|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit
h`oid <22e: hoiu, h`oidu> hoidmine. Kokku+hoid, korras+hoid, poole+hoid. Keha+hoid, käe+hoid, pea+hoid keha-, käe-, peahoiak. Lapse+hoid = laste+hoid, metsa+hoid, loodus+hoid, ohutus+hoid. Riide+hoid. Paneb raha panka hoiule, raha on pangas hoiul. Hoiu+karp <-karbi>, hoiu+kassa nõuk, hoiu+konto, hoiu+kviitung = hoiu+tähik, hoiu+pank, hoiu+raamat nõuk, hoiu+ruum, hoiu+tasu. Hoiu+raamatukogu. Hoiul olev raha, hoiule antud pakid. Hoiule andja, võtja, panek, võtt = hoiule+andja, hoiule+võtja, hoiule+panek, hoiule+võtt
h`oo. Hoo, see oled sina!
h`oob <22i: hoova, h`ooba> kang; paberl mõjur. Kaalub, kangutab hoovaga kive, kände. Tööviljakuse kasvu hoovad. tehn: käivitus+hoob, lülitus+hoob = hoob+lüliti
h`oog <22e: h`oo, h`oogu; h`ooge ja h`oogusid>. Rong saab hoo sisse. Hea hoog sees. Pidu on täies hoos. Kõneleja läks, sattus hoogu. Hoota hüpe. Võtab hoogu minema hakata asutab minekule. Jooksu+hoog, langus+hoog. Jutu+hoog, töö+hoog. Tuule+hoog, naeru+hoog, haigus+hoog. sport: kaar+hoog, üle+hoog; hoo+harjutus, hoo+jalg (annab hoogu), hoo+jooks, hoo+laud, hoo+ring. Hoo+ratas tehn, hoo+sulg <-sule> (linnul). Hoo+vihm (üldkeeles) = hoog+vihm meteo; hoog+sadu, hoog+tuul. Hoog+joomine med dipsomaania, hoog+kuu hoogtöökuu. Valu+hoog, vrd hoog+valu
h`ool <13: hoole, h`oolt> hoolitsus, hooldus, hoid; mure; hoolikus. Vanemate hool laste eest. Usaldab oma vara sõbra hoolde v hooleks v hoole alla. Laps on enda hooleks jäetud (on omapead, üksi; peab endaga ise toime tulema). Laps jäeti ilma v saatuse hooleks v hoolde (jäeti hoolitsuseta v hüljati). Kannab, peab oma tervise eest hoolt. On töö pärast hooles (mures). Sajab päris hoolega. Hoole+alune
h`oon <22e: hoonu, h`oonu; keskv hoonem ja hoonum, üliv kõige hoonem ja kõige hoonum> murdes halb, vilets. Tööd tühjas talus, hoolt hoonus elus. (Vanasõna.)
h`oop <22e: hoobi, h`oopi>. Esimesel hoobil esimesel silmapilgul, esimese hooga. Ühel hoobil, ühe hoobiga korraga; korrapealt. Jala+hoop, kabja+hoop, kirve+hoop, noa+hoop, piitsa+hoop, rusika+hoop, vitsa+hoop. Surma+hoop. Hoop-hoobilt
h`oor <22i: hoora, h`oora> halv: lõbunaine; liiderlik naine. argi: hoora+elu, hoora+maja lõbumaja, hoora+poeg (sõim), hoora+töö liiderdus. Hoora+mari <-marja> murdes ussilakk
h`oov <22e: hoovi, h`oovi> õu; vmo õukond, hoovkond. Tõmbab (kellegi) hoovi argi kasutab enda huvides ära. Kauba+hoov ka aj, puu+hoov küttepuude lao- ja müügikoht, puidu+hoov, parem laua+hoov, sissesõidu+hoov. Hoovi+ õue-: hoovi+koer, hoovi+maja, hoovi+pealne, hoovi+värav; vmo: hoovi+daam, hoovi+narr
h`ord <22e: hordi, h`ordi> suur jõuk; hõim v hõimuliit endisaja rändrahvastel
j`ood' <22e: joodi, j`oodi> (keemiline element), tähis I; jooditinktuur. Määrib haava ümbrust joodiga. Jood+hape keem, jood+ravi med. Joodi+arv keem, joodi+mürgi(s)tus, joodi+salv <-salvi> farma, joodi+tinktuur, joodi+vaegus
k`ood' <22e: koodi, k`oodi> leppemärgisüsteem; selle võti. Salakirja kood. Geneetiline kood biol. Täht+kood, number+kood, isiku+kood, kauba+kood, vööt+kood, ruut+kood. Koodi+murdja dekrüpteerija, kes leiab salakirja võtme. Kood+tähis. Kood+lukk <-luku>
l`ood' <22e: loodi, l`oodi; seisundivorm l`oodis> (loodimisvahend). Põrand, sein on loodis (III v) (täpses rõht- v püstasendis). Rihib, ajab müüri loodi. Kaja+lood, nöör+lood = ripp+lood, vesi+lood. On püst+loodis, rõht+loodis. Loodi+nöör, loodi+pomm. Lood+joon. eh: lood+latt, lood+laud
l`ood <22e: l`oo, l`oodu; l`oode ja l`oodusid> geogr loopealne, alvar. Saaremaa kadakane lood, kadakased lood (ains ja mitm nim samakujulised). Loo+heinamaa, loo+maastik, loo+mets, loo+taim. Lood+timut bot
m`ood' <22e: m`oe, m`oodi; m`ood'e ja m`oodisid>. Moodi tulema, moes olema, moest minema. Käib moega kaasas, järgib moodi. Oled moest maha jäänud. Mis vasturääkimise mood see on v olgu (komme)! Kummalisel moel on pilt kadunud. Mitmel, mingil, muul moel = mitut, mingit, muud moodi = mitut+moodi, mingit+moodi, muud+moodi. Sel moel = selle moega. (Seda)sama moodi = sama+moodi. Mil moel = mis moel = mis+moodi. Veab roppu moodi = roppu+moodi. Kaht(e) moodi = kaht+moodi. Vana moodi = vana+moodi. Ise+moodi, kuidagi+moodi, nii+moodi = nõnda+moodi. Juukse+mood = soengu+mood, kübara+mood, mantli+mood, meeste+mood, naiste+mood, maksi+mood, mini+mood, sügis+mood, talve+mood, tegu+mood, suur+mood. Pinna+mood reljeef. Moe+ajakiri = moe+leht, moe+ateljee, moe+daam, moe+demonstratsioon, moe+karje ülek = moe+röögatus ülek = moe+liialdus, moe+kunstnik, moe+lava, moe+looja, moe+maja, moe+nädal, moe+salong, moe+sõna, moe+tants, moe+tööstus, moe+värv, moe+vool <-voolu>
n`ood vt t`oo (mitm)
p`ood' <22e: p`oe, p`oodi; p`ood'e ja p`oodisid> kauplus. Peab poodi, on poe+pidaja. Pood on lahti, kinni. Toidu+pood, riide+pood, mööbli+pood, lille+pood, viina+pood, pagari+pood, ehitus+pood; pudu+pood, vürts+pood vmo; maa+pood, kodu+pood. Poe+hind, poe+lett, poe+mees poodnik, kaupmees, poe+müüja, poe+riie (vastandina kodukootule), poe+õlu (vastandina koduõllele), poe+ülikond valmisülikond
r`ood <22e: r`oo, r`oodu; r`oode ja r`oodusid> kandev tugi- v kinnitusosa. Rooga kinnitatakse viil, pussitera pea sisse. Kala+rood, lehe+rood, sule+rood
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|