Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Leitud 1 artikkel
k`arjuma <28: k`arjuda, karjun> nutma, kisendama; kõvasti rääkima, hüüdma. Laps karjub hällis. Vihahoos karjub ta igaühe peale. Kõneleja karjuti maha (vahelehüüetega). Õpetaja püüdis klassist üle karjuda. Karjub laulda, nutta. Käed lausa karjuvad töö järele ülek tahaks väga tööd teha
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |