|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit
k`eel <13: keele, k`eelt>. Hammustas keelde. Mehel on mitu keelt suus = mees oskab, valdab, räägib mitut keelt. Räägib inglise keeles = inglise keeli. Väleda, nobeda, terava, kurja keelega inimene. Kurjad keeled räägivad, et .. ülek (käivad jutud). ülek kõneraskuste kohta: keel on sõlmes; keel ei kuula sõna; keel ei paindu seda ütlema; hirm nöörib keele kinni; keel on pehme (joobnul). ülek lobisemise kohta: talitse, taltsuta oma keelt; hoia, pea keel hammaste taga; peksab, lõksutab keelt; teritab sõbra kallal keelt (nöögib). Kannab ülemusele kaaslaste peale keelt (kaebab). Vaidlejad ei leidnud ühist keelt. Toit viib keele alla ülek (on väga maitsev). Keel on kuiv v kuivab on janu, kastab keelt joob. Jookseb ringi, keel vesti peal v vestil ülek (väsinult, lõõtsutades). Ajab keelt kõrva argi, ülek lööb külge, teeb lähenemiskatseid; meelitab, üritab pehmeks rääkida. Loomulik keel, tehis+keel. Ema+keel, võõr+keel, sugulas+keel. Kirja+keel, murde+keel, luule+keel, oskus+keel. Kultuur+keel, rahvus+keel, riigi+keel. Mustlas+keel. Pudi+keel. Lähte+keel, tulem+keel. Formaal+keel, programmeerimis+keel = programmi+keel. Viipe+keel, sala+keel. ülek: hinge+keel, tunde+keel. Libe+keel meelitaja, lipitseja. Pilli+keel, reketi+keel. Tule+keeled tuleleegid. bot taimenimetustes: peni+keel, ussi+keel, õõs+keel. Keele+anne, keele+barjäär, keele+juhis = keele+reegel, keele+kasutus = keele+pruuk = keele+tarvitus, keele+oskus, keele+pädevus, keele+tunne = keele+vaist. Keele+mees, keele+tark, keele+teadlane. Keele+praktika, keele+tund, keele+õpetus, keele+õpik. Keele+arendus, keele+filosoofia, keele+geograafia, keele+poliitika, keele+statistika, keele+seadus. Keele+ala, keele+piir, keele+rühm. anat: keele+juur, keele+luu, keele+selg, keele+tipp. eh: keel+sarrus, keel+betoon keelsarrusega betoon, keel+tapp <-tapi>. Keel+uss zool (parasiit). Keelte+oskus, keelte+kool <-kooli>, keelte+hoidik muus (viiulil, kitarril)
k`umb <22i: kumma, k`umba>. Kumba teed tuleb minna? Kummale meist see pakk on? Ta räägib mõlemat keelt, kumba aga soovite. Tulgu ükskõik kumb v kumb tahes. Kummale poole te lähete? Emb-kumb. Kumba+pidi = kumba pidi
l`impsama <29: limpsata, l`impsan>. Limpsab huuli, limpsab keelega üle huulte. Limpsab tüdrukute järele keelt. Limpsab taldrikult suhkrut (haarab keelega). Ilusa poisi limpsavad tüdrukud kohe ära ülek
lõksutama <27>. Lõksutab kääre v kääridega. Naised lõksutavad kududa (kangaspuudel). Lõksutab keelt, lõugu
m`õistma <34: m`õista, mõistan>. Mõistavad sind õigesti või vääriti saavad sinust õigesti või vääriti aru. Ei mõista nalja ei saa naljast aru; on karm v järeleandmatu. Mõista, mõista, mis see on: .. Kas sa hiina keelt mõistad argi (oskad)? Mõistavad kohut. Kohus mõistis süüdlasele kaks aastat vabadus(e)kaotust, 300 eurot trahvi. Kohus mõistis oma otsusega kohtualuse õigeks. Süüdi, kinni = vangi mõistma. (Ise)enesest(ki) v (ise)endast(ki) mõista (otse) loomulikult, arusaadavalt, muidugi. Mõistmatu inimene. Mõistetamatu lugu. Vt ka m`õista `andma, h`ukka m`õistma, s`urma m`õistma, v`älja m`õistma, `õigust m`õistma
n`ilpama <29: nilbata, n`ilpan>, n`ilpsama <29: nilpsata, n`ilpsan> limpsama. Nilp(s)ab moosi. Nilp(s)ab keelega üle huulte. Nilp(s)as tüdrukute järele keelt
n`älpsama <29: nälpsata, n`älpsan> nälpama. Nälpsas keelt
perf`ektne <2: -f`ektse> täiuslik, täielik. Perfektne tõlge, vormistus. Räägib perfektset v perfektselt inglise keelt
praktis`eerima <28: -s`eerida, -seerin> praktikas rakendama; erialal tegutsema; harjutama, praktikas omandama. Praktiseeritud meetod. Praktiseeriv arst tegevarst. Praktiseerib prantsuse keelt (harjutab)
p`urssima <28: p`urssida, pursin> viletsalt, vigaselt rääkima. Pursib vaevaliselt mõne sõna saksa keelt, saksa keeles
r`ääkima <28: r`ääkida, räägin> kõnelema. Rääkiv robot. Räägib eesti keeles, eesti keelt, eesti keeli. Räägi mulle uudiseid, tõtt. Räägin sõbraga suvest. Räägib kätega v käte abil. Millest film räägib v millest filmis räägitakse? Rääkis kaaslase pehmeks, nõusse, rääkis kaaslasele augu pähe. Räägime asja sirgeks klaarime lahkhelid. Räägib igaühe surnuks v tummaks (veenab ümber, saab nõusse). Hinnas on (kokku) räägitud (kokku lepitud). Oleme rääkinud! nõus, kõik on korras! Suuremgi laps ootab jõuluvana, mis seal v mis siis (veel) väiksemast rääkida. Ei jaksa ajalehtigi osta, raamatutest rääkimata. Edasi, ette, kaasa, läbi, maha, sisse, vahele, vastu, välja, ära, üle rääkima. Vt ka taga r`ääkima, ära r`ääkima
talitsema <27> taltsutama, ohjeldama. Talitseb ennast v end, oma himusid, käitumist. Talitse oma keelt v suuvärki!
teritama <27>. Teritab kirvest, pliiatsit. Malemäng teritab mõistust. Teritavad poisi kallal keelt ülek (vaimutsevad, nöögivad). Põgenik teritas kõrvu (kuulatas pingsalt)
t`onkama <29: tongata, t`onkan> tonksama; tönkama. Tonkas poissi v poisile sõrmega ribidesse. Tonkab võõrast keelt
t`önkama1 <29: töngata, t`önkan> purssima; vaevaliselt, saamatult tegema. Tönkab soome keelt. Tönkab lugeda
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|