|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
akt`iivne <2: -t`iivse> tegev, toimekas, vastand passiivne. Aktiivne inimene, puhkus. Aktiivne sõnavara (mida inimene tunneb ja kasutab), keeleoskus. Aktiivne rahvastik (statistikas), valimisõigus õigus valimistel hääletada. Aktiivne bilanss (ülekaalus oleva aktivaga). keem: aktiivne vesinik = aktiiv+vesinik; pind+aktiivne, radio+aktiivne. Aktiiv+kõlar (võimendiga). el: aktiiv+takistus tegevtakistus, aktiiv+võimsus tegevvõimsus. Aktiivselt
+alaselt. Puutusime kokku ameti+alaselt (ametiasjus). Keeleoskus on töö+alaselt, parem töös vajalik
k`eel <13: keele, k`eelt>. Hammustas keelde. Mehel on mitu keelt suus = mees oskab, valdab, räägib mitut keelt. Räägib inglise keeles = inglise keeli. Väleda, nobeda, terava, kurja keelega inimene. Kurjad keeled räägivad, et .. ülek (käivad jutud). ülek kõneraskuste kohta: keel on sõlmes; keel ei kuula sõna; keel ei paindu seda ütlema; hirm nöörib keele kinni; keel on pehme (joobnul). ülek lobisemise kohta: talitse, taltsuta oma keelt; hoia, pea keel hammaste taga; peksab, lõksutab keelt; teritab sõbra kallal keelt (nöögib). Kannab ülemusele kaaslaste peale keelt (kaebab). Vaidlejad ei leidnud ühist keelt. Toit viib keele alla ülek (on väga maitsev). Keel on kuiv v kuivab on janu, kastab keelt joob. Jookseb ringi, keel vesti peal v vestil ülek (väsinult, lõõtsutades). Ajab keelt kõrva argi, ülek lööb külge, teeb lähenemiskatseid; meelitab, üritab pehmeks rääkida. Loomulik keel, tehis+keel. Ema+keel, võõr+keel, sugulas+keel. Kirja+keel, murde+keel, luule+keel, oskus+keel. Kultuur+keel, rahvus+keel, riigi+keel. Mustlas+keel. Pudi+keel. Lähte+keel, tulem+keel. Formaal+keel, programmeerimis+keel = programmi+keel. Viipe+keel, sala+keel. ülek: hinge+keel, tunde+keel. Libe+keel meelitaja, lipitseja. Pilli+keel, reketi+keel. Tule+keeled tuleleegid. bot taimenimetustes: peni+keel, ussi+keel, õõs+keel. Keele+anne, keele+barjäär, keele+juhis = keele+reegel, keele+kasutus = keele+pruuk = keele+tarvitus, keele+oskus, keele+pädevus, keele+tunne = keele+vaist. Keele+mees, keele+tark, keele+teadlane. Keele+praktika, keele+tund, keele+õpetus, keele+õpik. Keele+arendus, keele+filosoofia, keele+geograafia, keele+poliitika, keele+statistika, keele+seadus. Keele+ala, keele+piir, keele+rühm. anat: keele+juur, keele+luu, keele+selg, keele+tipp. eh: keel+sarrus, keel+betoon keelsarrusega betoon, keel+tapp <-tapi>. Keel+uss zool (parasiit). Keelte+oskus, keelte+kool <-kooli>, keelte+hoidik muus (viiulil, kitarril)
komistus+kivi ülek. Tööotsijale sai komistuskiviks keeleoskus
`oskus <11 ja 9: -e>. Oskus klaverit mängida = klaverimängu+oskus. Aitab oskust mööda. Ameti+oskus = kutse+oskus, arvuti+oskus, esinemis+oskus, juhi+oskus = juhtimis+oskus, keele+oskus, kirja+oskus
pass`iivne <2: pass`iivse> mittetegev, loid, vastand aktiivne. Passiivne osavõtja. Passiivne sõnavara (mida inimene tunneb, kuid ei kasuta), keeleoskus (arusaamise tasemel). Passiivne valimisõigus õigus olla valitud. Passiivne bilanss (ülekaalus oleva passivaga). Passiivsed ained keem. Passiivselt. Passiivsus
p`iisamatu <1> ebapiisav, mitteküllaldane. Piisamatu keeleoskus. Piisamatus
täiusl`ik <25: -liku, -l`ikku>, t`äiusl`ik <25: -liku, -l`ikku> veatu, terviklik, täielik, igakülgne. Kehalt ja vaimult täiuslik inimene. Täiuslik teos, keeleoskus. Täiuslikult. Täiuslikkus
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|