|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 96 artiklit
ajutiselt mõnda aega, mittepüsivalt, mõneks ajaks. Vastand alaliselt. Elab ajutiselt ema juures, on ajutiselt ema juurde sisse kirjutatud
alaline <12: -lise> pidevalt kestev, püsiv. Vastand ajutine. Alaline näitus, lugeja, valve, parem püsinäitus, -lugeja, -valve. Alaline elukoht, elanik, esindaja, komisjon. Elab alalises ootuses, on alalises rahahädas. el: alalis+pinge, alalis+väli, alalis+laser
alaliselt pidevalt, püsivalt. Vastand ajutiselt. Elab nüüd alaliselt Tartus
alamal allpool, madalamal, alamale allapoole, madalamale, alamalt altpoolt, madalamalt. Elab korrus alamal. Kolis korrus alamale. Tuli korrus alamalt. Pea vajus alamale. Sellest tuleb alamal juttu (järgnevalt, allpool). Alamal+seisev organ
armuke[ne] <12: -kese> pidev abieluväline sekspartner; vmo armastatu, kallim. Peab armukest. Elab ülemusega armukest, on ülemuse armuke. Sala+armuke
armu+l`eib armust antav v saadav elatis. Sööb armuleiba, elab armuleival v armuleivast, võeti armuleivale. Armuleiva+sööja ka: teiste kulul elaja
`arvel. Elab teiste arvel. Võtab puhkuse arvel kaks vaba päeva. Tegi nalja sõbra arvel, parem sõbra kulul. Palgad tõusid koondamise {arvel} → tulemusena. Säästa selle kreemi {arvelt} → pealt 50 senti. Toodang kasvas tööviljakuse suurendamise {arvel, arvelt} → teel. Repertuaar on rikastunud uute {ooperite arvel} → ooperitega
ask`eetl`ik <25: -liku, -l`ikku> askeesile v askeedile omane. Elab askeetlikku elu, askeetlikult. Eluviisi askeetlikkus
boh`eemlasl`ik <25: -liku, -l`ikku>, boh`eeml`ik <25: -liku, -l`ikku>. Elab boheemlaslikku v boheemlikku elu
esi+`algu. Ei saanud esialgu sõnagi suust (algul, esiti, esiotsa). Elab esialgu sõbra juures (ajutiselt)
härra <16>. Härra Mets. Austatud härra linnapea! Daamid ja härrad! Elab härra elu. Vana+härra, noor+härra. vmo: kirik+härra kirikuõpetaja, kohtu+härra kohtunik, maja+härra peremees (külaliste vastuvõtjana), keisri+härra keiser, mõisa+härra mõisnik. Päris+härra mõisaomanik. aj: rae+härra, vaba+härra
joodik <2: -u>. Vana, suur joodik. Elab joodikust mehega. Joodik naine. Sala+joodik, sopa+joodik, viina+joodik, õlle+joodik
j`õud <22e: j`õu, j`õudu; j`õude ja j`õudusid>. Jõudu tööle! ‒ Jõudu tarvis! Lükkasin kõigest, täiest jõust. Üle jõu käiv töö. Auru, mootori, omal jõul. Liikus edasi käte jõuga, käte jõul. Ühiste jõududega, parem ühisel jõul. Selle töö peale mu jõud ei hakka. Elab üle jõu argi (üle oma võimaluste). Tehku jõudu mööda = jõudu+mööda. Sundis jõuga alistuma (väevõimuga). Täies jõus mees (terve ja tugev). Harjumuse jõud (võim). Ühiskonna demokraatlikud jõud. Tuul võtab, kogub jõudu (tugevneb). Kokkulepe, seadus on jõus 1. märtsist (kehtib, on maksev). Seadus astub jõusse 1. märtsil (jõustub). Jõus olev õigusakt (kehtiv); akti jõus+olek (kehtivus). Arvuta kehale mõjuvad jõud füüs. Keha+jõud, vaimu+jõud, tahte+jõud, väljendus+jõud. Hobu+jõud, hõõrde+jõud, loodus+jõud, raskus+jõud, vee+jõud. Töö+jõud, õppe+jõud. Mitm: relva+jõud, mere+jõud, õhu+jõud. Jõu+allikas, jõu+jook, jõu+kulu, jõu+küllane, jõu+mees, jõu+number. Jõu+kübe = jõu+natuke = jõu+raas = jõu+raasuke. Jõu+varu = jõu+tagavara = jõu+reserv. sport: jõu+harjutus, jõu+treening anaeroobne treening. füüs: jõu+joon, jõu+paar, jõu+ühik. Jõu+tasakaal pol. Jõu+majandus energiamajandus
jõudik <2: -u> pidevalt jõude olija (inimene v loom). Poeg elab jõudikuna vanemate kulul. Kaks tööhobust ja jõudik pühapäevasõitudeks
k`aasa. Võta asjad kaasa. Tule minuga kaasa. Elab kaasa oma rahva murele. Õnn kaasa! Tunnen sulle kaasa. Kogu kraam on kaasa võetud, vrd kaasa võetud = kaasa+võetud kraam. Kaasa sündinud = kaasa+sündinud omadus. Kaasa+aitaja ka jur, kaasa+jooksik = kaasa+jooksja, kaasa+minek, kaasa+tegemine, kaasa+tõmbamine. Vt ka kaasas, k`aasa arvatud
k`ael <23u (ja 22u): kaela, k`aela; k`aelu ja k`aelasid>. Paneb salli kaela, sall on kaelas. Hakkas, langes lahkujale kaela. Pudeli, vaasi, viiuli kael. Poolsaare, väina kael. Tänavanimes: Vanaturu kael. Lagi on kaela kukkumas. Tal on suured võlad kaelas, ta on kaelani võlgades. Kaelani märg läbimärg. Püüab oma süüd teiste kaela ajada v määrida. Elab alles vanemate kaelas, kaela peal ülek (on koormaks). Sai süüdistuse, trahvi kaela. Sai eksami kaelast ära. Meie meeskond sai jälle kaela ülek, argi (kaotas). Käib mulle kaela peale ülek (nõuab tungivalt). Ähvardab vaenlasel kaela kahekorra keerata v käänata. Selle tööga võib kaela murda. Härja+kael, luige+kael. anat: emaka+kael, hamba+kael. Kure+kael bot. Mere+kael, maa+kael. Ihnus+kael, nadi+kael, näru+kael, säni+kael, võru+kael. Kenus+kael ülek hobune. Kaela+ehe <-`ehte>, kaela+kee, kaela+võru, kaela+rihm, kaela+rätik = kaela+rätt, kaela+side <-sideme> lips. Kaela+auk = kaela+ava (särgil, kleidil). aj karistusvahendid: kaela+puu, kaela+raud. anat: kaela+arter, kaela+veen, kaela+närv, kaela+lüli, kaela+lihas. Kael+kott <-koti> etn, kael+põll, kael+joon mat. Sisseü-ga: kaela+panek
kiusu+jalal, kiusu+jalale. Elab naabriga kiusujalal. Asusid omavahel kiusujalale
k`oos. Istuti hulgakesi koos. Lagunenud tool ei seisa v ei püsi enam koos. Elu ei seisa ainult söömisest koos. Hein on koos (tehtud). Kaklejad olid käsitsi, rinnutsi, karvupidi koos. Sõbrad olid kogu aeg ninapidi koos. Elati pead-jalad koos. Lusikas on moosiga koos. Sa oled õnnega koos sul on vedanud, sul oli õnne. Elab koos emaga. Torm rebis puu koos juurtega välja. Koos hoidma, käima. Koos veedetud = koos+veedetud aeg. Koos+mõju, koos+olija, koos+käimine
k`ord3 <22i: korra, k`orda> kiht; argi korrus. Kord jääd = jää+kord. Elab teisel korral v teise korra peal (teisel korrusel). Alus+kord, hallitus+kord, tolmu+kord
k`ot't <22e: koti, k`otti; seisundivorm k`ottis>. Kott suhkrut = suhkru+kott. Püksid on kotti vajunud, on kottis. Kotti vajunud = kotti+vajunud püksid. Väeosa jäi kotti argi (piiramisrõngasse). Magab nagu kott (raskelt). Heidab v läheb koti peale (magama). Elab nagu kotis (eralduses, teadmatuses). Lund sajab nagu kotist (palju). Jahu+kott, raha+kott. Käe+kott, randme+kott, kaela+kott, selja+kott, kõhu+kott, vöö+kott, õla+kott. Kande+kott, magamis+kott. Kile+kott, paber+kott. ülek: patu+kott, une+kott, õeluse+kott. Loote+kott bot, pisara+kott anat. Koti+riie, koti+suu, koti+täis. Koti+mees, koti+poiss (toitu kerjav, varastav v toiduga hangeldav sissesõitnu 1940. aastate lõpus). Kott+kleit, kott+püksid mitm. Kott+vähk zool, kott+haue <-h`audme> (mesilaste haigus)
kr`iis <22e: kriisi, kr`iisi> raske olukord, järsk häire; haiguse pöördepunkt, ohtlik seisund. Kunstnik põeb, elab üle v läbi loomingulist kriisi. Energia+kriis, toorme+kriis, võla+kriis, majandus+kriis, valitsus+kriis. Kriisi+aasta, kriisi+abi, kriisi+aeg, kriisi+ohjamine, kriisi+olukord, kriisi+õppus, kriisi+aegne, kriisi+eelne
kulu1 <17> kulutus, väljaminek; kulumine. Ehitas maja omal kulul. Elab teiste kulul. Tegi kaaslase kulul nalja. Teos ilmus autori kulu ja kirjadega. Posti+kulu, kohtu+kulu, kodu+kulu, sõidu+kulu, tootmis+kulu. Aja+kulu, kütuse+kulu, närvi+kulu. Kulu+artikkel = kulu+kirje, kulu+arvestus, kulu+aruanne, kulu+dokument, kulu+hüvitis, kulu+konto, kulu+norm, kulu+raha. Kulu+vorm lühemaks kulunud sõna v vorm
kusagil kuskil. Elab kusagil maal. Kodus on parem kui kusagil mujal (kus tahes mujal, ükskõik kus mujal). Raamatut ei ole (mitte) kusagil. {Kusagil kümme(kond) inimest} → kümmekond inimest, umbes v ligikaudu kümme inimest, kümne inimese ringis. {Kusagil kell viis} → umbes kell viis, kella viie paiku v ringis. {Kusagil} → millalgi pärast tööd
k`us'kil. Elab kuskil äärelinnas. Ei leia (mitte) kuskil asu. {Kuskil sada(kond) meest} → sadakond meest v umbes v ligikaudu sada meest v saja mehe ringis. {Kuskil kell kolm} → umbes kell kolm v kella kolme paiku v ringis. {Kuskil} → millalgi eelmisel nädalal
k`ül'g <22i: külje, k`ül'ge>. Kuub on külje pealt katki. Keera prael teine külg (pool). Juhtunu koomiline külg (koomilisus). Kuhu külge ta läks (poole, kanti)? Elab linna külje all (kõrval, lähinaabruses). Külg külje kõrval ligistikku. Lisaraha ei jookse mööda külge v külgi maha ülek (ei ole ülearune). Medali, ruudu külg. Lehe+külg. Esi+külg, taga+külg, varju+külg, välis+külg, pealtuule+külg. Külg+eesriie = külg+kardin, külg+häälik keel l, külg+kaadur, külg+kalle (nt laeval), külg+korv = külg+vanker (mootorrattal), külg+libisemine (nt autol), külg+lööv eh, külg+samm, külg+sein, külg+serv <-serva>, külg+valgustus. bot: külg+juur, külg+pung, külg+rood <-r`oo> (taimelehel). Külje+aken v külg+aken. Külje+tasku, külje+tükk, külje+valu, külje+õmblus. sport: külje+kohtunik, külje+sissevise (pallimängudes)
leiva+k`ot't. Paneb mehele leivakoti kaasa. Elab oma leivakoti peal
lähis <9: -e; hrl mitm> lähedane koht v punkt; sõj ligipääs, juurdepääsutee. Turistid vaatasid Moskva lähiseid, vrd elab Moskva lähedal. Vaenlane jõudis pealinna lähistele. Elab Lihula {lähistel} → lähedal
lühi+ajaliselt, parem lühikest aega. Elab Eestis lühiajaliselt v lühemaajaliselt, parem lühikest aega v lühemat aega
m`aa+k`oht. Maakohas elab väiksema rahaga ära kui linnas
majuline <12: -lise> teise juures elav inimene. Tal pole oma kodu, elab majulisena, kus saab
m`el'dima <28: m`el'dida, mellin ja mel'din> vmo: teatama; sisse kirjutama, registreerima. Vaja vargusest politseisse meldida. Majas elab meldimata inimene
miska <16> argi. Elab nagu miska (mõnusalt)
m`oodi sarnane, sarnaselt. Tökati moodi aine. Köögiviljad Kreeka moodi. Elab sakste moodi. Poiss on juba mehe moodi, vrd teeb mehe+moodi tööd (tublisti)
n`ii+k`augel sealmaal, n`ii+k`augele sinnamaale. Saime õe niikaugele (ka nii kaugele), et ta on nõus tulema. Tööga oldi niikaugel (ka nii kaugel), et lõpp paistis juba. Vrd ära uju nii kaugele; elab siit nii kaugel
n`ii+samuti samuti. Elab niisamuti kui mullu. Kõik läksid ära, mina niisamuti
olev <2: -a>. Elab olevas, tulevale mõtlemata. Esimene teada olev = teada+olev trükis. Olemas olevad = olemas+olevad andmed. Juures olev = juures+olev joonis. Olev kääne = olev essiiv
olu <17: `ollu ja olusse>. Elab rasketes, kitsastes oludes. Olude sunnil. Olude kiuste. Usk tõe olemas+ollu. Asja+olu, elu+olu, hea+olu, lahus+olu, meele+olu, pärit+olu, rahul+olu, vastu+olu. Olud mitm, parem kui tingimused: ilmastiku+olud, korteri+olud, liiklus+olud, majandus+olud, tee+olud. Olu+pilt. Olude+kohane
`ootus <11 ja 9: -e>. Elab kevade ootuses. Vastu ootusi ei juhtunudki midagi. Üle ootuste hästi. Ootust täis v ootus+rikas pilk. Ootus+pärane, ootus+vastane käitumine. Ootus+ärevus, ootus+pinge. Millised on inimeste ootused riigi suhtes, parem Mida inimesed riigilt ootavad?
paras`iit <22e: -siidi, -s`iiti> biol nugiline; ülek, halv muidusööja, priileivasööja. Parasiitide tekitatud haigus parasitaarhaigus. Elab parasiidina vanemate kulul (parasiiditseb, parasiteerib). Naha+parasiit, vere+parasiit, kopsu+parasiit, inimese+parasiit, kala+parasiit, olme+parasiit. Loom+parasiit, seen+parasiit parasiitloom, -seen. Endo+parasiit = sise+parasiit sisenugiline, ekto+parasiit = välis+parasiit välisnugiline. Vrd taim+parasiit nugitaim ja taime+parasiit taimenugiline. Parasiidi+elu, parasiidi+kandja
paras`iitl`ik <25: -liku, -l`ikku> parasiidile omane, parasiiditsev. Elab parasiitlikku elu v parasiitlikult (parasiidielu)
p`ask <22u: pasa, p`aska>. Võtab pasa lahti, pasale teeb kõhu lahti. Elab pasa sees argi (mustuses). Pask mees argi (kõlbmatu, vilets). Keeras paska kokku argi tõi pahandust vm ebameeldivust kaela. Tuulis+pask tuulekeeris. Pask+hein bot, pask+rästas zool hallrästas. Sõimusõnu: pasa+püks, pasa+vasikas
p`eo <26> pihk (pihu); peotäis linu. Raha on peos, laskis raha peost. Andis peoga komme. Lõi peoga vastu põlve. Peod on rakkus, rakud on peos. Ohjad on peres naise peos ülek peres valitseb naine. Söödab hobust peo pealt, peost. Nüüd oled mul peos (minu võimuses). Tal on peenike peos tal on puudus v häda käes. Silmad (on) peos nutab. Elab peost suhu (vaeselt). Siit paistab talu nagu peo peal(t) (selgesti). Valu on nagu peoga pühitud (kadunud). Peotäis linu, lina+peo. Kanepi+peo
p`ihk <22e: pihu, p`ihku> peopesa. Nagu pihu peal (näha) (selgesti). Pistis poisile raha pihku. Naerab endale pihku ülek (kahjurõõmsalt omaette). Viskab viis pihku argi annab kätt. Lööb, peksab pihku argi masturbeerib. Silmad pihus ülek nutt varuks. Elab pihust suhu ülek (vaeselt). Pihu+kirves arheol, pihu+lihas anat, pihu+pesa peopesa, pihu+täis peotäis. Lähevad pihk pihus v peos, pihk+peos v pihutsi. Pihk+seong sport
pika+ajaliselt, parem pikka aega. Elab Eestis pikaajaliselt v pikemaajaliselt, parem pikka aega v pikemat aega. On pikaajaliselt, parem pikka aega, pikaajaline töötu
p`illav <2: -a>. Elab pillavat elu, pillavalt. Pillavus
pinge <6: p`inge, pinget>. Vibunöör on pinge all, pinges (pingul). Elab suure pinge all, suures pinges. Pinge alt, pingest vabanemine. Püüab oma pinget maandada. Pinge alanes, langes. Töötas täie pingega. Vaimne pinge. Sotsiaalsed pinged. See ei paku mulle pinget see ei huvita mind. Rikkis külmik jäi pinge alla el. Loome+pinge, mõtte+pinge, närvi+pinge, töö+pinge, võistlus+pinge. füüs, tehn: sise+pinge, nihke+pinge, surve+pinge, tõmbe+pinge. el: alalis+pinge, kõrge+pinge, madal+pinge, nimi+pinge, toite+pinge, võrgu+pinge. Üle+pinge keem, el. Om-ga el: pinge+jagur, pinge+lang, pinge+trafo, pinge+ühik. Pinge+seisund pingus, pinge+rikas, pinge+vaene
pr`iiskama <29: priisata, pr`iiskan> raiskama, pillama, laiutama. Priiskab toitu, toiduga. On varanduse läbi v maha priisanud. Elab priisates, priiskavalt
pr`iske <1>. Priske proua, suutäis. Priske pärandus argi (suur). Elab prisket elu, priskelt v priskesti argi (jõukalt)
pr`ots`en't <22e: -sen'di, -s`en'ti> üks sajandik tervikust. Tähis %. Õhuniiskust väljendatakse protsentides. Piima rasvasisaldus oli 3,9%, piima rasva+protsent oli 3,9. Õigesti vastas 51% õpilastest v 51% õpilasi, õigesti vastas 51%. Tulumaks on 21 protsenti palgast, tulumaksu alandati {5 protsendi+punkti} → 5 protsendi võrra. Hinda alandati 50 eurolt 40-le ehk 20 protsenti. Elab kapitali {protsentidest} → intressist. Hoiuse {protsendi+määr} → intressimäär on 0,2 protsenti, hoiuselt v hoiuse pealt makstakse intressi 0,2 protsenti aastas. Töö õnnestus sada protsenti argi (täiesti). Kao+protsent, praagi+protsent, idanemis+protsent, osalus+protsent
prov`in'ts <22e: -vin'tsi, -v`in'tsi> haldusüksus mõnes riigis; suurtest keskustest kaugel asuv maakoht. Kanada Québeci provints. Elab provintsis (kolkas), on provintsi+elanik. Provintsi+linn, provintsi+teater
puger`ik <25: -riku, -r`ikku> väike ruum v hoone; väike, kitsuke. Elab toa+pugerikus, pugerikus toas. Lauda+pugerik, maja+pugerik, poe+pugerik
põhi+mõte printsiip. Keelekorralduse põhimõtted. Lähtub, peab kinni kindlast põhimõttest, elab selle põhimõtte järgi. Kindlate põhimõtetega = põhimõtte+kindel inimene. Ilma põhimõteteta = põhimõtte+lage karjerist
p`äev <22i: päeva, p`äeva>. Päeval, päise päeva ajal. Nagu öö ja päev vastandlikult erinevad. Ootab päev(ad) otsa v läbi, päevad ja ööd (läbi), terve päev(a). Jäi terveks päevaks, päevaks otsaks. Magab poole päevani. Keset päeva. Ei tea ööd ega päeva (mitte midagi). Head päeva! Haige jäi iga päevaga, päev-päevalt nõrgemaks. Päevast päeva, päev päeva järel v kõrval üks ja seesama. Päeva jooksul. Mõni päev tagasi, mõne päeva eest. Neil päevil. Käis siin iga päev. Ühel (heal, ilusal) päeval, ükspäev argi kunagi. Sööb kolm korda päevas. Homne päev, vrd tee seda homme+päev (homme). Tänane päev, vrd täna+päev. Seitsmenda päeva adventistid. Kahe päeva teekond (kahepäevane). Päevade kaupa v viisi. Üks päev korraga = päeva+kaupa v päeva+viisi = päeva kaupa v viisi. Hoiab mustadeks päevadeks = häda+päevadeks. (Pahad) päevad argi menstruatsioon. Lahtiste uste päev. Adamsonide suguvõsa päevad. Peetakse vanalinna päevi. Tuttav ülikooli päevilt. Meie päevil praegusajal. Elab mõtetega eilses päevas (minevikus). Päev on juba suures kõrges (päike). Pole ammu selget v valget päeva näinud (kaine olnud). Talve+päev, suve+päev, sügis+päev, vihma+päev, pakase+päev, polaar+päev, öö+päev, kesk+päev = süda+päev. Töö+päev: inim+päev, masina+päev, normi+päev nõuk; mõisas: teo+päev, jala(mehe)+päev, hobuse+päev. Argi+päev = äri+päev, puhke+päev, nädala+päev, esmas+päev, kalendri+päev, kuu+päev, pööri+päev; haigus(e)+päev, kohtu+päev, kooli+päev, palga+päev, puhkus(e)+päev, sauna+päev, laulu+päev, spordi+päev, pere+päev, avamis+päev, ärasõidu+päev, nälja+päev, rõõmu+päev. Elu+päevad, noorus+päevad. Täht+päev: aasta+päev, au+päev, leeri+päev, nime+päev, pidu+päev, pulma+päev, sünni+päev, surma+päev; jaani+päev, kadri+päev, kolmekuninga+päev, emade+päev, naiste+päev. Päri+päeva ja vastu+päeva. Päeva+ päevane: päeva+kuumus, päeva+kool <-kooli>, päeva+õpe, päeva+teenistus, päeva+toodang; aktuaalne: päeva+teema, päeva+mure <-mure>; päikese-: päeva+tõus, päeva+paiste, päeva+vari <-varju>, päeva+poolne. Päev+selge. Vt ka päeva lõpuks, p`äevi nägema
rahu2 <17>. Maailmas, metsas, hinges valitses rahu. Rahu olgu teiega! Elab naabritega rahus. Rahu majas (kui miski on korda aetud). Surnule: Puhka rahus! Sõlmiti, tehti rahu. Tartu rahu = rahu+leping. Hinge+rahu, meele+rahu, kodu+rahu, une+rahu, öö+rahu, haua+rahu. Eraldi+rahu = separaat+rahu, relva+rahu, sise+rahu, vahe+rahu. Rahu+aeg = rahu+põli = rahu+põlv, rahu+aegne, rahu+armastus, rahu+ettepanek, rahu+liikumine, rahu+läbirääkimised mitm, rahu+olukord, rahu+plaan, rahu+poliitika, rahu+pooldaja, rahu+sobitaja, rahu+vahendaja, rahu+tuvi, rahu+vastane. Vt ka rahul
r`asv <22u: rasva, r`asva; seisundivorm r`asvas>. Sulatab pekist rasva. Hani läheb rasva, on rasvas. Elab vanast rasvast ülek (varem saadud vara v teadmistega). Praeb v küpseb omas, omaenese rasvas ka ülek ootab närvitsedes olukorra lahenemist. Lamba+rasv, sea+rasv, piima+rasv, taime+rasv, keha+rasv. Rasva+kiht = rasva+kord, rasva+kõrne = rasva+vind, rasva+küünal, rasva+ladestus füsiol, rasva+plekk, rasva+protsent, rasva+rakk <-raku> anat, rasva+rikas, rasva+tükk, rasva+vaene, rasva+varu, rasva+volt. Rasva+tihane zool. Rasvane, nuum-: rasva+kõht, rasva+pirukas, rasva+hani, rasva+heeringas, rasva+siga. Rasv+aine, rasv+õli, rasv+hape keem, rasv+padjand anat nahaaluse rasvkoe kiht. Sisseü-ga: rasva+minek
ratas <7: r`atta, ratast>. Sõidab rattaga, jalg+rattaga v mootor+rattaga, istus ratta selga v rattale. Elab, on ratastel reisib palju. Karjub nagu ratta peal (täiest kõrist). Paneb kõik rattad käima ülek kasutab kõiki võimalusi. Viies ratas vankri all ülek ülearune isik. Aja+ratas ülek. Rooli+ratas, vankri+ratas, vaate+ratas, voki+ratas, õnne+ratas, vesi+ratas; esi+ratas, taga+ratas. Linna+ratas, maastiku+ratas, naiste+ratas. Juustu+ratas, päikese+ratas. tehn: hammas+ratas, hõõrd+ratas, hoo+ratas, keti+ratas, rihma+ratas, tigu+ratas. Ratta+kodar, ratta+puks <-puksi>, ratta+pöid, ratta+rehv, ratta+rumm <-rummu>, ratta+vits, ratta+rööbas. auto: ratta+kilp, ratta+klots, ratta+laager. Ratas+ ratastega: ratas+kohver, ratas+tool, ratas+sõiduk, ratas+veok, ratas+traktor; rattakujuline: ratas+hüpe (võimlemises), ratas+liiges anat, ratas+sõlg etn
r`ikkalt <keskv r`ikkamalt, üliv kõige r`ikkamalt ja r`ikkaimalt>. Elab rikkalt. Muigas tähendus+rikkalt
r`ot't <22e: roti, r`otti>. Elab nagu rott viljasalves elab jõukalt, puudust tundmata. zool: kodu+rott, ränd+rott; van.t: kukkur+rott opossum, piisam+rott ondatra, vesi+rott mügri. halv: kantselei+rott = kontori+rott, maa+rott, nälja+rott. Roti+auk, roti+lõks, roti+mürk, roti+tõrje
samuti. Vendi tal pole, õdesid samuti mitte (ka). Elab samuti kui teised inimesed (sama moodi). Taevas oli helesinine, {samuti ka} → samuti meri
s`el'g <22i: selja, s`el'ga>. Kleit on seljas, paneb kleidi selga, võtab kleidi seljast. Istub hobuse, jalgratta selga. Elab, sõidab, ratsutab teiste seljas, laseb teiste seljas liugu ülek elab teiste kulul. Kogu aeg sõit seljas (palju tegemist). Ei jookse mööda selga maha ülek ei ole ülearune. Õnn pööras meestele selja ülek (jättis maha). Jüri pani Jaagu selja peale (pani selili, seljatas). Raamatu, vesti selg. Keele+selg, käe+selg, nina+selg, noa+selg. Järve+selg kaugem järvepind, mere+selg avameri. Talve selg talihari. Kumer, nõgus selg; vrd med: kumer+selg, nõgus+selg. Küür+selg. Selja+keelik zool, selja+lihased, selja+nahk, selja+uim <-uime>, selja+valu. Selja+number (võistlejal), selja+lõhik (pintsakul), selja+õmblus. Selja+küürutamine, selja+küürutus, selja+pööramine. Selga+istumine, selga+panek, selga+proovimine, selga+tõmbamine. Seljas kantav v seljas+kantav prits = selg+prits aiand. Selga pidi = selga+pidi
s`iin+p`ool. Elab kuskil siinpool. Pilv liigub siiapoole. Tuul on siitpoolt. Siinpool, siiapoole, siitpoolt Rakveret. Siinpoolne
s`isse elama. Elab osasse sisse. On jõudnud uues kohas sisse elada. Sisse+elamine
sohi+elu vmo, halv. Poiss elab tüdrukuga sohielu (elab kokku)
tagasi t`õmbuma. Väed tõmbusid tagasi. Poliitik on avalikust elust tagasi tõmbunud, vrd tagasi tõmbunud = tagasi+tõmbunud poliitik, elab tagasi+tõmbunult
t`asku <1: t`askusse ja t`asku>. Pistis käe tasku(sse). Pistis, ajas tulu oma tasku(sse) (omastas). Reisimine ei ole tasku järgi v taskut mööda v tasku+kohane, reisimine hakkab v käib tasku peale v tasku pihta reisimiseks ei jätku raha. Jüril oli tasku kallal käidud (raha varastatud). Tunneb kodukanti nagu oma taskut (väga hästi). Elab oma tasku peal, maksab omast taskust. Jaki+tasku, püksi+tasku, põue+tasku, sise+tasku, taga+tasku, klapp+tasku, laht+tasku; kaardi+tasku, raha+tasku, sadula+tasku; nahk+tasku. kok: kohupiima+tasku, tuule+tasku. (Auto)bussi+tasku. Igeme+tasku med. Tasku+klapp, tasku+põhi, tasku+suu. Tasku+kalender, tasku+kell, tasku+nuga, tasku+raadio, tasku+krabi zool
t(`)eisal mujal, teises kohas. Kolis teisale, elab teisal, on teisalt tulnud. Teisalt võib asja ka nii seletada (teisest küljest)
t`eokas <2: -ka, -kat> toimekas, ettevõtlik, teguderohke. Teokas töötaja. Elab teokat elu. Teokalt
tiivuline <12: -lise> tiibadega. Tiivuline putukas. Tiivulised unistused (lennukad). Metsas elab neljajalgseid ja tiivulisi. Hõbe+tiivuline, kerge+tiivuline
t`ingimus <11: -e>. Nõustus tingimusel, et .. Nõustus vastase tingimusega. Esitab, seab tingimusi. Elab heades tingimustes (oludes). Autosõit talve tingimustes, parem talvel. Eel+tingimus(ed), eri+tingimus(ed), lisa+tingimus(ed), normaal+tingimus(ed), piir+tingimus(ed), põhi+tingimus(ed), vastu+tingimus(ed); alistumis+tingimus(ed), õppimis+tingimus(ed), säilitus+tingimus(ed), võistlus+tingimus(ed), elu+tingimus(ed), kasvu+tingimus(ed), müügi+tingimus(ed), palga+tingimus(ed), välis+tingimus(ed). Ilmastiku+tingimused, liiklus+tingimused, parem ilmastiku-, liiklusolud. Tingimus+lause keel
toredus <11: -e>. Elab toreduses. Vaatas muuseumis välja pandud toredusi. Toreduse+armastaja. Toredus+asi = toredus+ese
trepi+koda. Elab teises trepikojas. Trepikoja+lüliti, trepikoja+valgustus
täbarus <11: -e>. Olude täbarus. Elab täbaruses
tänav <2: -a>. Tänaval sõitsid autod. Elab Metsa tänavas v tänaval. Jäi, heideti v visati tänavale jäi töö- v elukohata. Tüdruk on tänavale läinud (prostituudiks hakanud). Uudist teadis terve tänav (seal elavad inimesed). Asfalt+tänav, munakivi+tänav; kalda+tänav, kodu+tänav; küla+tänav, linna+tänav; kõrval+tänav, pea+tänav, põik+tänav, ring+tänav, umb+tänav. Tänava+kate, tänava+kivi, tänava+sillutis, tänava+rist; tänava+kaubandus, tänava+korvpall, tänava+kohvik, tänava+kära = tänava+müra, tänava+lahing, tänava+latern, tänava+muusik, tänava+mööbel, tänava+pühkija, tänava+rahutused, tänava+reklaam, tänava+sool <-soola> (teehoolduseks), tänava+valgustus, tänava+võrk; tänava+kingad, tänava+riietus
`uhke <1>. Mari on (kõigi vastu) uhke, peab end uhkeks. Ema on poja üle, pojale uhke. Uhked pulmad. Elab uhket elu. Rumal+uhke, seisus(e)+uhke. Uhke+võitu
ula vabalt, omapead. Jättis lapsed ula, ula peale. Ulale läinud, ula peal naine (liiderlik). Elab ula+elu. Ula+laps <-lapse> tänavalaps
urgas <7: `urka, urgast>. Rebane puges oma urkasse (urgu). Jüri elab kuskil aguli+urkas. Jooma+urgas, sala+urgas
v`aen <22e: vaenu, v`aenu> sallimatus, vihkamine. Elab vennaga vaenus. Hõimu+vaen, rassi+vaen, usu+vaen, sala+vaen, veri+vaen, viha+vaen. Vaenu+aeg, vaenu+avaldus, vaenu+leer, vaenu+pool <-poole>, vaenu+vahekord, vaenu+väli vmo sõja-, lahinguväli. zool: vaenu+kägu, vaenu+sääsk, vaenu+köis vaenusääse rändavate vaklade rida
valitsus <11: -e>. Eesti valitsuse ametlik nimetus on Vabariigi Valitsus. Muidu väiketähega: valitsuse liikmed, otsus, istung, valitsus astus tagasi. Elab vanemate valitsuse all. Võttis valitsuse üle, oma kätte. Oma+valitsus, rahva+valitsus; enamus+valitsus, vähemus+valitsus, koalitsiooni+valitsus, vahe+valitsus. Linna+valitsus, valla+valitsus. nõuk: elamu+valitsus = maja+valitsus. Enese+valitsus, hirmu+valitsus. Valitsus+aeg, valitsus+aparaat, valitsus+asutus, valitsus+delegatsioon, valitsus+juht <-juhi>, valitsus+komisjon, valitsus+kriis, valitsus+organ, valitsus+partei = valitsus+erakond, valitsus+ringkonnad, valitsus+vorm, valitsus+väed
vana+jumal. Elab nagu vanajumala seljataga (kindlalt, kaitstult)
viletsus <11: -e>. Elab viletsuses (viletsalt). Igavene rist ja viletsus selle joodikuga. Hunnik viletsust = viletsus(e)+hunnik ülek. Viletsus+päevad
v`älja elama. Elab end spordis välja. Välja+elamine
väljas. Lapsed mängivad väljas, väljast kostab kisa. Väljast valgeks värvitud uks. Tõuse üles, suur valge juba väljas. Lõi varba ära nii et veri väljas. Pilt oli näitusel väljas. Poiss on mehe eest väljas. Oli pettuse peal väljas. Õige mul käsutaja väljas. Elab linnast väljas. Vt ka v`älja
`õhk <22e: õhu, `õhku>. Läppunud, umbne õhk. Puhas õhk. Õhk on puhas ka ülek soovimatuid isikuid pole näha vms. Kerge kui õhk = õhk+kerge. Materjal laseb õhku läbi, õhku läbilaskev materjal. Materjal ei lase õhku läbi, õhku läbilaskmatu materjal. Rikub õhku ajab haisu, nt peeretab. Lähme värske õhu kätte. Etendus toimus vabas õhus, oli vaba+õhu+etendus. Vajan sind nagu õhku oled mulle väga vajalik. Sa oled mulle õhk ülek sa ei tähenda mulle midagi. Kadus nagu õhk (kiiresti, jäljetult). Haistab pahandusi lausa õhust (tunneb vaistlikult). Õhust võetud tulemused (välja mõeldud, aluseta). Elab õhust ja armastusest. Lennuk tõusis õhku, on õhus. Politseinik tulistab, laseb õhku. Ladu lasti õhku (õhiti), maja lendas õhku. Hüpotees jäi õhku rippuma ülek (jäi tõestamata, lahtiseks). Sul on hea pea, haarad kõike õhust (omandad vaevata). Haigla+õhk, hinge+õhk, hommiku+õhk, kevad+õhk, linna+õhk, maa+õhk, mäestiku+õhk, põlemis+õhk, suru+õhk, toa+õhk, välis+õhk, öö+õhk. Õhu+aken, õhu+balloon (õhuga täidetud), õhu+keeris, õhu+kiht, õhu+kitarr (kujutletav), õhu+klapp, õhu+lahing, õhu+laine, õhu+liin el, õhu+luure, õhu+lämmastik keem (õhus sisalduv), õhu+mull, õhu+suudlus, õhu+peegeldus, õhu+perspektiiv kunst, õhu+piraat, õhu+post lennupost, õhu+pump, õhu+puudus, õhu+rünnak, õhu+sammas meteo, õhu+sild, õhu+sisaldus, õhu+sõda, õhu+tee lennutee, õhu+temperatuur, õhu+toru, õhu+transport = õhu+veondus, õhu+tõmbus, õhu+tõmme, õhu+tühik, õhu+vaim folkl, õhu+varu, õhu+virvendus, õhu+vool <-voolu>. Õhu+küllane = õhu+rikas, õhu+vaene. Õhk+peen väga peen. Õhk+isolatsioon, õhk+madrats täispuhutav madrats, õhk+mört eh õhus kivistuv mört. Õhku+tõus, õhku+tõusmine
`õige <1>. Oled õigel teel. Kiri ei sattunud õigetesse kätesse. Mu arvestus osutus õigeks. Seadsin kella raadio järgi õigeks. Üür tuleb õigeks ajaks, õigel ajal ära maksta (tähtajaks). Ei tulnud õigeks ajaks kohale (kokkulepitud ajaks). Õigel ajal õiges kohas. See ei ole õige asi v õige lugu (midagi on lahti v halvasti). Ütle õige hind (sobiv). Pole nagu õiget tuju, tahtmist, isu. Pole endale seda õiget leidnud (elukaaslast). Õiget sõpra tunned hädas. Sel aastal õiget suve ei tulnudki. Kaubal pole õiget minekut. Mis ta õige nimi on? Näitas oma õiget nägu (olemust). Poisi õige ema elab võõrsil (pärisema). Õige küll tõsi jah. Õige mis õige, jumala õige. Ainu+õige, eba+õige, tuli+õige. Vt ka `õiget pidi, `õigeks m`õistma, `õigeks v`õtma
õnne+põli, õnne+p`õl'v õnneaeg. Elab õnnepõlves, maitseb õnnepõlve
õnnis <3 ja 5: `õndsa, `õndsat ja õnnist>. Õndsaks saamine usu kaudu. Õndsaks kuulutamine. Õnnis olek, naeratus (õnnelik). Elab õndsas teadmatuses. Õndsa vanaisa ajal (surnud). Magas õndsa und, õndsat v õnnist und
ära elama. Elab pensionist ära elatub pensionist. Kas selle palgaga saab ära elada? Vana pill on oma aja ära elanud. Ära+elamine
ülal+p`ool kõrgemal, pealpool. Ülalpool on soojem. Meist ülalpool elab üks õpetaja. Kärestikust ülalpool (ülemjooksu poole). Lennuk lendas ülalpool pilvi. Ülalpool mainitud, kirjeldatud, nimetatud puudused (ülal, eespool). Hääled kostsid ülaltpoolt. Ülaltpoolt tulnud korraldus. Jalg amputeeriti ülaltpoolt põlve. Vt ka üles+p`oole
üle elama taluma, välja kannatama, vastu pidama; läbi elama, läbi tegema, kogema. Elasid raske talve üle. Ma ei ela seda üle. Majandus elab üle kriisiaega. Üle elatud = üle+elatud sõda. Üle+elamine, üle+elatu
ülemal ülalpool, kõrgemal, ülemale ülespoole, kõrgemale, ülemalt ülaltpoolt, kõrgemalt. Elab korrus ülemal. Kolis korrus ülemale. Tuli korrus ülemalt. Ülemal nimetatud (eespool, ülal)
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|