Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

`iitsama <29: iitsata, `iitsan> argi, iitsatama <27> argi rääkima, (välja) ütlema. Ära sellest kellelegi (sõnagi) iitsa v iitsata

k`eegi <0: kellegi, kedagi, kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kelleltki, kellekski, kellenigi, kellenagi, kelletagi, kellegagi; argi ka kellegisse, kellegis, kellegist jne>. Kedagi oodatakse (üht tulijat). Anna pakk kellelegi tulijaist (ühele tulijaist). (Mitte) kedagi ei oodata. Keegi Jüri otsis sind (rääkijale tundmatu). Keegi ei ole veel kohal (üks määratud hulgast). (Mitte) kedagi ei ole veel kohal. Ei keegi = mitte keegi, ei+keegi tühine, positsioonita inimene. Need pole kellegi kombed; jutt või kedagi halv. Pole häda kedagi argi (midagi). Ega (siis) kedagi argi mis siis ikka

k`eelama <29: keelata, k`eelan>. Keelas mul rääkida, mul rääkimise, mind rääkimast. Õpetaja keelas lapsi. Ta ei keela kellelegi oma abi. Suitsetamine keelati ära. Keela ja kaitse! argi hoidku küll, helde(ne) taevas!

kihutama <27>. Ära kihuta, ajad kraavi. Kihutame võidu! Kihutab minema, (kellelegi) järele, ringi. Kihutab tagant, taga v takka sunnib tagant. Kihutas rahvast mässule (ässitas, õhutas). Kihutas endale kuuli pähe argi laskis enda maha. Vt ka üles kihutama

kõri+orel argi. Teeb, mängib kellelegi kõriorelit v kõrioreleid teeb tuupi, võtab kõri pihku

k`õssama <29: kõssata, k`õssan>. Ära sellest kellelegi kõssa! Väntas kõvasti, aga mootor ei kõssanudki selle peale

l`aulma <33: l`aulda, laulan>. Laulab sopranit. Ümiseb, joriseb, üürgab, lõõritab, kõõrutab laulda. Laulab hääle lahti. Ette, kaasa, üles laulma. Laulab (kellelegi) halleluujat, hosiannat, kiidulaulu ülek kiidab, ülistab (kedagi)

n`õudmine <12 (ja 10): -mise>. Mul ei ole kellegi vastu v kellelegi mingeid nõudmisi mul ei ole kelleltki midagi nõuda. Nõudmine juristide järele, kauba järele. Nõudmiseni (saadetud) kiri. Nõudmiseni hoius nõudehoius

p`iiksama <29: piiksata, p`iiksan>, piiksatama <27> korraks piiksuma. Ei julge asjast kellelegi piiksata(da) (iitsatada). Piiksatus

silmus <9: -e>. Pistis pea silmusesse v pani endale silmuse kaela poos end üles; ülek hukutas end; tõmbas endale õnnetuse kaela. Keerutab v punub kellelegi silmust ülek kavatseb kellelegi halba. Nöör+silmus, traat+silmus, keerd+silmus. Heegeldamisel, varraskudumisel: õhk+silmus õhksilm (-silma), kinnis+silmus. Silmus+kude silmkude, silmus+kudumine. Silmus+mähis el, silmus+nelinurk etn (maagiline märk, kasutatav ka ornamendina)

viiksatama <27> piuksatama, piiksatama. Ei julge asjast kellelegi viiksatada

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur