kodu+küla, kodu+linn, kodu+maja, kodu+muld, kodu+saar, kodu+sadam. Kodu+perenaine, kodu+abiline, kodu+põetaja. Kodu+kasvatatud tubakas (omakasvatatud), kodu+villane riie, kodu+vein, kodu+õlu. Kodu+lähedane kool, kodu+kultuur, kodu+majandus vmo kodundus, kodu+rahvas kodused. Kodu+armastus, kodu+rahu, kodu+tunne. Kodu+arest. Kodu+oblikas bot. Kodu+jänes (kodu)küülik. zool: kodu+hiir <-hiire>, kodu+kakk, kodu+kass, kodu+kits, kodu+rott, kodu+veis, kodu+varblane. Kodu+igatsus = koju+igatsus. Kodus+istuja (käib vähe väljas). Vt ka koju
k`oer <23i (ja 22i): koera, k`oera; k`oeri ja k`oerasid>. Hea peremees ei aja sellise ilmaga koeragi õue. Jüri on koer poiss (ulakas, üleannetu), aga Ants on veel koerem. Koergi ei haugu ka ülek ei lähe kellelegi korda. Siia ongi koer maetud ülek selles ongi asi. See ei kõlba koeralegi, koera hänna v saba allagi halv. Ujub koera, koera moodi. Hulkur+koer, maru+koer, tõu+koer. Jahi+koer, juht+koer, jälitus+koer, karja+koer, keti+koer, süle+koer, teenistus+koer, uru+koer, valve+koer, õue+koer. Hundi+koer, taksi+koer, vrd jänese+koer, lamba+koer. Muudes loomanimetustes: kährik+koer, lend+koer, preeria+koer, päeva+koer. Põrgu+koer müt Kerberos, lõu+koer vmo lõvi. Koera+kari <-karja>, koera+kasvatus, koera+kuut = koera+putka, koera+nahk, koera+pidaja, koera+piits, koera+püüdja, koera+sitt, koera+tõug. Koera+klutt väike koer, koera+kutsikas, koera+nähvits, koera+näss, koera+rakats = koera+rakk <-raki> väike tragi koer, koera+roju halv. Koera+temp <-tembu> koerustükk. bot taimenimetustes: koera+kool <-koolu>, koera+käpp, koera+putk, koera+-pöörirohi. zool: koera+kirp, koera+viik <-viigi> (paeluss); koer+liblikas. Koerte+rakend = koera+rakend, koerte+näitus = koera+näitus
koge <16> (keskaegne purjekas)
koger <24i: kogre, k`okre; k`okri ja k`okresid> (kala). Hõbe+koger. Kogre+järv, kogre+tiik, kogre+püük
kohe1 viivitamata, otsemaid; läheduses, vahetult; argi (rõhu- v täitesõna). Tulen kohe. Peatus on kohe nurga taga. Asi on päris kole kohe. Mõnel inimesel kohe ei vea elus
kohe2 murdes poole. Mindi kohe merd. Heitis korraks pilgu naise kohe
kohev <2: -a>. Kohev muld, padi. Kohevaks kerkinud sai. Kohevalt
k`okk <22i: koka, k`okka>. Laeva+kokk, tele+kokk, kodu+kokk = hobi+kokk, profi+kokk, pea+kokk, ülem+kokk. Koka+kaup kulinaartooted, koka+kunst, koka+kursus(ed), koka+müts <-mütsi>, koka+poiss, koka+raamat
k`olde vt kolle
kole <2: -da> hirmus, kohutav. Kole unenägu. Sajab koledal kombel, sajab nii mis kole argi (koledasti)
k`ol'k <22e: kol'gi, k`ol'ki> (töö- v veoriista osa); kolkimine, peksmine. Koodi kolk. Andsid kolki, said kolki (peksa)
komet <2e: -i> argi jant, nali; vmo näitemäng. Mängib, teeb kometit. Kometi+mäng = kometi+tegemine, kometi+tegija
koodeks <2e: -i> seadustik; reeglistik; vanaaegne köidetud käsikiri. Kriminaal+koodeks, tsiviil+koodeks. Moraali+koodeks, eetika+koodeks, au+koodeks, käitumis+koodeks
k`ooder <2e: k`oodri, k`oodrit> kodeerseade. De+kooder
k`ook <22e: koogi, k`ooki>. Ebameeldiva üllatuse kohta: Säh sulle kooki moosiga! Biskviit+kook, marja+kook, pipar+kook, pann+kook, vormi+kook. põllum: maisi+kook, õli+kook. Lehma+kook ülek. Koogi+labidas tordilabidas, koogi+tainas, koogi+vorm
k`ook <22e: koogu, k`ooku>. Kooguga kaev. Võtab kooguga kartuleid murdes (konksuga). Kaevu+kook, paja+kook
kore <2: -da> kare, jäme; hõre, kohev. Kore nahk, riie. Koreda olemisega talumees. Kore leib, muld. Kore+betoon eh. Koredalt. Koredus
kor`ea <26> tantstõbi
Kor`ea <26: kuhu -sse>, Han ehk Chosŏn [tšos`on] ehk Daehan [täh`an] korea poolsaar ja maa Ida-Aasias
kor`ea k`eel
kores <9: -e> mulla vm jämedamad osad
k`ork <22e: korgi, k`orki>. Korgist tihend = kork+tihend. Klaasist kork = klaas+kork. Kummi+kork, plast+kork, rasu+kork. Pudeli+kork, vanni+kork, õnge+kork. el: kaitse+kork = kork+kaitse <-k`aitsme>. Korgi+kiht (nt puu koores). bot: korgi+kambium, korgi+puu, korgi+tamm <-tamme>, korgi+rakk <-raku>; kork+aine, kork+kude = kork. Kork+kiiver, kork+tald, kork+vest
Kose <16: kuhu -le>
kotik1 <2: -u> zool (loivaline). Kotiku+nahk. Kotik+kasukas, kotik+krae
kotik2 <2: -u> murdes munandikott. Kõutsi kotikud
kude <18: k`oe, kude>. Labases, toimses koes kangas. Linane lõim ja villane kude (koelõng). Taimsed, loomsed koed. Pahempidi+kude, patent+kude, pits+kude. anat: lihas+kude, side+kude. Koe+lõng, koe+laud (kangaspuudel), koe+tihedus tkst. Koe+õpetus anat histoloogia, koe+vedelik füsiol, koe+rebend. biol: koe+pingus turgor, koe+preparaat (kasvustimulaator). Kude+ravi = kude+teraapia ravimine võõra koe abil
kude+ kudemis-: kude+aeg, kude+paik, kude+ränne; kudev: kude+kala kuderändel olev kala, kude+räim
kõder <24u: kõdra, k`õtra; k`õtru ja k`õtrasid> bot kaunataoline vaheseinaga vili. Naeri, kaalika kõdrad
modem <2e: -i> signaalide moduleerimise ja demoduleerimise seade. Faks+modem
oder <24i: odra, `otra; `otri ja `otrasid>. Külvab, lõikab otra. Vakk otri. Loomad on odras v odra+põllul, on otra läinud. Suvi+oder, tali+oder, seemne+oder, õlle+oder. Odra+karask, odra+kruubid, odra+linnased mitm, odra+pea, odra+tera, odra+õlu
Oder [ooder] <2e: -i; kuhu -isse> sks vt Odra; Oderi-`äärne Frankfurt [fr`ankf`urt] <22e: Oderi-`äärse Frankfurdi; kuhu Oderi-`äärsesse Frankfurti> Frankfurt Oderi ääres
olek <2: -u>. Kerglase olekuga inimene (loomult kerglane). Lõbusas olekus peolised. On õnnistatud olekus euf on rase. Kaaluta olek. Aine kolm (agregaat+)olekut. Müügil, ametis olek = müügil+olek, ametis+olek. Eemal+olek, julge+olek, jõude+olek, kohal+olek, koos+olek, korras+olek, lahti+olek, nõus+olek, paigal+olek, peata+olek, pingul+olek, rahul+olek, siin+olek, valmis+olek, ära+olek, üksi+olek, üle+olek
oode <6: `oote, oodet> ootamine; kerge eine. Jääb ootele, on ootel v oote+valmis. Külaliste ootel. Lapse+ootel = tite+ootel naine rase. Võtab v sööb oodet, võtab v sööb ooteks võileiba. Om-ga: lõuna+oode, õhtu+oode. Oote+aeg, oote+ala, oote+asend sport, oote+nimekiri, oote+platvorm, oote+rada (liikluses), oote+ruum
rodeo <1> Ameerika karjuste pidu, mille kavas on ka ratsutamine taltsutamata hobustel v härgadel; mootorispordivõistlus takistusrajal
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|