Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 44 artiklit

`aeg <22u: aja, `aega, `aega ja ajasse; `aegu ja `aegasid, `aegadesse ja ajusse>. Mõni aeg, kuu aega tagasi v mõne aja, kuu aja eest. Iga natukese aja tagant. Kohtusime üle hulga, mitme v pika aja. Elas kaua v pikka aega võõrsil. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikaks v pikemaks ajaks. Jäi mõneks ajaks koju (ajutiselt). Jäi tunniks, nädalaks, kuuks ajaks. Eluks ajaks vigane. See kestis aasta aega (aasta otsa), {päev aega} päev otsa, kogu v terve päeva. Ammust aega v ammusest ajast tuttavad. Kogu aeg pidevalt, ühtelugu. Lähemal ajal varsti. Vrd endisel ajal, praegusel v nüüdsel ajal ja endis+aeg, praegus+aeg = nüüdis+aeg. Aja jooksul v aja+pikku vähehaaval, pikapeale. Igal ajal alati. Samal ajal kui, sel ajal kui laps magas, tegin tööd. Iga asi omal ajal. Oma aja äraelanud ideed (iganenud). On ajast maha jäänud. Käib ajaga kaasas. Muistsel, vanal, iidsel, hallil ajal muiste, vanasti. Eesti, Rootsi, Vene aeg. Karm, segane aeg v karmid, segased ajad. Nendel rasketel aegadel v neil raskeil ajul. Päevane, öine aeg = päeva+aeg, öö+aeg. Suvine, talvine aeg = suve+aeg, talve+aeg. Sirelite õitsemise aeg v õitse(mis)+aeg. Pühade, lõuna, sõja ajal. Päise päeva ajal. Lõi aega surnuks saatis aega kasutult mööda. Aeg sai, on täis v läbi. Tegi seda tööd omast ajast. Tuli ajaga lahedasti välja. Jooksis 100 m ajaga alla 12 sekundi. On (viimane) aeg (minna, lahkuda, alustada). Abi jõudis õigel ajal v õigeks ajaks pärale. Rongi saabumise ja väljumise aeg = saabumis+aeg ja väljumis+aeg. Kell 8.15 Greenwichi aja järgi. Lahkus kella kümne ajal v aegu. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Treener võttis aja maha (peatas võistluse), treener võttis aega (mõõtis stopperiga). Võttis aega mis võttis (kui tahes kaua). Tegi lugedes, lugemisega aega v aja parajaks (viitis aega). Läks aega teenima (kohustusliku sõjaväe tegevteenistusse). Esi+aeg = muinas+aeg, ürg+aeg; kivi+aeg, pronksi+aeg ja raua+aeg; vana+aeg, kesk+aeg, uus+aeg ja uusim aeg. Antiik+aeg, feodaal+aeg, ordu+aeg, tsaari+aeg. Jää+aeg geol. Teoorjuse aeg = teoorjus+aeg, orja+aeg, paganus+aeg. Kriisi+aeg, ärkamis+aeg, stagna+aeg argi = stagnatsiooni+aeg = seisaku+aeg. Marja+aeg, seene+aeg, õie+aeg. Jooksu+aeg = inna+aeg, pesitsus+aeg zool, korje+aeg aiand (mesilastel). Karistus+aeg, sund+aeg vmo kohustuslik sõjaväeteenistus. Kooli+aeg, õppe+aeg, õpi+aeg, töö+aeg, puhke+aeg. Lennu+aeg lennu kestus. Garantii+aeg = tagatis+aeg. Pool+aeg, kolmandik+aeg, lisa+aeg ka sport. Sünni+aeg, surma+aeg. Aeg+ilmutus fot. Aja+kadu = aja+kaotus, aja+kulu, aja+varu, aja+ühik, aja+märk, aja+nõuded, aja+luule, aja+ühtsus kirj

aju+s`opp <-sopi>. Kuhugi ajusoppi jäänud mälestus

ala+t`oitlus pidev kehv toitumine, alatoitumine. Alatoitlusest, alatoitluse tõttu kängu jäänud

alles. Raha on alles (järel, veel olemas). Jõudsin alles koju (äsja). Alles homme. Poiss on alles kaheaastane. Oled sina alles eluvõõras! Alles jäänud = alles+jäänud asjad

armetu <1> vilets, väga kehv, haletsusväärne. Memm on vanaks ja armetuks jäänud. Sai armetul kombel peksa (põhjalikult, armetult). Armetukene

`eel+viimane. Eelviimaseks jäänud võistleja. Eel+eelviimane

foto+l`ääts fotoaparaadi objektiivi lääts; ülek fotoaparaat. Fotoläätse ette jäänud lapsed

harima <27> viljelema, nt maad, aeda; puhastama; arendama, haridust andma. Harib sööti jäänud põllud üles (teeb põllumaaks, külvivalmiks). Harib riideid, lapse ninaalust (puhtaks). Haritud ja harimata rahvas. Pealt+harima põllum. Harimis+kõlblik maa

haruldane <12: -se> harva esinev, harukordne, ebatavaline. Haruldane käsikiri. Haruldaseks jäänud linnuliik. Haruldaselt

h`arv <22u: harva, h`arva; keskv harvem, üliv kõige harvem ja harvim>. Harvad juuksed, hambad (hõredad). Harvaks jäänud külaskäigud. Ütles mõne harva sõna (üksiku)

hulgutama <27> hulkuma panema, hulkuda laskma. Hulgutas poissi linna peal ringi. Paat on jäänud tuulte hulgutada ülek

j`algu. Jäid teistele jalgu. On ajale, elule jalgu jäänud. Jalgu+jäämine. Vt ka jalus, jalust

järele j`ääma alles jääma; lakkama; maha jääma. Majast jäid järele varemed. Tuisk jäi järele (vaibus). Kell jääb päevas 10 minutit järele. Järele jäänud = järele+jäänud raha

kannul, kannule, kannult. Üksteise kannul, kannule, kannult. Käis, püsis, oli nende v neil kannul. Jõudis, asus naiste v naistele kannule. Ei jäänud kannult maha. Päev päeva kannul

k`estma <34: k`esta, kestan> vältama, jätkuma, püsima; vastu pidama. Koosolek kestis kella kuueni. Läbi aegade kestma jäänud tõed. Ait on kestnud üle sajandi

kompens`eerima <28: -s`eerida, -seerin> hüvitama; (ühe)tasa tegema, tasakaalustama, korvama. Juhtkond kompenseeris saamata jäänud puhkuse töölistele rahaga. Kiire sõit kompenseeris kaotatud aja

kuhu . Kuhu (kohta) ta võtme pani? Kuhu kanti te sõidate? Mine kuhu tahes. Jätkati sealt, kuhu jutt pooleli oli jäänud. Kuhu see kõlbab, et .. Kuhu maani v kuhu+maani kaevus vett on?

l`ai <22u: laia, l`aia; l`aiu ja l`aiasid; keskv laiem, üliv kõige laiem>. Lai tänav, maailm, haare. Laiaks jäänud kleit (avaraks). Laial teel ülek ulaelu elamas. Laiad massid, laiad hulgad, lai üldsus, laiem avalikkus, hrl parem rahvas. Laia+õlgne, laia+puusaline. Lai+riba+antenn el, lai+nurk+objektiiv fot, lai+saba (karusnahk), lai+võrk info

lotendama <27>, loterdama <27> lõdvalt ripnema, tolgendama. On kõhnaks jäänud, kleit lotendab, loterdab seljas

maha j`ääma. Ei jää isast sammugi maha. Jäin rongist maha. Oled ajast maha jäänud. Maha jäänud = maha+jäänud majandus. Maha+jääja, maha+jäämine, maha+jäänu

m`ood' <22e: m`oe, m`oodi; m`ood'e ja m`oodisid>. Moodi tulema, moes olema, moest minema. Käib moega kaasas, järgib moodi. Oled moest maha jäänud. Mis vasturääkimise mood see on v olgu (komme)! Kummalisel moel on pilt kadunud. Mitmel, mingil, muul moel = mitut, mingit, muud moodi = mitut+moodi, mingit+moodi, muud+moodi. Sel moel = selle moega. (Seda)sama moodi = sama+moodi. Mil moel = mis moel = mis+moodi. Veab roppu moodi = roppu+moodi. Kaht(e) moodi = kaht+moodi. Vana moodi = vana+moodi. Ise+moodi, kuidagi+moodi, nii+moodi = nõnda+moodi. Juukse+mood = soengu+mood, kübara+mood, mantli+mood, meeste+mood, naiste+mood, maksi+mood, mini+mood, sügis+mood, talve+mood, tegu+mood, suur+mood. Pinna+mood reljeef. Moe+ajakiri = moe+leht, moe+ateljee, moe+daam, moe+demonstratsioon, moe+karje ülek = moe+röögatus ülek = moe+liialdus, moe+kunstnik, moe+lava, moe+looja, moe+maja, moe+nädal, moe+salong, moe+sõna, moe+tants, moe+tööstus, moe+värv, moe+vool <-voolu>

mõni <20: mõne, m`õnd ja eriti lauserõhu all m`õnda, mõnesse ja m`õnda>. Mõned räägivad v mõni räägib, et .. Tulen mõni teine kord. On jäänud kõigest mõni minut. Räägi mõne sõnaga (lühidalt). Mõnda kooliõde mäletan hästi, mõnda üldse mitte. Mõne aja pärast. Mõnel määral, mõnes mõttes, mõnes tükis, mõnest kohast. Mõnigi kord, mõnedki korrad. Mõni mees või asi! Mõnesid kaupu, parem mõnda kaupa saab siit odavamalt. Mõne+aastane, mõne+nädalane, mõne+päevane, mõne+minuti(li)ne, mõne+leheküljeline, mõne+realine

mälu2 <17: m`ällu ja mälusse>. Sul on hea nägude mälu, hea mälu nägude peale. Joonistas portree mälu järgi. Igaveseks mällu jäänud sündmused. Arvuti mälu. Kuulmis+mälu, nägemis+mälu = silma+mälu, arvu+mälu, kujundi+mälu; magnet+mälu. ülek: mälu+kamber, mälu+laegas, mälu+salv <-salve>, mälu+sopp <-sopi>. Mälu+häire, mälu+kaotus, mälu+nõrkus, mälu+pete, mälu+treening, mälu+tüüp psühh. Vt ka mälu+seade

mängu+`aeg. Lapsepõlve mänguajad. Tetrede mänguaeg (paarimisaeg). Mänguaega on jäänud 35 sekundit (nt korvpallimängus)

p`iiramis+rõngas sõj. Piiramisrõngasse jäänud, piiramisrõngas (seesü) väeosa. Piiramisrõngast murti läbi, välja

ribevil murdes laokil, ripakil, ribevile. Tara on ribevil, on ribevile jäänud

risakil risus, ripakil, lohakil, risakile. Risakile jäänud, risakil kuurid

roju <17> kõhn, niru, vilets; selline olend; kirumissõna: reo, risu. Roju kassipoeg. Põrsas on kehva toidu peal rojuks jäänud. Rott roju v roti roju v roti+roju on sahvris käinud

s`eisma <32: s`eista, seisan>. Toit seisab laual. Poiss ei seisa kodus (ei püsi). Keldris seisab piim värske (säilib). Ajalehes seisab, et .. Asi seisab selles, et .. asi on selles, et .. Kell jäi seisma. Jätab v paneb tööpingi seisma seiskab tööpingi. Kaup on seisma jäänud, vrd seisma jäänud = seisma+jäänud kaup. Seisma jätmine, jäämine, panek = seisma+jätmine, seisma+jäämine, seisma+panek

taha. Vaatas taha. On teistest taha jäänud. Kell jääb taha. Paneb nõelale niidi taha, paneb niidi nõela taha. Istus klaveri taha. Minu taha asi (seisma) ei jää. Taha+panemine vulg suguakti sooritamine (mehe kohta). sport: taha+hoog, taha+painutus. Vt ka taga, tagant

taltsas <7: t`altsa, taltsast> taltsutatud, kodustatud; tasane, alandlik, mõistlik. Taltsas metsloom. On pärast abiellumist taltsaks jäänud. Taltsalt

t`oppama <29: topata, t`oppan> peatuma, takerduma; peatama. Auto, töö on jäänud toppama. Laeva masinad topati

t`otter <2: t`otra, t`otrat> rumal, tobu. On (peast) totraks läinud v jäänud. Totter ettekujutus. Totralt

tudi <17>, tudike[ne] <12: -kese> vanake, rauk. Vanaisa on tudiks v tudikeseks jäänud. Eide+tudi = eide+tudike(ne). Tudi+pea = tudi

t`uhm <22e: tuhmi, t`uhmi>. Tuhm valgus, värv, heli. Küll ta on tuhm (juhm, rumal)! Tunded on tuhmimaks jäänud. Tuhm+hall <-halli>, tuhm+kollane. Tuhmi+võitu. Tuhmilt

tule+kolle. Tellistest tulekolle. Tuha alla oli jäänud tulekolle

t`ömp <22e: tömbi, t`ömpi> nüri, jämeda otsaga; kohmakas, tönts. Muna terav ja tömp ots. Vanaisa samm on tömbiks jäänud. Tömbi ninaga, tipuga = tömbi+ninaline, tömbi+tipuline. Tömp+suu zool (kahepaikne). Tömbilt

t`ön'ts <22e: tön'tsi, t`ön'tsi> nüri, tömp. Töntsi otsaga post. Kõrvad, kuulmine on töntsiks jäänud. Astub töntsi sammuga, töntsil sammul, töntsilt

v`aene <10: v`aese> rahatu, varatu; õnnetu; vilets, kehv, kesine. Vastand rikas. Vaeste linnaosa. On vaeseks jäänud on vaesunud. Vaene kui kirikurott. Vaesed ajad. Oh sa vaene hing! Mõtete poolest vaene v mõtetest vaene v mõtte+vaene kirjutis. Puru+vaene. Huumus+vaene, liigi+vaene, lume+vaene, nalja+vaene, vaimu+vaene; laste+vaene, sademete+vaene, sündmuste+vaene. Vaeste+abi, vaeste+agul, vaeste+maja. Vaeselt

vana <17u: vanu ja vanasid; keskv vanem, üliv kõige vanem ja vanim>. Oli vanana, vanast peast, vanas eas, vanul päevil väga üksik. Laps sai viis aastat vanaks. Memm on vanaks jäänud. Vanaks läinud leib. Vanad akud ja patareid. Vanad eestlased (muistsed, endisajal elanud). Oleme vanad sõbrad (ammust ajast). Vanade ja noorte suhted. Teen, näitan sulle uut ja vana (ähvardus). Vana kuu (kahanev). Igi+vana = ürg+vana, muld+vana. Jõulu+vana; folkl: järve+vana, metsa+vana. Vana+eideke, vana+eit, vana+mammi, vana+memm, vana+moor, vana+mutt argi. Vana+papi, vana+taat, vana+toi argi, vana+ätt. Vana+härra, vana+paar, vana+proua, vana+peremees, vana+perenaine, vana+onu, vana+tädi. Vana+kurat, vana+kuri, vana+pagan, vana+sarvik, vana+tont, vana+tühi, vana+õelus. Vana+metall, vana+paber, vana+raud. Vana+roosa. Vana+poolne, vana+võitu. Vt ka vanem

varju+s`urm tarduni, letargia; ülek tardumus, tegevusetus. Ärkas varjusurmast. Varjusurma jäänud spordiklubi. Varjusurnu

v`õõr+keha. Organismi sattunud võõrkehad (kehavõõrad ained v esemed). Gooti ehitised on jäänud võõrkehaks Itaalia kunsti arengus ülek

`õlg <22u: õla, `õlga>. Vaatas üle õla tagasi. Tõmbas pea õlgade vahele. Kehitas vastuse asemel õlgu. Õlgadest kitsaks jäänud mantel. Töötasime õlg õla kõrval ülek (üheskoos, üksmeeles). On alati valmis õlga alla panema ülek (aitama). Kodused tööd jäid minu õlgadele v õlule (minu teha), olid minu õlgadel v õlul. Tal oleks nagu koorem õlgadelt v õlult langenud. Kraana, kangi õlg, kaalu õlad. Õla+lihas, õla+nukk <-nuki>. anat: õla+liiges, õla+põimik. Rõival: õla+kaar, õla+osa, õla+volt, õla+õmblus. Õlg+puu (kaaludel)

ära j`ääma. Etendus jäi ära etendust ei toimunud. Mees jäi ööseks kodunt ära. Ära jäänud = ära+jäänud loeng. Ära+jäämine

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur