Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit

`aasta <1>. 2018. aasta, aasta 2018. Mineval v läinud v möödunud v eelmisel aastal mullu, sel aastal tänavu, tuleval v eeloleval aastal. Vrd vana+aasta 31. XII ja vana aasta lõpus; uus+aasta 1. I ja head uut aastat! Aastail 1980‒1989, 1980. aastail. 20 aastat tööd. 20 aastat onu surmast. Nägin teda mõne aasta eest, mõned head aastad tagasi. Ma pole terve aasta, aasta otsa v aasta aega teatrisse saanud. Aasta-paari pärast. Treenib aasta ringi v läbi. Elas (pikki) aastaid, aastate viisi v kaupa välismaal. Aastate pikku v jooksul, aastatega ehitati plats maju täis. Päevast päeva, aastast aastasse. Laps on viis aastat vana, alla kuue aasta vanune, käib kuuendat aastat. Oma aastate kohta väga nooruslik (oma ea kohta). Aastate poolest alles poisike. Minu aastates (vanuses, eas). Aastates mees (elatanud, eakas, vana). Mees parimais aastais (parimas eas). Vrd pool aastat vana, aegub poole aastaga ja laekub teisel pool+aastal. Akadeemiline aasta õppeaasta kõrgkoolis. astr: troopiline aasta, tähe+aasta, valgus+aasta. Heina+aasta, raamatu+aasta, ikaldus+aasta, lisapäeva+aasta = liig+aasta, finants+aasta = eelarve+aasta maj, õppe+aasta, asutamis+aasta, kiriku+aasta relig. Tiigri+aasta, roti+aasta, valge hobuse aasta. Surma+aasta, sünni+aasta. Hrl mitm: algus+aastad = alg+aastad, rännu+aastad, sõja+aastad, rahu+aastad, õpi+aastad, noorus+aastad. Aasta+aruanne, aasta+eelarve, aasta+hinne (koolis), aasta+kasum, aasta+koosolek, aasta+käive, aasta+makse, aasta+palk <-palga>, aasta+plaan, aasta+saak, aasta+tulu, aasta+ülevaade

`aeguma <27> üle tähtaja minema; iganema. Pass on aegunud. Väärtegu aegub kahe aasta pärast v kahe aastaga, aegumis+tähtaeg on kaks aastat. Aegunud tegumood, aegunud seisukohad (iganenud, ajast ja arust)

`alg <22e: alu ja algu, `algu> algus, hakatus. Paar aastat enne murrangu algu. Algu+pool <-poole>, algu+kümnend algus-, algkümnend

edu+m`aa. Viiemeetrine edumaa. Pool aastat edumaad = pooleaastane edumaa pooleaastane edemus

enam keskv <algv palju, üliv kõige enam ja enim>. Poisse on tüdrukutest enam v poisse on enam kui tüdrukuid (rohkem). Tööd on enam kui tarvis. Enam kui pool aastat, parem üle poole aasta. Enam ohustatud liigid, parem ohustatumad liigid. Kõige enam levinud viga v enim levinud viga kõige levinum v levinuim viga. Ära enam nuta. Kas see enam kehtib? Enam+ettur (malemängus), enam+hääl (hääletusel). Vt ka enim

h`ulkvel hulkumas, h`ulkvele hulkuma. Oli mitu aastat hulkvel olnud. Jäi, läks hulkvele. Mis teid hulkvele ajab?

järjest üha, aina, ühtelugu; üksteise järel, ühtejärge. Järjest rohkem, paremini, suuremaks. Oli kolm aastat järjest merel

kaheksa+sada <1 + 18: kaheksa+saja, kaheksat+sada(t), kaheksa+sajasse>. Tuhat kaheksasada kolmkümmend üks. Kaheksasada meetrit, aastat

k`aks+sada <22 + 18: kahe+saja, k`aht+sada(t) ja k`ahte+sada(t), kahe+sajasse>. Kaks tuhat kakssada. Kakssada meetrit, aastat. Ostis kakssada grammi küpsiseid

kiri <24u: kirja, k`irja; k`irju ja k`irjasid>. Sumeri, ladina, gooti, pimedate kiri. Rasvases argi = poolpaksus kirjas v poolpaksu kirjaga sõnad. Pani kirja posti. Ei tunne kirja on kirjaoskamatu. Viskab kulli ja kirja heidab mündiga liisku. Kirjadega rätik, õllekapp (kirjatud, mustriga). Raamat ilmus autori kulu ja kirjadega. Kirjade järgi on ta siin kaks aastat töötanud (dokumentide järgi). Nimed on kirjas, on kirja pandud, vrd kirja pandud = kirja+pandud nimed. On ülemuste silmis heas, halvas kirjas (maine kohta). Elavate kirjast lahkunud surnud. Hieroglüüf+kiri, pilt+kiri, silp+kiri. Kiir+kiri, sala+kiri. Ilu+kiri, kald+kiri = kursiiv+kiri, käe+kiri, pliiatsi+kiri, trüki+kiri. All+kiri, peal+kiri, juht+kiri, haua+kiri. Jälje+kiri, tule+kiri. Õige+kiri. Ameti+kiri, anonüüm+kiri, armastus+kiri, liht+kiri, elektron+kiri; tähitud kiri = täht+kiri. Au+kiri, ees+kiri, hinna+kiri, hinge+kiri, nime+kiri, ring+kiri. Aja+kiri, püha+kiri, väite+kiri. Kinda+kiri, põletus+kiri, vikkel+kiri. Kirja+blankett = kirja+plank <-plangi>, kirja+mark <-margi> postmark, kirja+paber, kirja+press, kirja+saatja (ajalehel), kirja+saladus, kirja+sõber, kirja+tuvi, kirja+vastus. Kirja+kuju = kirja+pilt, kirja+liik <-liigi> trük, kirja+näidis, kirja+proov, kirja+stiil kunst, kirja+viga. Kirja+sõna = kirja+vara trükisõna, trükised. Kangal: kirja+kude, kirja+lõim, kirja+lõng. vmo: kirja+tark = kirja+tundja õpetatud, kirjaoskaja inimene, kirja+tükk artikkel, kirjutis. Sisseü-ga: kirja+panija, kirja+pandu. Kiri+male, kiri+maletaja, kiri+saadetis, kiri+romaan kirj. Kiri+ kirjatud, kirju: kiri+kangas, kiri+kinnas, kiri+tanu, kiri+vöö, kiri+vaksik zool

k`olm <22i: kolme, k`olme>. Kolm ja pool. Kolm neljandikku. Viiskümmend kolm. Kolm tuhat. Kell saab, on kolm, pool kolm. Saabus enne (kella) kolme, (kella) kolme ajal. Kolm kilo(grammi), poissi. Astus paar-kolm, kaks-kolm, kolm-neli sammu. Aastat kolm tagasi. Õmbles kolmed püksid. Laud on kaetud kolmele. Lehekülg kolm kolmas lehekülg. Õpib kolmedele. Ärtu kolm. Ei oska kolmegi lugeda ülek on nõutu. Enne kui jõudsin kolmegi v kolmenigi lugeda, oli teine läinud. Kolm+haaval = kolme+kaupa = kolme kaupa. Kolm+kõla muus, kolm+liige mat trinoom. Kolm+kant+luu anat (randmes), kolm+pea+lihas anat, kolm+neljandik+takt = kolm+veerand+takt muus. Vt ka kolme+

k`olm+sada <22 + 18: kolme+saja, k`olme+sada(t), kolme+sajasse>. Kolm tuhat kolmsada. Kolmsada meetrit, aastat. Palun kolmsada (grammi) küpsiseid! Kolmesaja+aastane

ligi ligidal(e), lähedal(e); kaasa(s), ühes; peagu, peaaegu, natuke vähem kui. Hoiab seina ligi, surub end maa ligi v maad ligi v ligi maad. Ei lähe lapse ligigi. Tikub, tükib v ajab tüdrukutele ligi. Tõmbab mehi ligi (veetleb). Võta võileivad ligi (kaasa). Ligi kümme aastat kümmekond aastat. Ligi+meelitamine, ligi+olek, ligi+tikkuja, ligi+tõmbamine, ligi+tõmme külgetõmme, veetlus, ligi+tõmbav välimus

m`akse+t`äht+`aeg maj. Maksetähtaeg on kaks aastat

marin`eerima <28: -n`eerida, -neerin> äädika ja vürtsiga hoidistama. Marineeritud kala, seened. Kirjastus on käsikirja kolm aastat marineerinud ülek (seista lasknud)

meri <20: mere, m`erd, m`erre ja meresse>. Laev läheb merele. Isa on 15 aastat merd sõitnud. Noorukil on meri põlvini ülek (arvab kõike suutvat). Sellest ajast on hulk vett merre voolanud sellest on palju aega möödas. Piisake meres väga vähe, imevähe. Ava+meri, maailma+meri, süva+meri, ulgu+meri. Laulupeoliste meri. Lillede meri = lille+meri. Elu+meri ülek, inim+meri, tule+meri. Mere+laht, mere+laine, mere+sool <-soola>, mere+vesi, mere+muda, mere+kliima, mere+õhk. Mere+elustik, mere+loom <-looma>, mere+kala, mere+lind, mere+taim. Mere+kaubandus, mere+kool <-kooli>, mere+lahing, mere+riik. Mere+bioloogia, mere+füüsika, mere+ökoloogia, mere+kaitse <-k`aitse>, mere+õigus. Mere+äärne. bot: meri+puju, meri+sinep. zool kalad: meri+ahven, meri+forell iherus, meri+hunt, meri+keel, meri+kiisk, meri+kukk, meri+kurat, meri+lest, meri+lohe, meri+nõel, meri+pühvel, meri+tont, meri+varblane; okasnahksed: meri+liilia, meri+pura, meri+päike, meri+siilik, meri+täht; meri+roos (õisloom), meri+tupp (mantelloom), meri+kilk (kakand), meri+karp <-karbi>, meri+vähk homaar; linnud: meri+kajakas, meri+kotkas, meri+vart <-vardi>. Meri+ravi med

m`õistma <34: m`õista, mõistan>. Mõistavad sind õigesti või vääriti saavad sinust õigesti või vääriti aru. Ei mõista nalja ei saa naljast aru; on karm v järeleandmatu. Mõista, mõista, mis see on: .. Kas sa hiina keelt mõistad argi (oskad)? Mõistavad kohut. Kohus mõistis süüdlasele kaks aastat vabadus(e)kaotust, 300 eurot trahvi. Kohus mõistis oma otsusega kohtualuse õigeks. Süüdi, kinni = vangi mõistma. (Ise)enesest(ki) v (ise)endast(ki) mõista (otse) loomulikult, arusaadavalt, muidugi. Mõistmatu inimene. Mõistetamatu lugu. Vt ka m`õista `andma, h`ukka m`õistma, s`urma m`õistma, v`älja m`õistma, `õigust m`õistma

p`aar+kümmend <22 + 5: paari+k`ümne, p`aari+kümmend ja p`aari+kümmet, paari+k`ümnesse> umbes kakskümmend. Paarikümnele (ka paarilekümnele) mehele. Paar-kolmkümmend aastat tagasi. Paarikümne+meheline, paarikümne+aastane, paarikümne+kilomeetrine. Paarikümne tuhandeline = paarikümne+tuhandeline rahvahulk

pl`uss-miinus. Eksida võite pluss-miinus viis aastat, viie aastaga

p`ool1 arvs <13: poole, p`oolt>. Kolm ja pool aastat. Pool+sada aastat = pool sajandit. Kell on pool neli, tule poole kaheksaks. Poole hinnaga pilet. Laps on pool aastat vana = poole+aastane. Pool raha v rahast, üle poole raamatutest on minu. Poole aruga = poole+aruline, poole meelega = poole+meelne, pool+hull inimene. Räägib poole häälega, poolel häälel, pooli hääli v pooli+hääli; poole+häälne jutt. Pole poolt sõnagi öelnud. Pool kirjadest v pooled kirjad on kirjutamata. Sa ei tea pooli asjugi. Valas klaasi pooleni, poolest saadik täis. Pooles vardas lipp. Jutt jäi poole pealt katki. Sai poolest päevast tulema. Müts maksis poole rohkem kui kindad, kinnastest poole rohkem, müts oli poole kallim (kaks korda). Poole+kilone, poole+meetrine, poole+päevane, poole+tolline, poole+tunni(li)ne. Vt ka p`ool+

p`ool+t`eist <13 + 12: p`ool+teise ja poole+teise, p`oolt+t`eist, p`ool+t`eise ja p`ool+teisesse ja poole+t`eise ja poole+teisesse> 1,5. Poolteist aastat vana = pool(e)teise+aastane laps. Jõuan pool(e)teise päevaga, päeva pool(e)teisega kohale. Ätt astub poolteist ja poolteist (longates). Pool(e)teise+päevane sõit. Pool(e)teise+tolline laud. Hinnad tõusevad poolteist korda, pool(e)teise+kordseks. Pool(e)teise+inimese+tekk, pool(e)teise+inimese+voodi

r`ohkem keskv <algv palju, üliv kõige r`ohkem>. Poisse on rohkem kui tüdrukuid, poisse on tüdrukutest rohkem. Olukord oli rohkem kui hull. Rohkem kui pool aastat, parem üle poole aasta. {Mitte rohkem kui kolm päeva} kõige rohkem kolm päeva. Ütles seda rohkem viisakusest (pigem). Rohkem ma praegu ei ütle, vrd enam ma seda ei ütle. {Ära rohkem nuta} ära enam nuta. {Rohkem lähemal} lähemal, üha v veel lähemal. Ikka rohkem ja rohkem üha enam, üha rohkem

sada <18u: saja, sada ja sadat, sajasse; sadade, sadu ja sadasid>. Sada tuhat, miljonit. Sada tuhandikku. Sada viiskümmend. Sada kaks. Sada sammu, aastat. Sada grammi sinki. Lehekülg sada sajas lehekülg. Osalejaid on üle saja. Ei ole sadatki, sadagi täis. Talle tuli nagu sada paari jalgu alla tal hakkas väga kiire. Perenaisel oli sada peal argi (väga kiire). Sõitsime sajaga argi (100 km tunnikiirusega). Sadade viisi sajuti. Maalt Kuule on sadu tuhandeid kilomeetreid. Sada protsenti puuvillane täispuuvillane. Kaks+sada, kolm+sada. Mitu+sada, mõni+sada, paar+sada, pool+sada, täis+sada, veerand+sada. Aasta+sada sajand. Saja+grammine, saja+kilone, saja+kraadine, saja+liitrine, saja+meetrine. Saja+meheline, saja+pealine = saja+päine. Saja tuhandeline = saja+tuhandeline inimhulk. Saja tuhandik = saja+tuhandik. Sada+jalg zool (hulkjalgne)

tagasi. Tule tagasi! Kaks aastat tagasi kahe aasta eest. Ei kohku, ei põrka millegi ees tagasi. Äär on tagasi käänatud, vrd tagasi käänatud = tagasi+käänatud äär. Edasi-tagasi. Tagasi+jooks, tagasi+mõju, tagasi+nõue, tagasi+pääs, tagasi+ränne, tagasi+tulek, tagasi+vedu, tagasi+vise, tagasi+vool <-voolu>, tagasi+makse maj. Tagasi+pilet, tagasi+suund, tagasi+tee. Tagasi jõudma, langema, laskma, maksma, panema, saama, saatma, viima, võtma. Vt ka tagasi ajama, tagasi `andma, tagasi `astuma, tagasi h`oidma, tagasi k`utsuma, tagasi l`õikama, tagasi l`ükkama, tagasi p`öörama, tagasi p`öörduma, tagasi t`õmbuma

tegutsema <27>. Tegutseb koduaias. Ühing on tegutsenud kolm aastat. Tegutsemis+aeg, tegutsemis+iha, tegutsemis+lust, tegutsemis+viis <-viisi>, tegutsemis+võimalus

t`ingimisi. Mõisteti tingimisi süüdi. Tingimisi karistus. Sai kaks aastat tingimisi

t`äis <14: täie, t`äit, t`äide (ja täiesse); täite, t`äisi; keskv täiem, üliv kõige täiem ja täisim>. Klaas on pilgeni, triiki, ääreni vett täis. Pungil, tuubil täis sahtel. Päev täis asjatoimetusi. Läks ähmi täis. Tegi, lasi püksid täis. Teeb ennast, oma margi täis argi rikub oma maine. Aeg saab täis. Mees sai, on nelikümmend (aastat) täis. Jõi end v ennast täis (purju). Täis nagu pinal, pomm, pukk, siga, sitikas, tarakan, tatikas, templielevant, tina, tinavile argi (väga purjus). Ennast täis hoopleja. Läks täis v täie kõhuga magama. Pingutab täiest jõust, täie jõuga. Pidu on täies hoos. Tunneb suvest täit mõnu. Täiel määral õnnestunud film. Vaata kui annan sulle ühe täie argi (löön). Käik läks täie ette, oli täie eest käigust oli kasu. Kadus kogu, kõige täiega (üleni, täielikult). Täis ajama, külvama, laadima, pumpama, suitsetama, toppima, valama. Täis kiilutud v tuubitud buss = täis+kiilutud v täis+tuubitud buss. Kere+täis, koti+täis, käpu+täis, lusika+täis, nõela+täis, peo+täis, reha+täis, saali+täis, selja+täis, suu+täis, süle+täis. Täie+kaaluline, täie+mõõduline, täie+ulatuslik, täie+voliline. Täis+automaat, täis+edu, täis+haagis, täis+habe, täis+kiirus, täis+koormus, täis+kuu, täis+liige, täis+mass (sõidukil), täis+nimi, täis+norm, täis+ring, täis+siid, täis+tööpäev, täis+valgus, täis+võimsus, täis+väetis. Täis+vend, täis+õde (vastandina poolvennale ja -õele). Täis+tasuline puhkus. Täis+suitsu+vorst, täis+tera+leib. astr: täis+vari <-varju>, täis+varjutus. keel: täis+häälik vokaal, täis+minevik, täis+alus, täis+sihitis. mat: täis+osa, täis+pindala. muus: täis+noot <-noodi> tervenoot, täis+paus, täis+toon tervetoon. Täis+moone zool, täis+riim kirj, täis+vastutus jur. Vt ka t`äis k`asvama, t`äis puhuma, t`äis t`uiskama

t`äituma <27> täis saama; täide minema. Saal täitus inimestega v inimestest. Tänavu täitub 100 aastat tema sünnist. Täitumata unistused

t`ürm <22e: türmi, t`ürmi> kinnine vangla; vanglakaristus. Süüdlane pandi türmi, süüdlasele mõisteti kümme aastat türmi

`uus <14: uue, `uut, `uude (ja uuesse); uute, `uusi>. Uuena, uuelt, uuest peast oli kleit ilus. Mida uuemat kuulukse? Head uut aastat! (vrd uus+aasta). Uue aja vaim (vrd uus+aeg). Asub uue jõuga tööle. Igavene võitlus vana ja uue vahel. Ei midagi uut. Näeb juhtunut uues valguses, uute silmadega. Uue kalendri järgi Gregoriuse kalendri järgi. Teen, näitan sulle uut ja vana (ähvardus). Uued tuuled ülek muutused, uus mõtteviis. Tuli+uus = tutt+uus = uhi+uus. Uus+asukas, uus+asunik, uus+ehitis, uus+trükk. Uus+heebrea, uus+kreeka, uus+ladina keel. Uus+ neo-: uus+fašism, uus+klassitsism, uus+kolonialism, uus+positivism filos, uus+realism, uus+romantism. Uue+moeline, uue+tüübiline

vahe+p`eal, vahe+p`eale. Ei ole sind kaks aastat näinud, küll sa oled vahepeal muutunud! Viibis une ja ärkveloleku vahepeal (vahel). Kirjuta vahepeale, esimese ja teise lõigu vahepeale üks lause juurde (vahele). Osa teksti on vahepealt puudu (vahelt)

vana <17u: vanu ja vanasid; keskv vanem, üliv kõige vanem ja vanim>. Oli vanana, vanast peast, vanas eas, vanul päevil väga üksik. Laps sai viis aastat vanaks. Memm on vanaks jäänud. Vanaks läinud leib. Vanad akud ja patareid. Vanad eestlased (muistsed, endisajal elanud). Oleme vanad sõbrad (ammust ajast). Vanade ja noorte suhted. Teen, näitan sulle uut ja vana (ähvardus). Vana kuu (kahanev). Igi+vana = ürg+vana, muld+vana. Jõulu+vana; folkl: järve+vana, metsa+vana. Vana+eideke, vana+eit, vana+mammi, vana+memm, vana+moor, vana+mutt argi. Vana+papi, vana+taat, vana+toi argi, vana+ätt. Vana+härra, vana+paar, vana+proua, vana+peremees, vana+perenaine, vana+onu, vana+tädi. Vana+kurat, vana+kuri, vana+pagan, vana+sarvik, vana+tont, vana+tühi, vana+õelus. Vana+metall, vana+paber, vana+raud. Vana+roosa. Vana+poolne, vana+võitu. Vt ka vanem

vangistus <11: -e>. Süüdlasele mõisteti viis aastat vangistust v viieaastane vangistus. Jäi vangistusse, viibis vangistuses, vabanes vangistusest. Talve+vangistuses, lume+vangistuses loodus ülek. Üksik+vangistus. Vangistus+aeg, vangistus+käsk

õnne+rikas õnnelik. Õnnerikast uut aastat! Õnnerikkus

üheksand`ik <25: -diku, -d`ikku>. Kaks üheksandikku. Üheksandik aastat. Üheksandik põldu v põllust on kaalika all. Mängu võitsid üheksandikud argi (üheksanda klassi õpilased)

üheksa+sada <1 + 18: üheksa+saja, üheksat+sada(t), üheksa+sajasse>. Tuhat üheksasada üheksakümmend. Üheksasada aastat, meetrit. Üheksasaja+aastane

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur