|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 72 artiklit
`Aadam <2: -a>, ka `aadam <2: -a> nalj mees. Vana aadam lihalik, patune inimloomus. Teadsin seda iidamast ja aadamast, iidamast-aadamast saadik (juba ammu). Aadama+aegne ülek igivana
`aam <22e: aami, `aami> suur vaat; (endisaegne vedelikumõõt). Piiritus+aam, vee+aam, veini+aam. Taani, Riia, Tallinna aam. Aami+täis mõdu. Aam+võlv eh
`aar <22e: aari, `aari> pinnamõõt: 100 m². Tähis a
aara <16> zool (papagoi)
aare <6: `aarde, aaret> (peidetud) väärisvara; ülek miski v keegi väga väärtuslik. Hõbe+aare, kuld+aare. Kunsti+aare, kultuuri+aare, vaimu+aare
Aarhus [`oorh`uus] <22e: -i; kuhu -i>, ka Århus linn Taanis
`aaria <1> instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis. Kontsert+aaria, ooperi+aaria
`aaria, parem `aarja indoiraani; vmo indoeuroopa; aarjalastega seostuv, aarjalaslik. Aarja keeled, rass, kultuur
`aatom <2e: -i> keemilise elemendi väikseim osake. Hapniku aatom = hapniku+aatom. Aatomi+, parem tuuma-: aatomi+patarei, aatomi+plahvatus, aatomi+reaktor, aatomi+relv, aatomi+relvastus, aatomi+rünnak, aatomi+sõda. Aatomi+sisene. Aatomite+vaheline. Aatom+number elemendi järjenumber. Aatom+kell, aatom+kütus tuumkütus. Vt ka t`uum
`aatrium <19: -i, -i; 2e: -i, -it> Vana-Rooma elamu pearuum; sammaskäiguga ümbritsetud siseõu. Aatrium+elamu
adru <16> bot (pruunvetikas). Leht+adru, mari+adru, põis+adru. Adru+vall = adru+peenar merest väljauhutud adru vallina rannal
al`arm <22e: alarmi, al`armi> hoiatusmärguanne, kutse relvile v ohuvastasele tegevusele. Tulekahju+alarm, auto+alarm. Alarmi+signaal, alarmi+seade <-s`eadme>. Alarm+sõiduk
`album <2e: -i> ka: kogumikheliplaat, vastand singel. Perekonna+album, foto+album, (post)margi+album, mälestus+album, joonistus+album, salmi+album salmik. Trükised: käsitöö+album, moe+album, kunsti+album, kirjandus+album
anum <2: -a>. Ühendatud anumad füüs (ülalt lahti, alt omavahel ühendatud). Klaas+anum, raud+anum, puu+anum; mõõte+anum, tõste+anum; vee+anum. Anum+baromeeter füüs
arm armeenia keeles
`arm <22e: armu, `armu>. On armu poolest v pärast, perenaise armust majja võetud (armulikkusest). Poeet jumala armust, vrd jumala+arm relig armulaud. Kurjategijale anti armu. Leidis ülemuse silmis armu, sai ülemuse armu osaliseks. Ei andnud endale armu ei säästnud end. Armuta kohtlemine (armutu). Taevane arm! Armastus: armu+elu, armu+intriig, armu+leek, armu+lugu = armu+seiklus = armu+romaan, armu+piin, armu+suhe, armu+sõna, armu+rikas = armu+rohke, armu+vaene. Halastus: armu+paluja, armu+andmine
aru1 <17> kuiv rohumaa, arumaa. Loo+aru, nõmme+aru. Aru+niit <-niidu> = aru+heinamaa, aru+kask bot, aru+luste bot, aru+sisalik zool
aru2 <17> mõistus, taip; vmo selgus, arusaamine. Nõrga, poole, täie aruga nõrga-, poole-, täiearuline. Pane poisile aru pähe. Aru tuleb pähe, võtab aru pähe. Tal pole (selget) aru peas, on aru kaotanud, arust lage = aru+lage, arust segane v ära. Minu arust (arvates, meelest). Oma(st) arust tähtis mees. Pärib, nõuab aru. Ei saa õiget aru kätte. Rõõmul ei olnud aru ega otsa. Ajast-arust = ajast ja arust iganenud, vanamoeline. Aru+natuke(ne)
aru `andma selgitama, seletama; aruandega esinema. Andis oma tegudest aru. Annab valijaile aru. Tegutses endale aru andmata. Aru+andja
aru pidama (järele) mõtlema, kaalutlema; arutlema. Näis ettepaneku üle aru pidavat. Pidasid isekeskis aru, mida teha. Kratsis aru+pidavalt kukalt. Aru+pidamine
aru s`aama mõistma, taipama. Ei saanud naljast aru. Noogutas aru+saavalt
asum <2e: -i> linna kindlapiiriliste tunnustega osa. Asumi+selts
`auruma <27> auruna erituma, keemistemperatuurist madalamal temperatuuril aurustuma. Kergesti auruv = kerg+auruv vedelik. Mullast saadud vesi aurub lehtede kaudu õhku bot. Aurumis+pind <-pinna>, aurumis+soojus füüs
ava+r`uum kosmos, maailmaruum
b`aarium <19: -i, -i; 2e: -i, -it> (keemiline element). Tähis Ba. Baarium+kloriid (taimekaitsevahend), baarium+sulfaat
d`aatum <2e: -i> kalendriaeg, kuupäev. Surma+daatum, sünni+daatum
f`aatum <2e: -i> saatus
f`arm <22e: farmi, f`armi> talund (inglise kultuuri maades); majandi loomakasvatusüksus. Tõu+farm, piima+farm, karja+farm, veise+farm, sea+farm, karuslooma+farm, kana+farm. Suur+farm. Farmi+juhataja, farmi+tööline
h`aarem <2e: -i> muhamedlase naisteruum(id), seal elunejad. Haaremi+naine, haaremi+vaht <-vahi> = haaremi+valvur, haaremi+püksid
Hartum [hart`uum] <22e: -i; kuhu -i>, Al-Khurţūm [al-hurt`uum] ar Sudaani pealinn
haru <17: h`arru ja harusse>. Raudtee jaguneb kahte harru, lahkneb kaheks haruks. Nelja haruga hang <hangu> neljaharuline hang. Kõrval+haru, külg+haru, lisa+haru, pea+haru. Vrd jõe+haru ja haru+jõgi. Püksi+haru püksisäär. Sugu+haru hõim. Kunsti+haru, teadus+haru, majandus+haru, tööstus+haru. Haru+kontor, haru+raamatukogu, haru+raudtee, haru+tee
haru+ väga, haruldaselt: haru+harv, haru+harva, haru+tihti. Haru+korral, haru+korril = haru+kordadel väga harvadel kordadel
kaarus <9: -e> etn, kaarus+n`öör etn, kaarus+p`ael etn neljatahuline värviline nöör pealisriiete ilustamiseks. Kaaruse+hark kaaruse valmistamise riist
k`arm <22e: karmi, k`armi> vali, range; külm; kare. Karm valitseja, nägu, käsk, saatus. Isa oli poegadega v poegade vastu karm. Viimasel karmil talvel. Liiga karm riie. Karmi+ilmeline, karmi+karvaline, karmi+käeline, karmi+loomuline. Karmi+võitu. Karmilt
karu <17> ka ülek kohmakas inimene. zool: pruun+karu, kaelus+karu, jää+karu, bambus+karu, pesu+karu. Ema+karu = karu+ema ja emas+karu = emane karu. Mängu+karu. ülek: jooma+karu, mere+karu, müra+karu. Karu+mõmm lastek = karu+ott = karu, karu+poeg. Karu+koobas, karu+laas, karu+jaht, karu+oda, karu+peied folkl. Karu+jõud ülek väga suur jõud. bot: karu+kell, karu+kõrv, karu+lauk, karu+putk, karu+sõrg (roht- v põõsastaim), karu+tubakas. Karu+kaer, karu+vabarn, oskuskeeles täpsemad rukkiluste, põldmurakas
karus1 <9: -e> murdes koger
karus2 <9: -e> karusnahad; karvkate. Sameti, plüüsi karus. Karus+ karusnahkne: karus+krae, karus+mantel, karus+müts <-mütsi>, karus+tekk. Karus+lõng tkst karvane lõng. Karus+krabi zool, karus+palm bot (toataim)
kasum <2e: -i> summa, mille võrra tulud ületavad kulusid. Vastand kahjum. Ärimees sai, lõikas suuri kasumeid. Ettevõte annab kasumit, töötab kasumiga, on kasumis. Puhas+kasum, kogu+kasum, lisa+kasum. Kasumi+norm, kasumi+plaan. Kasumi+ahnus, kasumi+iha, kasumi+jaht
ladum <2e: -i> trük (trüki)ladu
maru+ eriti suur, äärmine, äge: maru+joodik, maru+karsklane täiskarsklane, maru+tagurlane, maru+tuli, maru+viha
marus. Joobnu oli marus. Marus koer (marutõbine). Vt ka m`arru
p`aaruma <27> paarituma; harv paari moodustama; ülek paaris, koos esinema. Paarunud, paarumata mesilasema. Jõud paarub rumalusega
parem keskv <2: -a; algv h`ea, üliv parim>. Tervis, tuju läheb paremaks (paraneb). Taga parem(aks) see veel puudus. Jättis heast-paremast tulemata (asjata, põhjuseta), jäi parema meelega koju (meelsamini). Paremad pääsevad edasi. Parem ja vasak käsi. Parema käe reegel = parema+käe+reegel; parema+käe+uks. Paremat kätt teine uks (paremalt). Istub minu paremal käel (minust paremal). Riide parem ja pahem pool. Parem+erakond, parem+jõud mitm = parem+poolsed, parem+äärmuslane. Parem+keere <-k`eerme> tehn, parem+pööre <-p`öörde>. sport poksis: parem+sirge; jalgpallimängus: parem+kaitsja, parem+-poolkaitsja, parem+sisemine, parem+äär
parim üliv <2: -a; algv h`ea, keskv parem> kõige parem. Oma ala parim. Parim enne 16. I 2018. Parimas elueas mees. Üks parimaid näitlejaid
p`arm <22e: parmu, p`armu> ka argi, ülek joodik. Kesa+parm = veise+parm. Parmu+piits ülek lehma saba
parun <2e: -i> vabahärra. Hall+parun suurtalunik. Puna+parun argi, halv. Paruni+härra = parun, paruni+preili, paruni+proua. Parunlik
rum rumeenia keeles
s`arm <22e: sarmi, s`armi> võlu, võluvus
š`arm <22e: šarmi, š`armi> vmo sarm
t`aaruma <28: t`aaruda, taarun> tuikuma, tuigerdama, vankuma, vaaruma. Taarus ukseni. Taarub kõndida, kõnnib taarudes. Taaruv pardikõnnak
talum <2e: -i> eh kivitarindi osa, mis juhib kaarelt v taladelt tuleva koormise püsttoele. Talum+plokk
tanum <2: -a> murdes külatänav. Karja+tanum, küla+tanum
Tarim [tar`im] <19: -i, -i> jõgi Hiinas Xinjiangis
t`arm <22e: tarmu, t`armu> tahtejõud, tegutsemisind, energia. Töötab tarmuga. Noorus+tarm
taru <17: t`arru ja tarusse> mesipuu. Mesilas+taru = taru. Kast+taru, pakk+taru, püst+taru, raam+taru, vaatlus+taru. aiand: taru+peitel, taru+pigi = taru+vaik
v`aakum <2e: -i, -it> õhutühi v hõrendatud gaasiga ruum; gaasi hõrendatud olek; ülek tühjus. Võimu+vaakum. tehn: vaakum+aurustus, vaakum+destilleerimine, vaakum+filter, vaakum+kamber, vaakum+pump (vaakumi tekitamiseks). Vaakum+meeter vaakumi mõõtmise seade
v`aaruma <28: v`aaruda, vaarun; 27: v`aaruda, v`aarun>. Vaarub jalalt jalale, jalgadel. Joobnu vaarus kodu poole, läks vaarudes kodu poole
valum <2e: -i> med kuhugi valgunud vedelik. Aju+vere+valum
varem varemalt, varemini, enne. Kolm päeva varem. Ei saanud varem tulla. Varem kasvas siin mets. Varem esitatud dokumendid. Varem või hiljem pidi see juhtuma (ükskord ikkagi). Töö algab mitte varem kui kell seitse, parem töö algab kõige varem kell seitse v töö ei alga enne (kella) seitset
varu <17: varusse ja v`arru> tagavara, reserv. Suur varu kartuleid v suur kartuli+varu. Varuks jäetud võimalus v varu+võimalus. Üks võimalus on varuks. Varusse jäetud, varus olev mängija v varu+mängija sport. Läks varru sõj (reservi). Hapniku+varu, jõu+varu, kala+varu, kauba+varu, kütuse+varu, laskemoona+varu, raha+varu, toorme+varu, vee+varu; talve+varu; töötlus+varu, õmblus+varu. Varu+aine, varu+kogu bibl, varu+komplekt, varu+koopia info, varu+mees, varu+meeskond, varu+osa, varu+rehv, varu+tegur maj, tehn, varu+võistleja sport, varu+väljapääs. el: varu+liin, varu+valgustus
varuma <27> varuks koguma. Talveks varutud kartulid. Varus tööks aega ja kannatust. Varub mai lõpuks hotellikohad (paneb kinni)
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|