Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit

h`ing1 <22i: hinge, h`inge>. Tõstan värava hingedelt maha, hingedele tagasi. Uks kriuksub roostetanud hingedel. Akna+hing, ukse+hing, raud+hing

h`ing2 <22i: hinge, h`inge; seisundivorm h`inges ja hinges>. Tolm matab hinge. Hais lõi, pani, võttis, mattis hinge kinni. Pidasin, hoidsin hinge kinni. Õlu on ankrus hinge all (õhutihedalt kinni). Pani kolm kannu õlut, kausitäie suppi hinge alla (jõi v sõi ära). Mehel on veel hing sees, mees on veel hinges (elus). Haige heitis hinge (suri). Jäta mu hing rahule! Sõnad läksid hinge. Hinge põhjas uskusin, et .. (südame põhjas). Kahetsen hinge põhjani (südamest). See patt on minu hingel, hinge peal. Räägib kõik viimseni hingelt, hinge pealt, hinge tagant ära. Tal pole sentigi hinge taga. Püüdsin ihust ja hingest, ihust-hingest (kõigest väest). Inim+hing, mees+hing, nais+hing. Orja+hing. Kaunis+hing (eluvõõras) esteeditseja. Hinge+sugulane = sugulas+hing. Hinge+ahastus, hinge+hoole, hinge+aur, hinge+õhk, hinge+elu, hinge+jõud, hinge+lähedane, hinge+rahu, hinge+valu, hinge+soojus, hinge+suurus, hinge+teadus psühholoogia

in ingl moes, soositud, päevakorral

in inimene

In keem indium

in corpore [in korpore] ld täies koosseisus

`ind <22u: inna, `inda> emaslooma sugukihu. Loom läheb innale, on innal. Inna+aeg jooksuaeg

`ind <22e: innu, `indu> vaimustus, tegutsemisiha. Töötab innuga. Mängu+ind, võistlus+ind

`inf <22e: infi, `infi> argi info

ingl inglise keeles

ini <17> inisev hääl. Ini+häälik keel

in memoriam [in mem´oriam] ld mälestuseks

Inn [`inn] <22e: Inni, `Inni> Doonau lisajõgi

ins insener

in spe [in sp`ee] ld lootuses, tulevikus. Minister in spe

k`ing <22i: kinga, k`inga>. Paar kingi = kinga+paar. Kõik teavad, kust meid king pigistab ülek (mis meile raskusi valmistab, mis meil viga on). Sai kinga (os) ülek, argi vallandati. Kõps+king, lakk+king, nael+king, nahk+king, meeste+king, suve+king, tantsu+king, tänava+king. Kaabli+king (kaabliotsak). bot taimenimetustes: kuld+king, käo+king, kuu+king. Kinga+konts <-kontsa>, kinga+nina, kinga+pael; kinga+kreem = kinga+määre, kinga+lusikas (jalgapanekuks). Kinga+kauplus = kinga+pood, kinga+number. King+lill bot (ilutaim), king+loom <-looma> zool (ripsloom)

l`ing <22e: lingu, l`ingu> kiviviskevahend; silmus; murdes kaevuvinn. Heidab, viskab linguga v lingust kive. Sattus, langes jalgupidi lingu. Ling+side <-sideme> med. Lingu+kivi, lingu+kujuline side

LNG ingl liquefied natural gas (veeldatud maagaas). LNG-terminal

n`ing ja; ja seega; ja ühtlasi. See, mis oli, on möödas ning ei tule enam tagasi (ega). Ta ei söönud {ning ei} ega joonud

p`ing <22e: pingu, p`ingu> tehn võlli ja sellest väiksema ava mõõtmete vahe. Ping+-ist

r`ing <22e: ringi, r`ingi> ka mat (tasandiline kujund). Mängijad võtavad (end) ringi, seisavad ringis. Kas läheme otse või ringiga? Teeb järvele ringi peale. Viibib sõprade ringis. Võitis teises ringis (voorus). Esimese ringi pärijad jur. Ring on v sai täis miski kordub taas. ülek: nõia+ring väljapääsmatu olukord, suletud ring kitsas suhtlus- ja tegevuspiirkond. Aasta+ring, au+ring, pool+ring, silma+ring, teema+ring, voolu+ring; kuulitõuke+ring, poksi+ring; pere(konna)+ring, vestlus+ring; aine+ring, kirjandus+ring, näite+ring, laste+ring. Ringi+juht <-juhi>, ringi+kohtunik (poksis), ringi+kujuline. Ring+auditoorium, ring+diagramm, ring+kudumine, ring+käendus jur, ring+künd põllum, ring+laul, ring+liiklus, ring+liin, ring+maal kunst, ring+müür, ring+pink (nt puu ümber), ring+ristmik, ring+rõdu, ring+tants, ring+tee, ring+varras (kudumisel), ring+vool <-voolu>. Vt ka r`ingi, ringis

t`ing <22e: tingu, t`ingu> täimuna

t`ing+ tingitud: ting+refleks; tinglik, arvestuslik, kokkuleppeline, leppe-: ting+märk <-märgi> leppemärk, ting+nimetus, ting+tähis, ting+ühik, ting+trükipoogen; maj: ting+kütus, ting+toos, ting+vagun; põllum: ting+künnihektar, ting+loom <-looma>; tinglikult: ting+tühi mänguruum

ung ungari keeles

v`ing1 <22e: vingu, v`ingu> karm (karmu); kibe lehk. Tukid, söed ajavad vingu. Jäi, suri vingu (sisseü) v vingu kätte. Rasva+ving, tubaka+ving, suitsu+ving, söe+ving, tuki+ving. Laki+ving. Humala+ving ülek õlleuim. Vingu+mürgi(s)tus

v`ing2 <22e: vingu, v`ingu; seisundivorm v`ingus> (viha)vimm. Kisub naabriga vingu. Tõmbab nina vingu, nina on vingus (halvustava v rahulolematu ilme kohta). Teeb vingus nägu (mossitab). Nina+ving ülek kius, jonn, vimm. Vingu+mees vihamees

v`ing3 <22e: vingu, v`ingu> vingumine. Kutsika ving

`õng <22i: õnge, `õnge>. Söödab õnge v õngi kinnitab sööta õngekonksu(de)le. Õngega kalapüük = õnge+püük. Heitis õnge välja ka ülek, viskas õnge sisse v vette. Keskpäeval kala õnge (os) ei võta, õnge otsa v õnge (sisseü) ei hakka. Paljud lihtsameelsed hakkasid, kukkusid petturite õnge otsa v õnge, lasksid end pettureil õnge võtta ülek (lasksid ennast petta). Mina selle jutu peale õnge ei läinud ülek mina seda juttu uskuma ei jäänud. Mees on naise õnges v õnge otsas, naine on mehe õnge tõmmanud v õnge püüdnud ülek, argi (oma mõju alla saanud). Käsi+õng, lend+õng, tali+õng, põhja+õng, paaris+õng. Õng+püünis. Õnge+konks, õnge+kork, õnge+mees õngitseja, õnge+märk <-märgi>, õnge+nöör, õnge+sööt <-sööda>, õnge+tina. Sisseü-ga: õnge+hakkamine, õnge+võtmine

`äng <22e: ängi, `ängi; seisundivorm `ängis> rõhutud olek, kitsikus. Vabanes pikast ängist. Süda kisub ängi. Rind on valust ängis

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur