|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Leitud 2 artiklit
aju1 <17: `ajju ja ajusse> ajamine, (tagant)kihutamine; hoog, rutt; ajujaht v -püük; ajujahil sissepiiratud ala. Tormas, sõitis hirmsa, suure, tulise ajuga. Pistis igavese ajuga jooksma. Kihutab metsikul ajul. Korraldas aju hundi tabamiseks v hundi+aju. Hunt pääses ajust välja. Paat liikus tuule, lainete ajul. Kalurid läksid ajule v aju+püügile (triivpüügile). Tuule+aju tuulest aetud ese, nt veepinnal. Aju+koer hagijas vm jahikoer. Aju+liiv <-liiva> (tuulest v veest kantud), aju+lumi (tuulest aetud)
aju2 <17: `ajju ja ajusse> anat. Kuul tungis ajju. Mõte kerkis ajju. Ajudega mees. Ajud omal kohal. Pane ajud tööle, liiguta ajusid argi mõtle. Seda sinu aju(d) ei jaga, ei võta. Ära pinguta, ära vaeva oma ajusid. Ajude (ära)vool Ameerikasse ülek (võimekate inimeste). Pea+aju, selja+aju, ees+aju, väike+aju, suur+aju, piklik aju. Inim+aju, elektron+aju. anat: aju+kolju, aju+koor <-koore>, aju+poolkera, aju+vatsake; füsiol: aju+tegevus, aju+vedelik; med: aju+kahjustus, aju+verevalum, aju+põrutus, aju+kasvaja, aju+vapustus
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|