|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit
`aastaselt. Umbes aastaselt hakkab laps käima. Abiellus üheksateist(kümne)+aastaselt, kahekümne kolme aastaselt, neljakümne+aastaselt
atmo+sfäärine <10: -se> atmosfääri suuruse rõhuga. Kahekümne viie atmosfäärine, saja+atmosfäärine rõhk
esimene <12: -se>. Kahekümne esimene. Kõige esimene. Tuli esimeseks võitis esikoha. Kümme esimest, esimesed kümme esikümme. Esimene korrus esikorrus. Esimene ots esi-, ees-, algusots. Poeg käib esimeses (klassis). Esimest korda, parem kui esmakordselt. Tahtis esimese hooga, esimese valuga minema joosta (algul, esmalt). Esimene ülesanne ülesanne number üks; tähtsaim ülesanne. Esimese sordi kaup hea kaup. Esimese numbri suli ülek esisuli, suur suli. Esimese öö õigus aj. Esimene tüürimees, esimene hääl (duos, duetis, kooris), esimene käik (autol)
h`ektarine <12: -se> hektarisuurune. Kahe+hektarine, saja+hektarine, tuhande+hektarine, kahekümne viie hektarine
kaheksas <2: kaheksanda>. Kahekümne kaheksas. Poeg käib kaheksandas (klassis). Tütar käib kaheksandat (on seitsmeaastane). Eesti sportlane jäi kaheksandaks, tuli kaheksandale kohale. Kaheksandaks räägiti ettekandes keskkonnakaitsest
k`aks+kümmend <22 + 5: kahe+k`ümne, k`aht+kümmend ja k`ahte+kümmend ja k`aht+kümmet ja k`ahte+kümmet, kahe+k`ümnesse>. Kakskümmend üks (ka: kaardimäng). Kakskümmend kilomeetrit. Rong väljub (kell) kakskümmend kolmkümmend. Soovijaid oli alla kahekümne. Noormees on üle kahekümne, sai kakskümmend (täis). Kakskümmend+tahukas mat
kolmand`ik <25: -diku, -d`ikku>. Kolm (ja) kaks kolmandikku. Seitseteist kahekümne kolmandikku. Kolmandik paaki v paagist on täis. Kakluse algatasid kolmandikud argi (kolmanda klassi õpilased). Mängu viimane kolmandik v kolmandik+aeg (nt jäähokis). Algus+kolmandik, lõpu+kolmandik
kolmas <2: kolmanda, kolmandat ja kolmat>. Kahekümne kolmas. Võta kolmas osa vett (üks kolmandik). Kolmas seisus (feodaalsel Prantsusmaal). Võistleja tuli kolmandale kohale, kolmandaks. Kuulsin sellest kolmanda isiku kaudu. Räägib kolmandas isikus (tema-vormis). Kolmanda klassi kajut. Poiss käib kolmandas (klassis). Laps käib kolmandat (on kaheaastane). Kolmat aega vallavanem. Teab teist-kolmat (üht-teist, midagi). Kolmanda+järguline; keel: kolmanda+välteline = kolmandas vältes
kraadine <10: -se>. Kahekümne ühe kraadine pakane, nurk. Neljakümne+kraadine viin. Mõne+kraadine, null+kraadine, kolme+kraadine
kroonine omds, nimis <10: -se>. Kroonine raha. Võttis rahakotist kroonise = ühe+kroonise. Kahe+kroonine, viie+kroonine, kümne+kroonine, viiekümne+kroonine, saja+kroonine, viiesaja+kroonine, kahekümne viie kroonine
kuuend`ik <25: -diku, -d`ikku>. Viis kuuendikku. Seitseteist kahekümne kuuendikku. Kuuendik teed v teest on käidud. Kuuendikel oli klassiõhtu argi (kuuenda klassi õpilastel). aj: kuuendiku+maa, kuuendiku+mees kuuendikumaa rentnik
kuues <2: kuuenda>. Kahekümne kuues. Võta kuues osa vett (üks kuuendik). Jäi võistlustel kuuendaks. Poeg käib kuuendas (klassis). Laps käib kuuendat (on viieaastane)
k`öiteline <12: -lise>. Kahekümne nelja köiteline sõnaraamat. Kahe+köiteline
m`eetrine <12 ja 10: -se> pikkusega 1 m, meetripikkune. Kahekümne viie meetrine. Poole+meetrine, saja+meetrine, ruut+meetrine, senti+meetrine
miiline <10: -se>. 80-miiline vahemaa, kiirus. Poole+miiline, neljakümne+miiline, saja+miiline; saja kahekümne miiline
neljand`ik <25: -diku, -d`ikku> veerand. Kolm neljandikku kolmveerand. Viisteist kahekümne neljandikku. Neljandik õpilasi v õpilastest puudus. Neljandikud läksid matkama argi (neljanda klassi õpilased). Neljandik+noot <-noodi> muus veerandnoot. trük: neljandik+formaat, neljandik+poogen
neljas <2: neljanda, neljandat ja neljat>. Kahekümne neljas. Võta neljas osa vett (üks neljandik). Jooksja jäi neljandale kohale v neljandaks. Tütar käib neljandas (klassis). Laps käib neljandat (on kolmeaastane). Neljandat v neljat korda. Neljanda+järguline
punktine <10: -se>. Punktine, kahekümne nelja punktine, paari+punktine edumaa. Kümne+punktine kiri kümnepunktikiri
päevane <10: -se>. Tere päevast! Päevane rong, etendus. Päevane teenistus, toodang, teekond päevateenistus, -toodang, -teekond. Päevane vasikas (ööpäev vana). Kahekümne viie päevane matk. Kuue+päevane, paari+päevane. Esmas+päevane, püha+päevane, argi+päevane, pidu+päevane, puhke+päevane
s`eitsmes <2: s`eitsmenda>. Kahekümne seitsmes. Seitsmes osa üks seitsmendik. Laps käib seitsmendat (on kuueaastane). Poeg käib seitsmendas (klassis). Noorpaar oli (nagu) seitsmendas taevas (üliõnnelik)
teine <12: teise, t`eist, teisesse ja t`eise; teiste, t`eisi, teistesse ja teisisse>. Kahekümne teine. Jäi teiseks, jäi teisele kohale. Teist korda, parem kui teistkordselt. Tule mõni teine kord, tule teinegi kord, vrd teine+kord. Teine sort (kaubal), teine hääl (duos, duetis, kooris), teine käik (autol). Läks v kolis teise ilma suri. Jüri armastab teist (kedagi muud). Räägib üht, aga teeb teist. Jäi üksi, kõik teised lahkusid. Mõtleb samuti kui iga teine (inimene). Pani teised riided selga. Elu on nüüd hoopis teisem (teistsugusem), on teiseks v teisemaks saanud. Läksid teine teisele poole v teine teise (III v) kanti, vrd teine+teise. Ostis arvuti, aga ei oska teist kasutada (seda). Rääkis üht(e) ja teist v üht-teist. Ühed, teised ja kolmandad. Poeg käib teises (klassis). Teise+laadiline = teist laadi, teise+usuline = teist usku, teise+sooline = teisest soost. keel: teise+välteline = teises vältes. Teist+kaudu
viieline <12: -lise>. Vahetas viielise eurosteks. Kohal nagu Vene viieline argi (kindlalt, nagu viis kopikat). Särab nagu vask+viieline (üle kogu näo). On viieline õpilane, on läbi viieline, on nelja-viieline. Kahekümne viieline nt kahekümne viie krooniline
viiene <10: -se>. Tüdruk saab viieseks (viieaastaseks). Tehke viiesed rühmad (viiest liikmest koosnevad). (Kella) viiene rong. Vahetas viiese lahti v peeneks. Kahekümne viiene
vol'dine <10: -se> el. Kahesaja kahekümne voldine pinge
üheksas <2: üheksanda>. Kahekümne üheksas. Tütar käib üheksandat (on kaheksa-aastane). Poeg käib üheksandas (klassis). Jäi võistlusel üheksandaks, tuli üheksandale kohale, lõpetas üheksandana
ühend`ik <25: -diku, -d`ikku>. Neli kahekümne ühendikku. Ühendikud ja kahendikud argi esimese ja teise klassi õpilased
`ümber. Mees pani käe naise ümber. Istuvad lõkke ümber. Tegime aiale ringi ümber, käisime ringi ümber aia. Siinsamas ümber nurga. Reis ümber maailma = ümber+maailma+reis <-reisi>. Pikk arutelu lepingu ümber. Saabusime kella kolme ümber (paiku). Külalisi oli kahekümne ümber (ligikaudu kakskümmend). Ei saa üle ega ümber (ei saa vältida). Ümber asustama, jagama, kasvatama, kolima, otsustama, riietuma, tõstma. Ümber+ehitus, ümber+piiramine, ümber+valimine, ümber+hulkuja. Vt ka `ümber ajama, `ümber arvestama, `ümber asuma, `ümber h`indama, `ümber `istuma, `ümber jutustama, `ümber k`asvama, `ümber kehastuma, `ümber kirjutama, `ümber korraldama, `ümber k`äima, `ümber l`õikama, `ümber l`ükkama, `ümber lülitama, `ümber minema, `ümber paigutama, `ümber panema, `ümber p`öörama, `ümber s`aama, `ümber s`ün'dima, `ümber tegema, `ümber t`öötama, `ümber t`öötlema, `ümber v`aatama, `ümber vahetama
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|