Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit

`ain <22u: aina, `aina> kal (võrgu) kinnitusaas

k`aan' <22e: kaani, k`aani>. Velsker pani haige seljale kaane. Täis kui kaan argi täiesti purjus. zool: apteegi+kaan, hobu+kaan, maksa+kaan

kabin <2: -a> tasane müdin, krabin. Sammude kabin. Kabinal

kahin <2: -a>. Siidi, puulehtede, tuule kahin. Kõrkjate kahin = kõrkja+kahin. Hingab vaiksel kahinal, vaikse kahinaga. Jooksis riiete kahinal läbi toa. Vesi hakkas kahinal keema (kahisedes). Hingamis+kahin, naeru+kahin, pahameele+kahin. Kihin-kahin

k`ai <26> sadamasild. Kauba+kai, reisi+kai, sadama+kai = kai, ujuv+kai = pontoon+kai

k`aif <22e: kaifi, k`aifi> argi joobeseisund, joovastus. Sai ecstasy’st kaifi, on kaifis

k`aik <22e: kaigu, k`aiku> luul: kaikumine; kaikuv hääl

k`ail <22e: kailu, k`ailu> bot (taim). Soo+kail

k`aim <22e: kaimu, k`aimu> vmo: sugulane; kaaslane; vader, vennas. Kallid kaimud. Nime+kaim

kaine <6: k`aine, kainet>, k`aine <1: k`aine, k`ainet>. Kainena, kaine peaga, kainest peast oli mees mõistlik. Magab end kaineks. Peol oli vähe kaineid (inimesi). Kaine arvestus, ellusuhtumine. Puru+kaine, eba+kaine paberl joobnud

Kaiu <16: kuhu -sse ja K`aiu>

kamin <2: -a>. Kamin+ahi. Kamina+simss, kamina+tuli, kamina+õhtu

Kanin <2e: -i; kuhu -isse ja -ile> poolsaar Venemaal Valge ja Barentsi mere vahel

k`an'n1 <22e: kanni, k`anni> mänguasi, lelu; lill. Mängu+kann ka ülek, vurr+kann. Jaani+kann, koidu+kann, oskuskeeles täpsemad pääsusilm, mets-kibuvits. bot: kuld+kann, alpi+kann

k`an'n2 <22e: kanni, k`anni> argi: kannikas, tuhar; kannikad, istmik

k`ann <22e: kannu, k`annu> joogi- vm vedelikunõu. Kann, kannu+täis morssi. Rootsi, Riia, Tallinna kann (mahumõõdud). Postide külge pandi kannud argi (elektri- v telefoniisolaatorid). Kohvi+kann, koore+kann, piima+kann. Kaste+kann = kastmis+kann, keedu+kann. Klaas+kann, portselan+kann. Sarnasuse järgi: kärje+kann, nisa+kann, vundamendi+kann. Kannu+soojendaja

k`arn <22e: karni, k`arni> vmo lihakauplus. Liha+karn

kasin <2: -a> vähene, napp; puhas, vooruslik, karske. Kasin viljasaak. Kasinad elukombed. Sõna+kasin. Kasinalt = kasinasti. Kasinus

k`aun <23u (ja 22u): kauna, k`auna; k`aunu ja k`aunasid>. Herne+kaun, läätse+kaun, pipra+kaun. Kauna+poole <-p`oolme> bot. Kaun+pipar kok paprika

k`iin1 <22e: kiini, k`iini> zool (putukas); kiinijooks. Loomad jooksid v kargasid kiini (püüdes kiinide käest pääseda), olid palavaga kiinis. Kiini+jooks, kiini+muhk, kiini+muhktõbi vet

k`iin2 <22e: kiini, k`iini> terariist okste ja hagude raiumiseks, peergude kiskumiseks

kin kindral

Klin <19: -i, -i; kuhu -i> linn Venemaal

Main [m`ain] <22e: Maini, M`aini> Reini lisajõgi Saksamaal

p`ain <22e: paini, p`aini> tehn painimisvedelik

v`ain <22e: vainu, v`ainu>, v`ainu <1> (külavaheline, külaäärne) rohuplats, rohumaa. Mindi vainule. Küla+vain = küla+vainu. Vainu+rästas zool. Vainu+kägu, oskuskeeles täpsem vaenukägu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur