Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

h`ääl <13: hääle, h`äält>. Hääle kõrgus, valjus, tämber. Tõstab, tasandab häält. Poiss murrab häält, poisil on hääle+murre. Hääl on ära. Räägib valju häälega, valjul häälel, valju hääli. Teeb kuke häält. Laulab kooris teist häält. Seab, paneb klaveri häälde (häälestab). Klaver on hääles, häälest ära. Lööb, paneb autole hääled sisse argi (käivitab). ülek: mõistuse hääl, südame+hääl, vere+hääl. Kelle poolt sa oma hääle annad? Ühel häälel üksmeelselt. Mehe+hääl, naise+hääl; vrd muus: mees+hääl, nais+hääl. Laulu+hääl, kaebe+hääl; pilli+hääl, loodus+hääl. Kurgu+hääl, nina+hääl, rinna+hääl. Poolt+hääl, vastu+hääl (hääletamisel). Hääle+allikas, hääle+kõla, hääle+toon, hääle+varjund, hääle+värin, hääle+kadu med. Hääle+laine helilaine. anat: hääle+jätke (kõris), hääle+kurd <-kurru>, hääle+pilu. muus: hääle+harjutus, hääle+partii, hääle+register, hääle+rühm (laulukooris), hääle+seade <-s`eade>. Hääl(t)e+magnet ülek = hääl(t)e+püüdja (valimistel). Hääl+juhis, hääl+käsk = hääl+käsklus, hääl+signaal

häälekas <2: -ka, -kat> valju häälega, valjuhäälne. Häälekas haigutus, naer, seltskond. Häälekalt

hääletu <1> (ilma) hääleta. Hääletu naer. Hääletud sammud. Hääletult

kõlatu <1>. Räägib kõlatu häälega v kõlatul häälel. Kõlatult. Kõlatus

pilu <17: pilusse ja p`illu>. Kirjakasti pilu. Katuse piludest v pilude vahelt, läbi katuse+pilude sadas vihma sisse. Silmad tõmbusid pilu(de)ks, pilusse v pillu. Silma+pilud. anat: häbeme+pilu, hääle+pilu, sugu+pilu suguava, suu+pilu suuava. Lõpuse+pilu zool. Pilu+ahi tehn, pilu+katik fot, pilu+tellis, pilu+kaliiber tehn (pilu laiuse mõõtmiseks). Piludega kaunistatud, pilu+kaunistusega v pilu+tikandiga põll. tkst: liht+pilu, võrk+pilu; pilu+kiri, pilu+masin, pilu+piste

p`ool1 arvs <13: poole, p`oolt>. Kolm ja pool aastat. Pool+sada aastat = pool sajandit. Kell on pool neli, tule poole kaheksaks. Poole hinnaga pilet. Laps on pool aastat vana = poole+aastane. Pool raha v rahast, üle poole raamatutest on minu. Poole aruga = poole+aruline, poole meelega = poole+meelne, pool+hull inimene. Räägib poole häälega, poolel häälel, pooli hääli v pooli+hääli; poole+häälne jutt. Pole poolt sõnagi öelnud. Pool kirjadest v pooled kirjad on kirjutamata. Sa ei tea pooli asjugi. Valas klaasi pooleni, poolest saadik täis. Pooles vardas lipp. Jutt jäi poole pealt katki. Sai poolest päevast tulema. Müts maksis poole rohkem kui kindad, kinnastest poole rohkem, müts oli poole kallim (kaks korda). Poole+kilone, poole+meetrine, poole+päevane, poole+tolline, poole+tunni(li)ne. Vt ka p`ool+

pudisema <27> pudenema; pudinal rääkima. Marjad juba pudisevad. Räägib pudiseval häälel

põrisema <27>. Tänaval põrises mootorratas. Räägib põriseva häälega, põriseval häälel

sujuma <27> takistusteta liuglema; ladusalt kulgema. Auto sujub hääletult maja ette. Töö, jutt sujub

t`ungiv <2: -a>. Räägib tungival häälel, tungiva häälega. Tungiv palve, nõue. Läbi+tungiv hääl (kime). Tungivalt

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur