Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

iga <17 ja 16: iga; os iga ja igat; mitmus puudub>. Käib siin iga päev, iga reede v igal reedel, iga aasta v igal aastal. On iga minut, iga hetk tulemas tuleb kohe. Töö ei tulnud iga kord välja. Iga poiss teab seda kõik poisid teavad seda. Iga poiss ei tea seda mõni poiss ei tea seda, vrd ükski poiss ei tea seda. Võta igaks juhuks vihmavari kaasa. Tulen igal juhul (kindlasti). Igas suhtes kasulik. Iga teine puudus pooled puudusid. Keetis iga(t) sorti moose. Igal oma(d) nipid argi (igaühel). Igale poole, igal pool, igalt poolt. Iga viimane kui sõna. Aastas valmistatakse kolm paari jalatseid {iga} ühe inimese kohta. Iga+hommikune, iga+kevadine, iga+kordne, iga+nädalane, iga+puhune

j`uht <22e: juhu, j`uhtu> juhtum, esinemisfakt, üksiksündmus, puhk, kord. Nim-s sageli parem juhtum: käesolev juht, parem see, praegune juhtum. Mis juhul, millisel juhul? Paremal, halvemal, äärmisel juhul. {Vastasel juhul} muidu. Igal juhul kindlasti, kahtlemata, igatahes; igaks juhuks kindluse mõttes. Erand+juhtudel, üksik+juhtudel. Juhu+tulu, juhu+suhe, juhu+luuletus

l`õtk <22e: lõtku, l`õtku> liikumiseks tarvilik vaheruum; tehn võlli ja sellest suurema augu läbimõõdu vahe. Lõtkuga ühendatud palgid teevad purde vetruvaks. Ajakavasse tuleb igaks juhuks mõned lõtkud jätta. Lõtkuga ist = lõtk+ist. Kolvi+lõtk, laagri+lõtk. Vrd p`ing

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur