Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit

Åland [ooland] <2e: -i; kuhu -isse> rts vt Ahvena+m`aa

alane1 <10: -se> mingi alaga seotud. Germaani keelte alane uurimus uurimus germaani keelte kohta. Sageli liigne: keskkonnakaitse+alane konverents, parem keskkonnakaitse konverents; matemaatika+alane mõiste, parem matemaatika mõiste; bioloogia+alane ajakiri, parem bioloogiaajakiri

alane2 <10: -se> etn naiste rahvarõiva alläär. Seeliku, käiste alane. Punase alasega põll

alang <2: -u> geol murrangutevaheline vajunud maakooreosa. Alangu+järv, alangu+org

fl`aam <22e: flaami, fl`aami>. Belgia rahvas flaamid

fl`ants <22e: flantsi, fl`antsi> argi äärik

fl`ešš <22e: fleši, fl`ešši> aj nürinurkne välikindlustus

fl`in't <22e: flin'di, fl`in'ti>, fl`in't+kl`aas' (optiline klaas)

fr`ank1 <22e: frangi, fr`anki> Šveitsi, mõne Aafrika riigi, varem ka Prantsuse ja Belgia rahaühik

fr`ank2 <22e: frangi, fr`anki> aj. Germaani rahvas frangid

Franz Josephi m`aa [fr`ants joozefi] Venemaale kuuluv saarestik Jäämeres

fr`an't <22e: fran'di, fr`an'ti> keigar, moenarr, dändi

ilane <10: -se>. Ilane suu

kl`an'n <22e: klanni, kl`anni> aj sugukond (šotlastel, iirlastel); ülek kildkond, klikk

kl`atš <22e: klatši, kl`atši> keelepeks. Klatši+himuline, klatši+moor

l`ang1 <22e: langu, l`angu; hrl mitm> sugulased abielu kaudu, hrl mehe ja naise vanemad

l`ang2 <22e: langu, l`angu> langus; kallak; kirj teesis, värsilang. Lehtede lang. Tõus ja lang. Järsu languga tee. Veepinna lang. Vee+lang, temperatuuri+lang, pinge+lang

l`ank <22e: langi, l`anki> mets väljamõõdetud metsatükk; ka mäend. Raie+lank, vaigutus+lank. Lank+kaevandamine mäend (erinevalt umbkaevandamisest)

l`an't <22e: lan'di, l`an'ti> kal veoõng, vedel (vedeli). Läheb landile argi (saamale, saama peale)

l`an'tš <22e: lan'tši, l`an'tši> (inglaste) keskpäevaeine

pl`ank <22e: plangi, pl`anki> blankett; argi ilma rahata, paljas. Linnavalitsuse plank. Kirja+plank, retsepti+plank, telegrammi+plank. Olen täitsa plank argi mul pole üldse raha

pl`ank <22e: plangu, pl`anku> paks laud; laudtara. Plankudest aed = plank(+aed). Kuuse+plank, männi+plank, okaspuu+plank. Plangu+jupp = plangu+ots, plangu+laud. Plank+sõrestik eh

õland <2e: -i> õlapadjand. Poroloon+õlanditega pluus. Vrd õlak

Öland [ööland] <2e: -i; kuhu -ile> Rootsi saar Läänemeres

ülane <10: -se> bot. Mets+ülane, võsa+ülane

ülang <2: -u> geol murrangute vahel asetsev kerkinud maakooreosa

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur