Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

h`õõruma <28: h`õõruda, hõõrun>. Hõõrub parketi läikima. Kingad hõõrusid (jalad rakku). Hõõru munakollased vahule. Hõõrub heameelest v heast meelest käsi. Vanu asju ei maksa teisele nina alla hõõruda. Naised hõõruvad omavahel ülek (tülitsevad, jagelevad). Hõõrumis+massaaž med

iga+sugu argi igasugune. Kapis oli igasugu asju

iga+sugune. Kapis oli igasuguseid asju. Üle igasuguste ootuste hea saak. Käivad siin igasugused halv

k`ahmima <28: k`ahmida, kahmin> korduvalt kahmama, haarama. Kahmis kiiruga asju kokku. Kahmib kahe käega marju korjata

kibelema <31: kibelda, kibelen; 27: kibeleda> kipitama; kärsitu olema. Põletuskoht kibeleb. Mis sa kibeled ja niheled! Kibeles koju, maailma vaatama (kippus). Käed kibelevad töö järele, tööd teha. Hulk asju kibeleb keelel v keele peal

k`iskuma <28: k`iskuda, kisun; k`istakse ja kisutakse, k`istud ja kisutud>. Kisub teist karvust. Kisub suitsu argi suitsetab. Kisub vihmale. Laul kiskus kuulama (tõmbas, meelitas). Kisub nutta v nuttu. Kleit kisub kaenla alt (on kitsas). Siin talus on ennegi kisutud (tülitsetud). Ära kisu kõiki asju! Alla, kaasa, kokku, maha, välja, üles kiskuma. Riided olid lõhki kistud, vrd lõhki kistud = lõhki+kistud riided. Kaasa+kiskuv kõne. Vt ka v`iltu k`iskuma

k`õik+m`õeldav. Oskab kõikmõeldavaid asju. Vrd Tegi kõik mõeldava, et õnnetust vältida

mahutama <27>. Mahutasin kõik asjad ühte kotti. Kott mahutab uskumatult palju asju. Mahutas raha tulutoovasse ettevõttesse (investeeris)

m`uist osa. Muist asju on kadunud

nina <17u: n`inna ja ninasse; ninu ja ninasid>. Nina on kinni, nohune. Tähtsad, suured ninad argi, ülek tähtsad inimesed, asjamehed. Õunu jagati kolm tükki nina peale argi (igaühele). Maril on selliste asjade peale hea nina (vaist, taip). Buss läks nina alt v nina eest ära. Vanu asju ei maksa teisele nina alla hõõruda v nina peale visata v kirjutada. Tõmbab nina kirtsu v vingu v viltu, kirtsutab v krimpsutab nina ülek põlastab, pirtsutab. Kõrvetas (oma) nina, sai nina peale v nina pihta ülek sai õpetust. Ajab nina püsti läheb uhkeks, ülbeks. Lasi nina norgu laskis tujul langeda. Ära topi oma nina teiste asjadesse. Nii külm, et ei taha ninagi välja pista. Nii kiire, et pole aega v mahti ninagi nuusata. Võttis v tõmbas nina täis argi jõi end purju. Näitas meile pikka nina v tegi meile pika nina ülek pettis meid; saime pika nina v jäime pika ninaga saime petta. Kargab v hüppab teisele ninna ülek ütleb häbematult, salvab. Loobib v pillub kõike ninaga ülek suhtub kõigesse üleolevalt ja liiga valivalt. Kotka+nina, nosu+nina, nöbi+nina; nõgi+nina, tatt+nina, viina+nina. nalj: kärss+nina = rõngas+nina siga. Adra+nina, kinga+nina, laeva+nina, maa+nina, suusa+nina; vee+nina. Nöps+nina = nina+nöps. Nina+auk = nina+sõõre <-s`õõrme> sõõre, nina+juur, nina+luu, nina+selg, nina+kirtsutus, nina+rihm (nt valjastel), nina+rõngas, nina+rätik = nina+rätt taskurätik, nina+ahv zool, nina+hingamine füsiol, nina+häälik, nina+tilgad (ravim). anat: nina+esik, nina+kõrvalurge, nina+käik, nina+tiib, nina+vahesein, nina+õõs. med: nina+loputus, nina+polüüp, nina+sond, nina+verejooks. Suusal: nina+klamber, nina+paine

oma <17i: omi ja omasid>. Ostis omale auto (enesele). Igaühel on (oma) mured (rõhutatud on mured), vrd igaühel on omad mured (rõhutatud on omad). Ajab töö ajal omi asju. Ei saa omaski kodus rahu. Iga asi omal ajal. Omal ajal oli ta kuulus (kunagi). Kutsume kõik oma sõbrad. Kas ta kannab sinu kotti või enda oma? Mari sai Jüri omaks. Töö on talle omaks saanud (tuttavaks, omaseks). Võttis süü omaks. Siin on kõik omad (inimesed) v oma+inimesed. On omadega valmis, mäel, läbi, sees. Sõita on oma viis kilomeetrit (umbes). Oma+ealine, oma+keelne, oma+laadiline = oma+laadne, oma+maine, oma+sarnane, oma+sugune = oma+taoline, oma+suurune. Oma+abi enese aitamine, oma+kohus <-k`ohtu>, oma+kandi+mees = oma+nurga+mees, oma+pinge tehn, oma+sagedus el, oma+tulu. Oma+kasvatatud kodukasvatatud, oma+kootud kodukootud, oma+tehtud kodutehtud. Süü omaks+võtmine = omaks+võtt. Vt ka omast k`äest, omast p`east

p`ealegi. Olgu (siis) pealegi. Tassivad asju pealegi ühest kohast teise (muudkui). Tark tüdruk ja ilus pealegi (peale selle)

p`uutuma millesse, kuhu, mida <27>. Ära puutu võõraid asju. Ta ei puutu kellessegi ta ei tülita kedagi. Jättis lõunasöögi puutumata (söömata). See ei puutu minusse. Mis puutub su välimusse, siis .. mis puudutab su välimust, siis .. Pilge puutus südant, südamesse (riivas, haavas). Puutus kokku raskustega. Vt ka s`ilma p`uutuma

robistama <27>. Lind robistab tiibu v tiibadega. Eile robistas vihma sadada. Pakib robistades asju

r`ämps <22e: rämpsu, r`ämpsu> praht, prügi, sodi, koli; miski kehv, vilets. Rämpsu+hunnik. Müüs odavat rämpsu, rämpse asju. halv: inim+rämps, rahva+rämps

sorima1 <27> sobrama, tuhlama, tuhnima. Sorib käekotis. Sorib võõraid asju

taga+`uks. Väljus maja tagauksest. Ajab asju tagaukse kaudu ülek (varjatult)

t`aoti vahetevahel, mõnikord, aeg-ajalt. Taoti sündis talus imelikke asju

terve1 <6: t`erve, tervet>, t`erve <1: t`erve, t`ervet>. Oli terve päev, terve päeva, terved päevad ära. Rõhutab: terve hulk asju. Terve rida puudusi, parem hulk v üsna palju v üksjagu puudusi, nii mõnedki puudused. Terve katus tuli uuendada. muus: terve+noot <-noodi>, terve+toon. Vt ka kogu

v`ald <22u: valla, v`alda> (haldusüksus); valdkond. Käis vallas argi = valla+valitsuses asju ajamas. Kodu+vald, naaber+vald, osa+vald. Viktoriiniküsimus spordi vallast. Meele+vald, vägi+vald. psühh: tahte+vald, tunde+vald. Valla+ametnik, valla+leht, valla+majandus, valla+maks <-maksu>, valla+omavalitsus, valla+sekretär, valla+vanem. aj: valla+kogukond, valla+kohus <-k`ohtu>, valla+kool <-kooli>, valla+sant = valla+vaene

õiendama <27>. Õiendas oma valutavat pihta (sirutas). Õiendab prille, lipsu (sätib). Käis linnas asju õiendamas (asju ajamas). Õiendamata formaalsused. Õiendab oma paberitega. Õiendab oma loomulikke tarbeid euf (urineerib, roojab). Sai eksami (ära) õiendatud. Õiendas kelneriga arve (maksis ära). Õiendan oma vea (parandan). Õiendab minuga iga tühja asja pärast. Ära võõrastega õienda! Arvete+õiendamine ülek

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur