Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

ah ahelik (kaardil)

`ah. Ah kui tore! Ah soo, olgu nii. Mis sa nüüd ütled, ah?

ahe <6: `ahte, ahet> etn parsile kuivama pandud vili. Ahe lasti v aeti maha. Uusi ahteid maha! Ahte+hark etn

ahi <24e: ahju, `ahju; `ahje ja `ahjusid>. Malmist, pottkividest, tellistest ahi = malm+ahi, pott+ahi, tellis+ahi, vrd tellise+ahi (tellisetootmiseks). Ahju lagi, põrand, lõõr. Kaminaga ahi = kamin+ahi eh, kerisega ahi = keris+ahi, keriseta ahi = umb+ahi etn. Kütan ahju (os), panen v teen tule ahju (sisseü), panen ahju (om) küdema. Ahjust võetud v tulnud, ahju+soojad saiad. Ahjus küpsetatud liha = ahju+liha. Istub, konutab ahju taga ülek on kodune, käib vähe väljas. Tal on vesi ahjus ülek ta on kimbatuses, tal on häda käes. Rehe+ahi, sauna+ahi, toa+ahi. Vanni+ahi, vrd vann+ahi tehn (klaasi valmistamisel). Tööstus+ahjud: kuumutus+ahi, martään+ahi, kõrg+ahi, kamber+ahi, lubja+ahi, portselani+ahi. Elektri+ahi (elektriga köetav). Leiva+ahi, prae+ahi, grill+ahi, suitsu+ahi = suitsutus+ahi. Glasuurimis+ahi, vrd glasuur(pott)+ahi. Ahju+hark, ahju+roop; ahju+pealne, ahju+pink madal soemüür ahju küljel, ahju+rind (reheahjul); ahju+kartulid, ahju+piim <-piima> (ahjus kuumutatud); ahju+täis halge, leiba

`ahm <22u: ahma, `ahma; 22e: ahmi, `ahmi> zool kaljukass

`ahv <22e: ahvi, `ahvi> ka ülek. Väle, karvane nagu ahv. Ronib nagu ahv. Pool+ahv leemur, päris+ahv, möira+ahv, inim+ahv. ülek: moe+ahv, tolmu+ahv. Ahvi+kari <-karja> ka ülek, ahvi+pärdik pärdik

a-k alevik

ak arvelduskonto

`al'k <22e: al'gi, `al'ki> zool (merelind)

ARK autoregistrikeskus (varem); argi maanteeameti teenindusbüroo

`auk <22e: augu, `auku; seisundivorm `aukus>. Aias on auk, aia+auk. Kahe auguga nööp (kaheauguline). Auk augu kõrval, auke täis auklik. Kukkus auku, istub augus, vrd silmad vajusid auku, on aukus. Aukus v auku+vajunud silmad. Aukus+silmine nägu. Must auk astr. Rääkis mulle augu pähe ülek meelitas mind oma nõusse. Lasti maha ja aeti auku vulg (maeti maha). Tunniplaanis on auk ülek (aken, tühik). Hamba+auk, püksi+auk, luku+auk, mälu+auk argi, kulla+auk ülek, pori+auk, õhu+auk, ussi+auk, kuuli+auk. Nööp+auk, puur+auk. Vrd võtme+auk (lukul) ja võtmeava (võtmel); silma+auk (nt kirvel); argi silmakoobas ja silmaava pupill. Auk+huulik (nt flöödil), auk+tikand broderii. Augu+rida, augu+tangid mitm mulgutangid

`ehk. Küsi, ehk ta teab (vahest, võib-olla). Seob samatähenduslikke sõnu ja väljendeid: tarind ehk konstruktsioon; 12 ha ehk veerand talu maadest. Nägu oli tõsine, ehk küll süda naeris (ehkki). Raamatud poissi ei huvita, ehk olgu siis seiklusjutud (või kui just)

h`ahk <22u: haha, h`ahka; keskv hahem ja haham, üliv kõige hahem ja kõige haham> tuhkjashall, ebamääraselt hall; zool (veelind). Hahk suits, udu, taevas. Haha+suled. Hahk+hallitus (taimehaigus). Hahk+hall <-halli> tuhkjashall, hahk+must hallikasmust, hahk+valge hallikasvalge

`ihk1 <22e: ihu, `ihku> ihutud, lihvitud pind

`ihk2 <22e: ihu, `ihku> ihkamine, iha. Kauguste ihk

k`ahk <22e: kahu, k`ahku> tasane kõbin, sahin. Ei kihku ega kahku pole midagi kuulda v teada, ei kippu ega kõppu

khk kihelkond

l`ahk <22e: lahu, l`ahku> vahekoht, nt metsas, juustes. Juukse+lahk. Usu+lahk

l`ahk+ lahknev, lahku minev. Lahk+arvamus, lahk+heli, lahk+liha, lahk+tee

n`ahk <22u: naha, n`ahka; seisundivorm n`ahkas ja nahas>. Nahast ese = nahk+ese. Nahka köidetud v nahk+köites raamat. Pani v pistis toidu nahka, toit on nahkas v nahas. Päev läks toimetuste nahka, on toimetuste nahkas v nahas. Sain seda omal nahal tunda. Päästis oma naha, pääses terve nahaga. Ei taha nahka turule viia ülek (riskida, end ohtu seada). Paksu nahaga inimene ülek (kriitika, solvangute jms vastu tundetu). Sai teiselt naha peale (peksa), andis teisele naha peale, küttis teisel naha kuumaks. Sellest ei tule v ei saa head v õiget nahka (ei saa asja). Mehelt taheti seitse nahka võtta, mitut nahka koorida ülek (nõuti ülemäära palju). Ähvardus: Hoia oma nahk! Tõmbas ostjal naha üle kõrvade tüssas ostjat. Ajas mulle hirmu nahka v naha vahele, mul on hirm nahas v naha vahel. Ei tahaks tema nahas olla (tema olukorras). Poeb (kas või) nahast välja on ülipüüdlik. Naha ja karvadega ülek kõige täiega. On alles nahk halv (inimese kohta). Mis nahka mees ta on (missugune)? Alus+nahk, marrask+nahk, päris+nahk, näo+nahk. Inim+nahk, kala+nahk, naaritsa+nahk. Juht+nahk, karus+nahk, park+nahk, pastla+nahk, seemis+nahk, tehis+nahk, toor+nahk. Piima+nahk, vorsti+nahk. Neitsi+nahk anat. Kuri+nahk, saatana+nahk, sindri+nahk (kirumissõnad). Ahvi+nahk, kuradi+nahk, tondi+nahk (riidesordid). Naha+kiht, naha+kurd <-kurru>, naha+käärid mitm (maniküürivahend), naha+poor, naha+salv <-salvi>, naha+sügelus, naha+vigastus. Naha+kaup, naha+nuga (nt kingsepal), naha+parkal = naha+parkija parkal, naha+toode, naha+töö, naha+tööline, naha+tööstus, naha+vabrik. Naha+aisting psühh, naha+hooldus, naha+lõige <-l`õike> kunst, naha+parasiit. anat: naha+näsa, naha+pigment. füsiol: naha+hingamine, naha+rasu rasunäärmete eritis, naha+refleks. med: naha+lööve, naha+mädanik, naha+põletik, naha+seentõbi. Nahk+galanterii = nahk+pudu, nahk+jalatsid, nahk+jope, nahk+mööbel, nahk+selg (raamatul), nahk+tald, nahk+tihend. zool: nahk+kilpkonn, nahk+korall (õisloom). Nahka+panek

p`ahk <22u: paha, p`ahka> kõrgem koht mingil pinnal, nt nahapaksend; bot väärmoodustis taimel. Pahka läinud peopesad, nahk (pahkunud). Kase+pahk. Pahk+pähkel bot galluspähkel (taimelehel). zool: pahk+lest, pahk+sääsk

s`ahk <22u: saha, s`ahka> ader; adra tera. Saha tera, hõlm adra tera, hõlm. Sahk+raud (harkadral). Sahk+pidurdus, sahk+pööre <-p`öörde> (suusatamisel). Lumemasinad: lume+sahk, sahk+puistur

t`ahk1 <22e: tahu, t`ahku> kant, külg. Kuubi tahud. Probleemi mitu tahku ülek (külge, aspekti). Tahk+mööbel, tahk+kandur eh

t`ahk2 <22e: tahu, t`ahku> ihumiskivi. Tahu+kivi = tahk

`uhk <22i: uha, `uhka> väljahoovav külm vesi v aur; uhkamine. geogr: uhk+allikas allikas, milles vesi alt üles uhkab, uhk+vesi

v`ahk <22e: vahu, v`ahku> hoog, sööst. Haigus(e)+vahk, valu+vahk, hirmu+vahk, tuule+vahk. Vahk+viha äkkviha, vihahoog

`õhk <22e: õhu, `õhku>. Läppunud, umbne õhk. Puhas õhk. Õhk on puhas ka ülek soovimatuid isikuid pole näha vms. Kerge kui õhk = õhk+kerge. Materjal laseb õhku läbi, õhku läbilaskev materjal. Materjal ei lase õhku läbi, õhku läbilaskmatu materjal. Rikub õhku ajab haisu, nt peeretab. Lähme värske õhu kätte. Etendus toimus vabas õhus, oli vaba+õhu+etendus. Vajan sind nagu õhku oled mulle väga vajalik. Sa oled mulle õhk ülek sa ei tähenda mulle midagi. Kadus nagu õhk (kiiresti, jäljetult). Haistab pahandusi lausa õhust (tunneb vaistlikult). Õhust võetud tulemused (välja mõeldud, aluseta). Elab õhust ja armastusest. Lennuk tõusis õhku, on õhus. Politseinik tulistab, laseb õhku. Ladu lasti õhku (õhiti), maja lendas õhku. Hüpotees jäi õhku rippuma ülek (jäi tõestamata, lahtiseks). Sul on hea pea, haarad kõike õhust (omandad vaevata). Haigla+õhk, hinge+õhk, hommiku+õhk, kevad+õhk, linna+õhk, maa+õhk, mäestiku+õhk, põlemis+õhk, suru+õhk, toa+õhk, välis+õhk, öö+õhk. Õhu+aken, õhu+balloon (õhuga täidetud), õhu+keeris, õhu+kiht, õhu+kitarr (kujutletav), õhu+klapp, õhu+lahing, õhu+laine, õhu+liin el, õhu+luure, õhu+lämmastik keem (õhus sisalduv), õhu+mull, õhu+suudlus, õhu+peegeldus, õhu+perspektiiv kunst, õhu+piraat, õhu+post lennupost, õhu+pump, õhu+puudus, õhu+rünnak, õhu+sammas meteo, õhu+sild, õhu+sisaldus, õhu+sõda, õhu+tee lennutee, õhu+temperatuur, õhu+toru, õhu+transport = õhu+veondus, õhu+tõmbus, õhu+tõmme, õhu+tühik, õhu+vaim folkl, õhu+varu, õhu+virvendus, õhu+vool <-voolu>. Õhu+küllane = õhu+rikas, õhu+vaene. Õhk+peen väga peen. Õhk+isolatsioon, õhk+madrats täispuhutav madrats, õhk+mört eh õhus kivistuv mört. Õhku+tõus, õhku+tõusmine

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur