|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
argi+p`äev äripäev, tööpäev. Pidupäevad ja argipäevad. Hall argipäev argielu. Kauplus on lahti argipäevadel v argipäeviti. Argipäeva+elu, argipäeva+töö, argipäeva+rõivas argielu, -töö, -rõivas
hansa <16> kaupmeeste ühing keskajal. Nimes suurtähega: Hansa Liit Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinnade liit XII‒XVI saj; hansa+kaupmees, hansa+kontor, hansa+linn, hansa+päevad
nädala+p`äev nt reede. Saabus nädalapäevad tagasi (umbes nädal)
p`äev <22i: päeva, p`äeva>. Päeval, päise päeva ajal. Nagu öö ja päev vastandlikult erinevad. Ootab päev(ad) otsa v läbi, päevad ja ööd (läbi), terve päev(a). Jäi terveks päevaks, päevaks otsaks. Magab poole päevani. Keset päeva. Ei tea ööd ega päeva (mitte midagi). Head päeva! Haige jäi iga päevaga, päev-päevalt nõrgemaks. Päevast päeva, päev päeva järel v kõrval üks ja seesama. Päeva jooksul. Mõni päev tagasi, mõne päeva eest. Neil päevil. Käis siin iga päev. Ühel (heal, ilusal) päeval, ükspäev argi kunagi. Sööb kolm korda päevas. Homne päev, vrd tee seda homme+päev (homme). Tänane päev, vrd täna+päev. Seitsmenda päeva adventistid. Kahe päeva teekond (kahepäevane). Päevade kaupa v viisi. Üks päev korraga = päeva+kaupa v päeva+viisi = päeva kaupa v viisi. Hoiab mustadeks päevadeks = häda+päevadeks. (Pahad) päevad argi menstruatsioon. Lahtiste uste päev. Adamsonide suguvõsa päevad. Peetakse vanalinna päevi. Tuttav ülikooli päevilt. Meie päevil praegusajal. Elab mõtetega eilses päevas (minevikus). Päev on juba suures kõrges (päike). Pole ammu selget v valget päeva näinud (kaine olnud). Talve+päev, suve+päev, sügis+päev, vihma+päev, pakase+päev, polaar+päev, öö+päev, kesk+päev = süda+päev. Töö+päev: inim+päev, masina+päev, normi+päev nõuk; mõisas: teo+päev, jala(mehe)+päev, hobuse+päev. Argi+päev = äri+päev, puhke+päev, nädala+päev, esmas+päev, kalendri+päev, kuu+päev, pööri+päev; haigus(e)+päev, kohtu+päev, kooli+päev, palga+päev, puhkus(e)+päev, sauna+päev, laulu+päev, spordi+päev, pere+päev, avamis+päev, ärasõidu+päev, nälja+päev, rõõmu+päev. Elu+päevad, noorus+päevad. Täht+päev: aasta+päev, au+päev, leeri+päev, nime+päev, pidu+päev, pulma+päev, sünni+päev, surma+päev; jaani+päev, kadri+päev, kolmekuninga+päev, emade+päev, naiste+päev. Päri+päeva ja vastu+päeva. Päeva+ päevane: päeva+kuumus, päeva+kool <-kooli>, päeva+õpe, päeva+teenistus, päeva+toodang; aktuaalne: päeva+teema, päeva+mure <-mure>; päikese-: päeva+tõus, päeva+paiste, päeva+vari <-varju>, päeva+poolne. Päev+selge. Vt ka päeva lõpuks, p`äevi nägema
sõna+raamat sõnastik omaette raamatuna. Neljakeelne, mõisteline sõnaraamat. Tänapäeva eesti kirjakeele sõnaraamat. Õigekeelsus+sõnaraamat, seletus+sõnaraamat, murde+sõnaraamat, tõlke+sõnaraamat, etümoloogia+sõnaraamat. Sõnaraamatu+kirjastus, sõnaraamatu+koostaja = sõnaraamatu+tegija, sõnaraamatu+töö
tegel`ikkus <11 ja 9: -l`ikkuse> tõelisus, reaalsus, tõsielu, ka filos. Tänapäeva Eesti tegelikkus. Tegelikkuses ei tulnud plaanist midagi välja. Võimalikkus ja tegelikkus
tehnika <1> (masinate, seadmete, mehhanismide jms kogum üldises tähenduses); ei soovita tähenduses: masin v seade v mehhanism vms. Tänapäeva teadus ja tehnika (tehniliste vahendite ja meetodite kogum üldises tähenduses). Viiulimängija v viiulimängu tehnika (võtted, meetodid, viisid). Mehaanik parandab {tehnikat} → masinaid. Agro+tehnika, ehitus+tehnika, heli+tehnika, hüdro+tehnika, lennundus+tehnika, raadio+tehnika, soojus+tehnika, zoo+tehnika, trüki+tehnika, valgus+tehnika; hingamis+tehnika, maadlus+tehnika, mälu+tehnika, viske+tehnika, vokaal+tehnika; graveer(imis)+tehnika, heegel+tehnika, mosaiigi+tehnika = mosaiik+tehnika, põime+tehnika, sega+tehnika. Arvutus+tehnika, büroo+tehnika, meditsiini+tehnika (üldmõisted). Tehnika+ajakiri, tehnika+arhiiv, tehnika+direktor, tehnika+doktor, tehnika+haridus, tehnika+haru, tehnika+ime, tehnika+info, tehnika+kool <-kooli>, tehnika+labor, tehnika+mees = tehnika+(asja)tundja, tehnika+osakond, tehnika+poliitika, tehnika+raamatukogu, tehnika+ring, tehnika+ülikool
t`äht+p`äev ka jur määratud kuupäev. Riiklikud pühad ja tähtpäevad. Tähistavad, pühitsevad perekondlikke tähtpäevi. Laenu tagastamise tähtpäev on 1. mai 2020, tähtpäeva lükati edasi. Makse+tähtpäev, rendi+tähtpäev. maj tärmin-: tähtpäeva+kurss, tähtpäeva+tehing. Tähtpäeva+kõne, tähtpäeva+luule
täna+p`äev nüüdisaeg, praegusaeg. Tänapäevani säilinud keskaegne ehitis. Tänapäeva naised. Tänapäeval valitsevad moevoolud. Tänapäeva+teemaline film
`ül'd+j`uht <-juhu>, `ül'd+j`uhtum. Tänapäeva inimene sureb üldjuhul haigustesse, mitte vanadusse (enamasti, valdavalt)
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|