|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit
`aasta <1>. 2018. aasta, aasta 2018. Mineval v läinud v möödunud v eelmisel aastal mullu, sel aastal tänavu, tuleval v eeloleval aastal. Vrd vana+aasta 31. XII ja vana aasta lõpus; uus+aasta 1. I ja head uut aastat! Aastail 1980‒1989, 1980. aastail. 20 aastat tööd. 20 aastat onu surmast. Nägin teda mõne aasta eest, mõned head aastad tagasi. Ma pole terve aasta, aasta otsa v aasta aega teatrisse saanud. Aasta-paari pärast. Treenib aasta ringi v läbi. Elas (pikki) aastaid, aastate viisi v kaupa välismaal. Aastate pikku v jooksul, aastatega ehitati plats maju täis. Päevast päeva, aastast aastasse. Laps on viis aastat vana, alla kuue aasta vanune, käib kuuendat aastat. Oma aastate kohta väga nooruslik (oma ea kohta). Aastate poolest alles poisike. Minu aastates (vanuses, eas). Aastates mees (elatanud, eakas, vana). Mees parimais aastais (parimas eas). Vrd pool aastat vana, aegub poole aastaga ja laekub teisel pool+aastal. Akadeemiline aasta õppeaasta kõrgkoolis. astr: troopiline aasta, tähe+aasta, valgus+aasta. Heina+aasta, raamatu+aasta, ikaldus+aasta, lisapäeva+aasta = liig+aasta, finants+aasta = eelarve+aasta maj, õppe+aasta, asutamis+aasta, kiriku+aasta relig. Tiigri+aasta, roti+aasta, valge hobuse aasta. Surma+aasta, sünni+aasta. Hrl mitm: algus+aastad = alg+aastad, rännu+aastad, sõja+aastad, rahu+aastad, õpi+aastad, noorus+aastad. Aasta+aruanne, aasta+eelarve, aasta+hinne (koolis), aasta+kasum, aasta+koosolek, aasta+käive, aasta+makse, aasta+palk <-palga>, aasta+plaan, aasta+saak, aasta+tulu, aasta+ülevaade
a. D. ld anno Domini (issanda aastal)
esi+etenduma. Ballett „Kratt“ esietendus 1943. aastal
iga <17 ja 16: iga; os iga ja igat; mitmus puudub>. Käib siin iga päev, iga reede v igal reedel, iga aasta v igal aastal. On iga minut, iga hetk tulemas tuleb kohe. Töö ei tulnud iga kord välja. Iga poiss teab seda kõik poisid teavad seda. Iga poiss ei tea seda mõni poiss ei tea seda, vrd ükski poiss ei tea seda. Võta igaks juhuks vihmavari kaasa. Tulen igal juhul (kindlasti). Igas suhtes kasulik. Iga teine puudus pooled puudusid. Keetis iga(t) sorti moose. Igal oma(d) nipid argi (igaühel). Igale poole, igal pool, igalt poolt. Iga viimane kui sõna. Aastas valmistatakse kolm paari jalatseid {iga} → ühe inimese kohta. Iga+hommikune, iga+kevadine, iga+kordne, iga+nädalane, iga+puhune
`issand <2: -a>. Sündis issanda aastal 1900 vmo. Vennad, õed issandas kaaskristlased. Issanda ihu ja veri armulaualeib ja -vein. Läks issanda karja euf suri. Issanda koer dominiiklane. Issanda loomaaed nalj inimesed. Issand, kui ilus argi
j`älle+nägemine. Peatset, head, rõõmsat jällenägemist! Jällenägemiseni tuleval aastal! Jällenägemis+rõõm
kultuuri+p`ea+l`inn. Euroopa kultuuripealinn 2011. aastal
k`äes+olev käsil olev, käsilolev. Käesoleva lepingu on sõlminud .. Käesoleval aastal sel aastal. Käesoleval ajal, parem praegusel ajal, praegu. Üleliigne sõna avalduste, tõendite jms algul: {Käesolevaga tõendame, et ..} → Tõendame, et ..
läinud <6: l`äinu; täiendina ei käändu>. Läinud aastal mullu. Läinud+aastane mullune, läinud+reedene möödunudreedene. Pensionile läinud põlvkond. Kasvama läinud vili. Nurja läinud = nurja+läinud kavatsused (nurjunud), samamoodi nii lahku kui ka kokku saab täiendi koosseisus kirjutada hukka, kaotsi, keerdu, korda, lehte, nässu, raisku, rakku, rappa, rikki, sassi, sohki, tühja jt sõnad
minev <2: -a>. Tartusse minevad bussid. Mineval nädalal (praegusele eelnenud). Mineval aastal mullu, üle+mineval aastal tunamullu. Minev kaup (hästi müübiv). Rikki minev = rikki+minev kaup. Lahku minevad = lahku+minevad andmed (erisugused). Mineva+aastane mullune, möödunudaastane, mineva+nädalane, mineva+suvine
moodustama <27>. Sirge A moodustab sirgega B nürinurga. Moodustage mitmuse osastav sõnast pärn. Vilja moodustama viljuma. 51% tehase töölistest {moodustavad} → on naised. Sinagi {ei moodusta erandit} → ei ole erand sellest reeglist. Selts {moodustati} → on asutatud 1925. aastal. Moodustaja ka mat
mäletama <27> meeles olema, mälus säilima; meeles pidama, mälus säilitama. Kas sa mäletad, mis aastal onu suri? Neid päevi mäletan kaua. Mäletamata aegadest (peale)
mäletamisi nii, nagu ma mäletan. Mäletamisi oli uus koolimaja 1980. aastal valmis
m`öödunud <2: m`öödunu; täiendina ei käändu>. Igatseb taga möödunud noorust (minevikku jäänud). Möödunud nädalal (mineval, läinud, eelmisel). Üle+möödunud aastal tunamullu. Möödunud+aastane mullune, möödunud+nädalane, möödunud+suvine mullusuvine
p`ool+`aasta. Õppe+poolaasta semester. Viimasel poolaastal ajal jaanuarist juunini v juulist detsembrini, vrd viimasel poolel aastal viimase kuue kuu jooksul
progn`oosima <28: -n`oosida, -noosin> prognoosi andma, ennustama. Prognoosib haiguse kulgu. Prognoosib majanduse arengut lähemaks viieks aastaks, lähemal viiel aastal. {Ette prognoosima} → prognoosima
p`uhkama <29: puhata, p`uhkan>. Tahan päevatööst (välja) puhata. Puhanud peaga. Mehe pilk puhkab noorel naisel ülek. Puhka jalga! istu! Heida varakult puhkama (magama). Puhkab sel aastal juulis (on puhkusel). Taat puhkab ammu mullas, mulla all ülek taat on ammu surnud. Surnule: Puhka (issanda) rahus!
tulev <2: -a>. Tagasi tulev = tagasi+tulev buss, vrd sõidult tagasi tulev buss. Mõtleb läinust ja tulevast. Lõpetab kooli tuleval, üle+tuleval aastal. Järel+tulevad põlved. Tuleva+aastane, tuleva+nädalane
tänavu sel aastal. Läheb tänavu sügisel, tänavu esimesse klassi. Tänavu aastal = tänavu = tänav+aasta argi. Tänavu+aastane, tänavu+suvine, tänavu+kevadine
varajane <12: -se>. Vastand hiline. Sel aastal on kevad varajane. Aeg on varajane on vara. Varajasel tunnil. Kõige varajasemad v varajasimad külalised. Varajane kartul (varavalmiv). Varajane muusika keskaja ja renessansi muusika
v`älja l`angema. Juuksed on välja langenud, vrd välja langenud = välja+langenud juuksed. Emakas langes välja. Esimesel aastal langes mitu üliõpilast välja. Välja+lange med
`õige <1>. Oled õigel teel. Kiri ei sattunud õigetesse kätesse. Mu arvestus osutus õigeks. Seadsin kella raadio järgi õigeks. Üür tuleb õigeks ajaks, õigel ajal ära maksta (tähtajaks). Ei tulnud õigeks ajaks kohale (kokkulepitud ajaks). Õigel ajal õiges kohas. See ei ole õige asi v õige lugu (midagi on lahti v halvasti). Ütle õige hind (sobiv). Pole nagu õiget tuju, tahtmist, isu. Pole endale seda õiget leidnud (elukaaslast). Õiget sõpra tunned hädas. Sel aastal õiget suve ei tulnudki. Kaubal pole õiget minekut. Mis ta õige nimi on? Näitas oma õiget nägu (olemust). Poisi õige ema elab võõrsil (pärisema). Õige küll tõsi jah. Õige mis õige, jumala õige. Ainu+õige, eba+õige, tuli+õige. Vt ka `õiget pidi, `õigeks m`õistma, `õigeks v`õtma
üle+`eelmine. Üle-eelmisel aastal tunamullu. Üle+üle-eelmine
üle+j`ärgmine. Ülejärgmisel aastal. Üle+ülejärgmine
üle+m`öödunud üle-eelmine. Ülemöödunud aastal tunamullu
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|