Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit

aabe <6: `aape, aabet> kirjatäht

ab`ee <26i> katoliku alamvaimulik Prantsusmaal

abi <17: `appi ja abisse>. Poisist on emale abi. Poiss on emale abiks, käib tädil abiks. Vajab matemaatikas abi. Kolleegi abiga sai töö tehtud. Ministri, esimehe, direktori abi (abiline). Leiab jumala abiga õige tee. Abi sünnitusel = sünnitus+abi. Majanduslik, õiguslik, veterinaarne, tehniline, rahaline abi = majandus+abi, õigus+abi, veterinaar+abi, tehno+abi, raha+abi, vrd abi+raha. Esma+abi, häda+abi, kiir+abi, oma+abi, kaas+abi, toidu+abi, humanitaar+abi, kriisi+abi. Abi+ettevõte, abi+kirik, abi+kool <-kooli> van.t, abi+mõis aj, abi+komitee (väiksem alluv); abi+ehitis, abi+hoone, abi+laev, abi+vedur (teenindava funktsiooniga). Abi+materjal, abi+riist, abi+seade <-s`eadme>, abi+vahend, abi+teoreem mat lemma, abi+noot <-noodi> muus akordi koosseisu mittekuuluv noot. Abi+andja, abi+pakkuja, abi+otsija, abi+paluja, abi+tarvitaja, abi+vajaja. Abi+minister, abi+politseinik. Abi+otsiv ilme, abi+paluv hääl. Abiks olemine = abiks+olemine, abiks olija = abiks+olija. Vt ka abil, `appi

ABS auto ingl anti-lock braking system (blokeerumatud pidurid)

`abt <22e: abti, `abti> katoliku mungakloostri ülem

abu <17; hrl mitm> murdes: piht, pihakoht; abaluukoht; etn liistik, naiste pihik. Suurrätik ümber abude. Pani abud selga. Abu+kasukas pihtkasukas

Abu Dhabi <16: kuhu -sse>, Abū Z̧aby ar Araabia Ühendemiraatide pealinn

`ae. Mari, ae, kus sa oled?

ahe <6: `ahte, ahet> etn parsile kuivama pandud vili. Ahe lasti v aeti maha. Uusi ahteid maha! Ahte+hark etn

aie1 <6: `aie, aiet> aietus. Ei ühtki aiet ega oiet

aie2 <6: `aie, aiet>, aie+`ahv zool Madagaskari poolahv

aje <16> sisemine tõuge, psüühiline sund, impulss. Tegutses seletamatu aje sunnil, viha, hirmu, süütunde ajel

ale <16> etn: metsa maharaiumine ja põletamine põllumaa saamiseks; sel teel saadud põllumaa, sõõrd. Põletab, teeb alet aletab. Mets raiuti alesse. Ale andis head saaki. Ale+põllundus = ale+viljelus, ale+põletamine, ale+tegu, ale+tuli, ale+maa, ale+põld

Ape <16: kuhu -sse> Hopa lätikeelne nimi

are <2: -da> selge, selgesti eristatav, kindlapiiriline. Aredalt. Aredus

Are <16: kuhu -sse>

ase <4: aseme, aset>. Heinakuhjade asemed. Pea ase padjas. Tegi asemed üles. Tegi lehmale kuiva aseme. Haua+ase, lõkke+ase, jala+ase, istumis+ase = iste+ase, magamis+ase, elu+ase. Aseme+kott <-koti>, aseme+lina voodikott, -lina. Vt aset `andma, aset l`eidma

ase+ asendav: ase+president, ase+peaminister, ase+konsul, ase+esimees, ase+kuningas kuninga asemik, ase+admiral viitseadmiral, ase+ema aiand

ave ld ole tervitatud, tere. Katoliiklik palve Ave Maria

AÜE Araabia Ühendemiraadid

Be keem berüllium

ebe <4: ebeme, ebet> kerge kübe, helves, ude. Võilille ebemed. Lume+ebe, tolmu+ebe, tuha+ebe

habe <4: habeme, habet>. Ajab, kärbib, piirab habet. Habemesse kasvanud mees. Räägib, pomiseb midagi habemesse (ebaselgesti, omaette). Naerab, itsitab habemesse (kahjurõõmsalt). Talle ei julgenud keegi habemesse karata ülek (peale käratada). Habemega nali, lugu ülek (kulunud, äraleierdatud). Lõua+habe, moka+habe (alahuulel), nina+habe vmo vuntsid, põsk+habe. Kikk+habe = kitse+habe, rõngas+habe, täis+habe. ülek: piima+habe, sini+habe. Habeme+karv, habeme+kasv, habeme+konts <-kontsu>, habeme+nuga, habeme+tutt, habeme+tuust, habeme+ude; habeme+geel, habeme+palsam (habeme hoolduseks). bot: habe+nelk, habe+samblik = puu+habe. Habe+kotkas zool

ibe <16> mulla mineraalsed pisiosakesed

kabe <16> kabemäng; kabestatud kabekivi. Rahvusvaheline kabe. Kiri+kabe, probleem+kabe. Kabe+laud, kabe+nupp, kabe+mängija, kabe+partii, kabe+turniir

kabe <2: -da> käbe, kärmas; puhas, korralik. Kabeda käiguga tüdruk. Kabedad riided

Labe <16> tšehhi vt Elbe

rabe <2: -da> pude, mure. Rabe kivim, paber, jää. Rabedad mõtted (ebakindlad, katkendlikud), liigutused (kärsitud). Rabeda+võitu. Rabedalt

vabe <16> kalavõrgu kuivatamise puu. Võrgud vabedel. Vabe+aed

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur