Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit

C, c <26: c, c-d; muus 26: c, c’d, c’sse; c’de, c’sid, c’desse>, nimi: ts`ee <26: ts`ee, ts`eed> c-täht; muus do. Vrd C-duur Do-mažoor ja c-moll do-minoor; c-võti do-võti. IIIc = 3.c klass. Tähe tänav 4c

hitse <5: h`itsme, hitset> külvirinna äärjoon. Hitsme+vahe <-vahe> külvirind, külviesi

ike <6: `ikke, iket> surve, rõhumine; endisaegne vahend veolooma(de) etterakendamiseks. Rahvas langes vallutajate ikke alla v ikkesse. Koloniaal+ike, orja+ike. Härja+ike. Ikkes härg, vrd ikke+härg tööhärg. bot: ikkes+vetikad, ikkes+seened

isake[ne] <12: -kese>. Isake tsaar

ise <0: enese ja `enda, ennast ja `end, enesesse ja `endasse; mitm ise, eneste ja `en'di, `en'did, enestesse ja `en'disse>. (Sa) ise oled loll. Teda ennast tuleks karistada. Mitmusevormides on mitmuslikkus toonitatud: Meie enda v meie endi mõtted. Vt ka enese, `enda

ise1 omaette, eraldi, eri. Igal linnul ise laul. Igaüks teeb ise asja. Ise+asi = ise+lugu argi hoopis teine asi, ise+küsimus. Ise+külgne kolmnurk (küljepikkused on kõik erinevad). Ise+laadi = ise+laadne = ise+seltsi = ise+sorti = ise+värki omapärane, imelik

ise2 iseenesest; iseseisvalt. Uks läks ise kinni. Oskas ise kohale tulla. Ise+helendav keha füüs, ise+karastuv teras tehn, ise+laadur tehn, ise+liimuv, ise+majandamine, ise+mõtleja, ise+nakatumine = ise+nakatus, ise+süttiv, ise+tasuvus, ise+tekkeline, ise+tolmlema bot, ise+viljastumine biol autogaamia. {Ise+päevitav kreem} pruunistuskreem

`issake[ne]. Issake(ne), mis nüüd saab!

iste <6: `iste, istet> istumine; sport istumisasend; euf roojamine. sport: hark+iste, kägar+iste, põlvitus+iste, toeng+iste. Om-ga: iste+asend, iste+koht, iste+laud (nt paadil), iste+mäng, iste+mööbel, iste+pall (invaspordiala), iste+pink, iste+töö istumistöö, iste+vann, iste+kümblus

iste <5: `istme, istet>. Toolid, pingid ja muud istmed. Tooli seljatugi ja iste. Pani padja istme alla (istmiku). Võttis diivanil(e) istet. Pakub külalisele istet. Klapp+iste, nahk+iste, taga+iste. Istme+kate, istme+padi, istme+rida

`itk <22e: itku, `itku> murdes nutt (nutu); folkl nutulaul. Mõrsja+itk, nekruti+itk, surnu+itk

`it's <22e: it'si, `it'si> itsitus, irv

`it'si vt `it'sis

`it'sis murdes kikkis. Habe on itsis, ajas habeme itsi. Itsis seelik (halvasti istuv)

`it'si tegema vmo säru v vingerpussi tegema

ivake[ne] <12: -kese>. Ei ole ivakestki süüa (raasugi). Kas sul on ivake aega (natuke)? Tuli ivake v ivakese hilja. Tangu+ivake, vilja+ivake

kitsuke[ne] <12: -kese> õige kitsas. Kitsuke(ne) org, tuba, huvide ring

l`aske+, parem kui laskmis-: laske+asend, laske+haav nt kuulihaav, laske+kaugus märgi kaugus laskmisel, laske+tabavus, laske+tulemus, laske+täpsus, laske+ulatus relva mõjuvtule ulatus, laske+valmis

n`iiske <1>. Kastest niiske = kaste+niiske rohi. Liig+niiske, paras+niiske. Niiske+poolne = niiske+võitu. Niiskelt

n`ätske <1> kleepjalt sitke; tainjas, küpsemata; poolmärg, niiske. Nätske pori, leib. Pisaraist nätske taskurätt. Nätske+võitu. Nätskus

otse. Seab lipsu otse, lips on otse. Kas läheme otse või ringi(ga), otse või paremale? Maja on otse mere ääres. Otse üllatav vastus (päris, üsnagi). Otse loomulikult, otse vastupidi (lausa, täiesti). Otse+alluvus, otse+korraldus, otse+kurss mer, otse+käik, otse+lend, otse+pilet (nt lennukis), otse+postitus, otse+reportaaž, otse+rong, otse+suund, otse+tõlge, vastand kaudtõlge, otse+tõus astr, otse+uks, otse+valimine, otse+värvaine keem, otse+ütlemine. sport: otse+löök, otse+vise. sõj: otse+tabamus, otse+tuli

otse <16; keskv otsem, üliv kõige otsem>. Seab lipsu otseks. Otsem, kõige otsem tee randa. See asi tuleb otsemat teed ära teha (otsekohe)

otsuke[ne] <12: -kese> otsake(ne)

r`aske <1>. Kastid on rasked tõsta, kaste on raske tõsta. Pakk on kolm kilo raske. Pea on raske (nt joodud viinast, väsimusest). Raske rahakotiga ülek rikas. Veest raske riie. Raske vesi keem. Ramp+raske, ränk+raske, tina+raske, üli+raske. Raske+kujuline haigus, raske+loomuline, raske+poolne = raske+võitu. Raske+masina+ehitus. sõj: raske+kuulipilduja, raske+ristleja, raske+suurtükk. Liitsõnus ka rask+

r`uske <1>, liitsõnus ka r`usk+ punakaspruun. Ruske lehmakari. Telliskivi+ruske. Ruskelt. Rusk+muld põllum

r`õske <1> niiske. Rõske kelder, sügisilm. Vihmast rõske = vihma+rõske muld. Kaste+rõske, udu+rõske

s`itke <1>. Sitke savi. Sitked käed. Sitke loomuga = sitke+loomuline mees. Sitkelt

teke <6: t`ekke, teket> tekkimine. Mulla+teke, mäe+teke, juurde+teke, taas+teke, elu+teke biogenees, tõve+teke med, vet patogenees. Tekke+aeg, tekke+koht, tekke+lugu, tekke+põhjus, tekke+muistend folkl

tike <6: t`ikke, tiket> tikkimine. Tikke+lõng, tikke+masin, tikke+raam, tikke+rida, tikke+töö

tõke <6: t`õkke, tõket>. Jookseb 110 meetrit tõkkeid argi (110 meetri tõkkejooksu). Kõrvaldas kõik tõkked oma teelt (takistavad asjaolud). Kraav+tõke, muld+tõke, redel+tõke, traat+tõke, vai+tõke, vesi+tõke; kala+tõke, tanki+tõke, tule+tõke, vee+tõke; kaitse+tõke, valve+tõke, piiri+tõke. Tõkke+puu, tõkke+tamm <-tammi>, tõkke+abinõu jur tõkend, tõkke+tuli sõj

täke <6: t`äkke, täket> sälk, kriim, sisselõige. Ennustus läks täkke v täkkesse (tabas märki, osutus õigeks). Noa+täke

v`intske <1> sitke, visa. Tuim ja vintske liha. Vintske vanamees. Vintske+võitu

õitse <6: `õitse, õitset> õitsemine. Õitse+iga. Vt ka `õitsel, `õitsele

õitse <5: `õitsme, õitset> õis v õiekobar. Õitsme+leht õieleht

äitse <5: `äitsme, äitset> murdes õis

ätse <6: `ätse, ätset> murdes karikakar

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur