|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit
aie1 <6: `aie, aiet> aietus. Ei ühtki aiet ega oiet
aie2 <6: `aie, aiet>, aie+`ahv zool Madagaskari poolahv
aine <6: `aine, ainet>. Kütte+aine kütus, lõhke+aine, määrde+aine, maitse+aine, toime+aine. Toidu+aine, vrd toit+aine. Mürk+aine, värv+aine, kiud+aine, valk+aine, rasv+aine. Toor+aine toore. Tahke aine tahkis. anat (ajus): valge+aine ja hall+aine. Anti+aine füüs. Maalid „Kalevipoja“ ainel v ainetel. Jutu+aine = kõne+aine, uurimis+aine. Õppe+aine, nt vaba+aine, valik+aine, üld+aine, eeldus+aine. Humanitaar+ained ja reaal+ained. Om-ga: aine+osake; aine+kogu ainestiku kogu; ped: aine+kava, aine+süsteem, aine+test, aine+tund, aine+õpetaja
alane1 <10: -se> mingi alaga seotud. Germaani keelte alane uurimus uurimus germaani keelte kohta. Sageli liigne: keskkonnakaitse+alane konverents, parem keskkonnakaitse konverents; matemaatika+alane mõiste, parem matemaatika mõiste; bioloogia+alane ajakiri, parem bioloogiaajakiri
alane2 <10: -se> etn naiste rahvarõiva alläär. Seeliku, käiste alane. Punase alasega põll
ale <16> etn: metsa maharaiumine ja põletamine põllumaa saamiseks; sel teel saadud põllumaa, sõõrd. Põletab, teeb alet aletab. Mets raiuti alesse. Ale andis head saaki. Ale+põllundus = ale+viljelus, ale+põletamine, ale+tegu, ale+tuli, ale+maa, ale+põld
alge <abstraktse tähenduse korral hrl 6: `alge, alget; esemelise tähenduse korral hrl 5: `algme, alget> (millest miski alguse saab). Uue elu, astronoomia, hariduse, kultuuri alged. Taimeorganite algmed, seemne+algmed, lehe+algmed, tiiva+algmed, kopsu+algmed
`algne <2: `algse> esialgne, kõige varasem. Algne tähendus, kuju, kodu, variant algtähendus, -kuju, -kodu, -variant
alias ld teisiti, teise nimega. Joosep Toots alias Kentuki Lõvi
alibi <1e> jur süüdistatava mujalolek tema süütuse tõendusena. Tõestas oma alibi
alis <9: -e> objekt, millele tegevus on suunatud. Vaatlus+alis, vaidlus+alis, uurimis+alis
all`ee <26i> puiestee. Pärnade allee = pärna+allee
Alsace [alz`ass] <22e: Alsace’i; kuhu Alsace’i>, saksapäraselt Elsass maa-ala Prantsusmaal
alt`ee <26i> bot (rohttaim). farma: altee+juur, altee+siirup
alune1 <10: -se> hrl liitsõna järelosana. Marjapõõsaste alused. Südame+alune, rinde+alune argi, jalge+alune, laua+alune, puude+alune, kuuri+alune, ulu+alune peavari, tuhvli+alune nalj naise valitsuse all olev abielumees; maa+alune, vee+alune, jää+alune, vrd allmaa+, allvee+, alljää+. Vahi+alune, hoole+alune, hooldus+alune, kutse+alune sõj, käe+alune; armu+alune, naeru+alune, kõne+alune
anime <1> Jaapani joonisfilm
asine <10: -se> murdes varakas, jõukas, väärt; ei soovita tähenduses: asjalik
`aul`ik <25: -liku, -l`ikku> vmo, `auline <12 (ja 10): -lise> vmo auväärne. Aulik, auline härra. Kõrge+auline
`ealine <12 (ja 10): -lise>. Laste ealine eripära. Ala+ealine, murde+ealine, täis+ealine, kesk+ealine. Töö+ealine, pensioni+ealine töö-, pensionieas. Lühi+ealine, pika+ealine
Ellice’i saared [ellissi] Tuvalu varasem nimi
libe <2: -da>. Kukkus libedaga, libedal teel. Libeda keelega libekeelne. Peseb libedaga argi (lehelisega, tuhaveega). Läks, sattus libedale (teele) ülek. Libeda+sõit talvesõit. Libedalt = libedasti
lihe <6: l`ihke, lihet> lihkumine. geol: maa+lihe; lihke+ala, lihke+pind <-pinna>
lise <4: liseme, liset> bot (lisaosa, nt seemnel)
liue <6: l`iuge, liuet> liugumine. tehn: liuge+laager, liuge+tee. füüs: liuge+hõõrdumine, liuge+pind <-pinna>
live [l`aiv] ingl elav muusika, elav esitus
Nice [n`iiss] <22e: Nice’i; kuhu Nice’i>, itaalia keeles Nizza [nitsa] linn Prantsusmaal
õline <10: -se>. Õlised kindad, käed (õliga koos). Õlised juuksed (õlitatud). Õline hääl (lipitsev). Õliselt läikivad silmad. Mehel on nina õline ka argi mees on vintis. Õlisus
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|