|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit
`asf`alt <22e: `asfaldi, `asf`alti>. Tehis+asfalt. Asfaldiga kaetud tänav = asfalt+kattega tänav = asfalt+tänav. Asfalt+lakk <-laki>. Asfaldi+kiht = asfaldi+kord, asfaldi+tehas
kaheksa <1>. Kaheksa ja pool. Kaheksa kümnendikku. Kakskümmend kaheksa. Kaheksa tuhat. Kell on kaheksa, pool kaheksa. Tuli kohale enne (kella) kaheksat, (kella) kaheksaks. Pood on (kella) kaheksast kaheksani lahti. Kaheksa meetrit, vihikut. Laud on kaetud kaheksale. Lehekülg (number) kaheksa kaheksas lehekülg. Lennuk tegi õhus kaheksaid. Käis poti kaheksaga
k`aks <22: kahe, k`aht ja eeskätt rõhuliselt k`ahte, k`ahte ja kahesse; k`ahtede, k`ahtesid, k`ahtedesse>. Kaks ja pool. Kaks kolmandikku. Kolmkümmend kaks. Kaks tuhat. Kell on kaks, pool kaks. Saabus enne (kella) kahte, (kella) kahe paiku. Kaks meetrit, inimest. Osta kaks-kolm pliiatsit. Käis siin korda kaks. Võttis kaasa kahed sokid. Töötab kahe eest. Laud on kaetud kahele. Lehekülg (number) kaks teine lehekülg. Sai matemaatikas kahe. Ei mõista v ei oska kahtegi lugeda ülek on nõutu. Ruutu kaks. Kaks+haaval = kahe+kaupa = kahe kaupa. Kaks+klemm el, kaks+liige mat binoom. Kaks+pea+lihas anat. ülek: kahe pere koer, kahe isanda teener. Vt ka kahe+
karu+sammal bot. Karusamblaga kaetud v karusamblane metsaalune, raba
k`atma <35: k`atta, katan, k`aetakse, k`aetud>. Katab söögitoas lauda. Kattis korvi rätiga (kinni). Lumi katab maa(d), maa on kaetud lumega. Katmata vajadused, kulud. Tal on pere toita ja katta. Jooksja kattis vahemaa kahe minutiga (läbis). Katab vastase keskmängijat (nt jalg-, korvpallis). Rühma taganemist kaeti suurtükitulega sõj (julgestati)
k`att <22e: katu, k`attu> haiguse korral suuõõnes tekkiv valkjas kiht. Keel on katuga kaetud. Hamba+katt
k`iinduma <27> tähelepanu kinnitama; armastama hakkama. Pilk kiindus raamatusse, kõneleja näkku, kaetud lauale. On kiindunud sõbrasse, muusikasse
kivi+rusu suurte ja väikeste kivitükkide segu. Kivirusuga kaetud mäenõlv
k`olm <22i: kolme, k`olme>. Kolm ja pool. Kolm neljandikku. Viiskümmend kolm. Kolm tuhat. Kell saab, on kolm, pool kolm. Saabus enne (kella) kolme, (kella) kolme ajal. Kolm kilo(grammi), poissi. Astus paar-kolm, kaks-kolm, kolm-neli sammu. Aastat kolm tagasi. Õmbles kolmed püksid. Laud on kaetud kolmele. Lehekülg kolm kolmas lehekülg. Õpib kolmedele. Ärtu kolm. Ei oska kolmegi lugeda ülek on nõutu. Enne kui jõudsin kolmegi v kolmenigi lugeda, oli teine läinud. Kolm+haaval = kolme+kaupa = kolme kaupa. Kolm+kõla muus, kolm+liige mat trinoom. Kolm+kant+luu anat (randmes), kolm+pea+lihas anat, kolm+neljandik+takt = kolm+veerand+takt muus. Vt ka kolme+
k`orp <22i: korba, k`orpa; seisundivorm k`orpas> karp, kärn; bot puukoore väline surnud osa. Puutüvi on korbaga kaetud v korpas. Nahk läheb korpa. Kase+korp, männi+korp, rõngas+korp, soomus+korp; mustuse+korp, värvi+korp, vere+korp. Korp+lööve
k`uus <14: kuue, k`uut, k`uude (ja kuuesse); kuute, k`uusi>. Kuus seitsmendikku. Kolmkümmend kuus. Kuus tuhat. Kell saab, on kuus, pool kuus. Ärkas enne (kella) kuut, (kella) kuue ajal. Kuus meetrit, pliiatsit. Aega läks viis-kuus minutit, minutit kuus. Kandis kuued kingad katki. Laud on kaetud kuuele. Lehekülg kuus kuues lehekülg. Ärtu kuus. Kuue+kandiline, kuue+klassiline, kuue+liikmeline, kuue+realine, kuue+tahuline, kuue+silindriline mootor tehn. Kuue+jalaline värss, vrd kuue+jalgne putukas. Kuue+tunniline = kuue+tunnine. Kuue+aastane, kuue+meetrine, kuue+päevane, kuue+tolline. Kuue+päeva+koht aj (talu). Kuus+tahukas mat
m`aa+ilma argi maailmatu(ma), ilmatu(ma). Õue oli kaetud maailma pikk laud. Maailma larakas maad
rogusk <2e: -i> niinest riie; niinetuust. Roguskiga kaetud vanker
seitse <5: s`eitsme, seitset>. Kolmkümmend seitse. Seitse tuhat. Kell on, saab seitse. Pärast (kella) seitset. Laud on kaetud seitsmele. Lehekülg (number) seitse seitsmes lehekülg. Ruutu seitse. Võtab oma seitse asja ülek (kogu oma kraami). Võtab v koorib seitse nahka ülek kurnab. Seitsme luku taga ülek suures saladuses, seitsme maa ja mere taga ülek väga kaugel. Seitsme+haruline, seitsme+klassiline, seitsme+kohaline, seitsme+liikmeline. Seitsme+tunniline = seitsme+tunnine tööpäev. Seitsme+aastane, seitsme+nädalane. Seitsme+palline tuul. mat: seitse+nurk, seitse+tahukas. Seitse+aastak sageli nõuk
t`ael <22u: taela, t`aela; t`aelu ja t`aelasid> kuiv puukäsn; bot (parasiitseen). Taelast nakatatud, taelaga v taeladega v taeltega kaetud puu. Lõi tule taela (sisseü), taelale, taela külge. Läks põlema nagu kuiv tael ka ülek. Kase+tael, kännu+tael, tule+tael
tätoveering <2: -u>. Tätoveeringutega kaetud keha
v`iis <14: viie, v`iit, v`iide (ja viiesse); viite, v`iisi>. Kakskümmend viis. Viis tuhat. Kell on, saab viis. Pärast (kella) viit. Laud on kaetud viiele. Lehekülg (number) viis viies lehekülg. Poti viis. Sai matemaatikas viie. Viskab viis pihku argi annab kätt. Tunnen teda nagu oma viit sõrme (väga hästi). Viie+haruline, viie+klassiline, viie+kohaline, viie+liikmeline. Viie+tunniline = viie+tunnine tööpäev. Viie+aastane, viie+nädalane. Viie+kilone, viie+liitrine, viie+meetrine. Kella+viie+tee pärastlõunane koosviibimine. Viis+tahukas mat, viis+kõla muus noonakord
viisi+pärane viisi-, kombekohane, korralik. Viisipärane vestlus. Laud oli viisipäraselt kaetud
`õl'g+punutis õlest punutud ese. Õlgpunutisega kaetud veinipudel
üheksa <1>. Üheksa ja pool. Üheksa kümnendikku. Üheksa tuhat üheksa+sada üheksa+kümmend üheksa. Kell saab, on pool üheksa. Viis minutit üheksa läbi viis minutit kümne peal. Tuli kohale enne (kella) üheksat, (kella) üheksa ajal. Pood on lahti (kella) üheksast üheksani. Üheksa meetrit, õuna. Laud on kaetud üheksale. Lehekülg (number) üheksa üheksas lehekülg. Käib poti üheksaga
`üks <22: ühe, `üht ja eeskätt rõhuliselt `ühte, `ühte ja ühesse; `ühtede, `ühtesid, `ühtedesse>. Õhusooja on pluss üks kraad. Üks neljandik. Kakskümmend üks. Üks tuhat ükssada. Kell sai, on pool üks. Saabus enne (kella) ühte, (kella) ühe paiku. Osta üks-kaks pliiatsit, osta üks pliiats või kaks. Võttis kaasa ühed püksid. Kolm paari jalatseid ühe inimese kohta. Laud on kaetud ühele. Jätkuks siit ühelegi. Lehekülg (number) üks esimene lehekülg. Sai füüsikas ühe. Ühel (heal, ilusal) päeval kunagi. Oled ikka üks rumaluke. Sega purgi sisu veega vahekorras üks ühele (1 : 1). Sattusime ühtede välismaalastega kokku (mingite). Sinna on üks kolm kilomeetrit maad (umbes). Üks kahest emb-kumb. Anna pakk ühele tulijale v ühele tulijaist. Üks Eesti tuntuim poliitik v tuntuimaid poliitikuid. Ta on (üks) klassi nõrgemaid õpilasi. Üks on selge ‒ minna tuleb. Üks ja teine käis abi otsimas. Vaatas ühele ja teisele poole (mõlemale). Ei näinud üht ega teist (kumbagi). Üks ei saanud ühest ega teine teisest aru. Üks töö ajab teist taga. Olime ühel arvamusel (samal). Riis on tatraga ühes hinnas, riis ja tatar on ühe hinnaga (sama). Juhtusime olema ühel ja samal ajal ühes ja samas kohas. Üks ja (see)sama lugu. Teeb ühe välja, kas ta tuleb või mitte (on ükskõik). Viimane kui üks olgu kohal (kõik ilma erandita). Üks+liige mat monoom. Vt ka ühe+, `ükski
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|